Üle piiri patsient toob segadust

25. september 2014, 00:00

Euroopa Komisjoni ametnikele näib, et piiriülene patsiendi­direktiiv ei jõustu piisavalt hästi. Ligi pooled liikmesriigid said arupärimise, teiste seas Eesti.

Euroopa Komisjon kutsus augustis 12 liikmesriiki, sh Eestit, teatama piiriülese tervishoiu eeskirjade täielikust rakendamisest. Lisaks said taotluse Austria, Belgia, Bulgaaria, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Saksa­maa, Soome ja Ühendkuningriik.

Sotsiaalministeeriumi esindaja kinnitusel põhjust muretseda pole. “Sisuliselt on komisjon palunud selgitusi direktiivi sätete ülevõtmiseks rakendatud meetmete kohta, et kontrollida meie õigusruumi vastavust direktiivis sätestatud nõuetele. Euroopa Komisjon vaatab, kas iga direktiivi sätte kohta on olemas vastav siseriiklik regulatsioon,” öeldi sotsiaalministeeriumist.

Direktiivi rakendamise eest vastutava tervishoiuosakonna nõuniku Ants Toomi sõnul olid neil selgitused koostatud ja vastused välisministeeriumi kaudu antud juba enne tähtaega. Seda, mis punktide kohta järelepärimised olid, polnud Toom nõus täpsustama.

Küsimusele, miks tehti päring vaid 12 riigile, vastas ta, et need riigid on nimistus, mille kohta ­Euroopa Komisjonil ei ole täielikku informatsiooni. “Ma saan niimoodi aru, et välisministeerium paneb need õigusaktid elektrooniliselt üles ja et see ­õigusaktide baas ei ole päris täielik, kuna ravi kvaliteeti ja tervishoiuteenuste osutamist puudutavaid õigusakte on niivõrd palju. Seda baasi täiendab välisministeerium ja meie tegutseme ainult nende kaudu,” rääkis Toom.

Euroopa Komisjoni väitel on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Poola, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik direktiivi osaliselt rakendanud, kuid selle teatud sätted näivad endiselt üle võtmata. Nende hulgast võib leida näiteks direktiivis kehtestatud eeskirjad välismaal saadud ravi hüvitamise kohta ja riiklike kontaktpunktidele pandud kohustuse aidata üksteisel täpsustada arvete sisu.

Probleeme mitmel riigil. On veelgi mustem nimekiri: Iirimaa ja Portugal ei ole teatanud ühestki direktiivi rakendamismeetmest. Tosinale patustanud riigile anti aega kaks kuud, et teatada komisjonile vajalikest meetmetest. Kui asjakohastest meetmetest ei teatata, võib komisjon anda asja lahendamiseks Euroopa Liidu Kohtule.

Välisministeeriumist öeldi, et Eesti on direktiivi üle võtnud.

Euroopa Komisjon tegi ka Soomele järelepärimise patsiendidirektiivi ülevõtmisest. Soome ­eitas väidet rakendusmeetmete teatamata jätmisest ja näitas komisjonile seadusepügalaid, millega direktiivi artiklid on üle võetud.

Soome kahtleb komisjoni pädevuses. Teemat käsitles kahes järjestikuses numbris Soome arstide ajaleht Mediuutiset.

“Komisjonis pole aru saadud, millistes seadustes direktiivi määrused sisalduvad. Järgmiseks hakkab komisjon meetmete sisu hindama. Sellest võib tulla eraldi rikkumismenetlus,” ütles Soome välisministeeriumist seadusandlusega tegelev Liisa-Maija Holo­painen. Soome seaduse järgi hüvitatakse välismaal saadud valikravi Soome haigekassa Kela hinnakirja alusel. Komisjon nõudis selgitust eriti ravi hüvitamist puudutavate direktiivi punktide ülevõtmise kohta. Soome eratervishoiu teenuse pakkujad on alates direktiivi vastuvõtmisest teinud lobitööd, et soomlased saaksid välismaiseid tervishoiuteenuseid samadel maksupõhimõtetel kui avalikku teenust Soomes. Siis saaksid firmad edaspidi analoogset kohtlemist nõutada.

 

Kommentaar

  • Valdavalt soovitakse välismaal tehtud lõikuste hüvitamist

Katrin Romanenkov, haigekassa avalike suhete juht
Alates direktiivi jõustumisest mullu oktoobri lõpust kuni juuni lõpuni on haigekassale esitatud 48 tagasimaksetaotlust piiriüleste tervishoiuteenuste eest. I poolaasta jooksul tehti 28 positiivset ja kaheksa negatiivset otsust.
Tuleb silmas pidada, et kõik taotlused ei olnud poolaasta lõpuks menetletud. Valdavalt puudutavad need taotlused erinevaid operatsioone – ortopeedilised, onkoloogilised, vasoloogilised, oftalmoloogilised jne. Samuti taotletakse erinevate eriarstide konsultatsioonide kompenseerimist, keemia- ja kiiritusravi hüvitamist jm.
Negatiivseid otsused on tehtud kahel põhjusel – kas vastav teenus ei kuulu haigekassa hüvitatavate teenuste loetellu või ei ole patsient esitanud vajalikke dokumente.

  • Tuntavalt on suurenenud soomlaste huvi

Tiina Mikk, Medicine Estonia Developmenti mänedžer
Medicine Estonia klastri liikmete sõnul on piiriülene meditsiin hoogustunud. Tuntavalt on suurenenud soomlaste huvi Eesti meditsiiniteenuste vastu. Hea meel on selle üle, et välismaalt ravile saabuvate patsientide arv kasvab.
Näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla kinnitusel tunnevad soomlased enim huvi diagnostikakliiniku ravivõimaluste vastu, samuti on suurenenud patsientide hulk, kes tunnevad huvi silmakliiniku teenuste vastu.
Usaldus Eesti arstide vastu tõuseb ja selles on oma osa teenuse kõrgel kvaliteedil, heal keeleoskusel ja klastri liikmete pingutustel ekspordi arendamisel.
Eriti tähtis on patsientide tagasiside, kes on siin saadud raviga rahul ja Eesti ravikeskusi oma kaasmaalastele soovitavad.
Kui palju direktiiv mõjutab teiste ekspordi arengut soodustavate faktorite kõrval Eestisse saabuvate välispatsientide arvu, on praegusel hetkel veel vara öelda.
Tänu direktiivile on tõusnud teadlikkus piiriülestest ravivõimalustest. Jätkata tuleb Eesti ravi­võimaluste piiriülese tutvustamisega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. September 2014, 18:09
Otsi:

Ava täpsem otsing