Äriplaan: Björn Wahlroosi täispikk ettekanne

"Ukraina pole maailmas hetkel kõige tähtsam. Tähtis on see, et me oleme leidnud uue ressursi, see on inimtööjõud," rääkis Sampo Grupi, Nordea ja UPM-Kymmene nõukogu esimees Wahlroos Äripäeva konverentsil Äriplaan 2015.

Uute ressurssidega kaasnevad alati ka mitmed muudatused - näiteks alanevad või tõusevad hinnad, muutub tehnoloogia ja selle areng, selgitas Walhroos. Kuigi inimtööjõu ressurss leiti tema sõnul juba viimase 20-25 aasta jooksul, on see praegu kõige põletavamaks murekohaks Euroopas. "Probleemi uus tase on tõusmas ja see mõjutab kogu maailma majandust," ütles ta. Maailmaturul on kuni kaks miljardit odavat tööjõudu.

Walhroos lisas, et kuigi Euroopa peab ilmtingimata oma nõrkadele kohtadele lahendused leidma, on võimalik, et ta näeb asju eestlastest mustemalt. „Ma olen ju soomlane. Eesti on liberaalsem riik ja ma usun, et tulevikus hakkab siia rohkem investeeringuid tegema,“ ütles ta. LHV suuromanik Rain Lõhmus lisas hiljem enda ettekandes, et kuigi ta ei pea ennast pessimistiks, nõustub ta Wahlroosi mõtetega

1. Suletud tööjõuturg kiviks kaelas.Tema sõnul on inimtööjõud hetkel maailmas kõige tähtsam asi. Unustada ei tohiks Aasia ja Aafrika tööjõudu, mis on tööjõukulusid globaalselt vähendanud. "See on megatrend, mille tulemusi näeb igal pool," ütles ta. Näiteks on Wahlroosi sõnul USA tööstustöölise palk praegu madalam, kui see oli 1972. aastal. "Depresssiivne on teha veel rohkem tööd kui 1972. aastal ja saada vähem palka selle eest," rääkis Wahlroos.

"Euroopas on hädavajalik avada tööjõuturud. Praegu on Euroopa sellele pigem suletud - me lausa ennetame selle avatust, kuid see on probleem," ütles Wahlroos. Ta tõi näiteks enda kodumaa Soome, kus on tema sõnul ekspordi ja impordi hindade vahe vähenenud 30%, samal ajal kui palgad on kahekordistunud.

"Kuidas on võimalik kombineerida 30% madalamad impordihinnad ja poole kallimad töötasud? Ei olegi, see viib pankrotini. Soome on siinkohal kõige kurvem näide, kuid sama olukorda on näha enamikes Euroopa riikides," rääkis ta. Tema sõnul on see viinud selleni, et Euroopa on rahvusvahelisel turul täielikult kaotanud oma konkurentsivõime.

Walhroos märkis, et kuna senimaani pole riigid suutnud rahvale näidata, et probleemiga tegeletakse. On inimestele passiivselt märku antud, et neil on mõistlik liituda ja pooldada erakondi, kes soovivad sisserännet pidurda. "Kõikjal maailmas saavad rohkelt hääli sisserändevastased inimesed. Teine, mis hääli kogub, on Euroopa Liidu vastasus," ütles ta. Soomlastele võimalust andes hääletaksid nad tema hinnangul end Euroopa Liidust välja. "See on hirmus - nad on vihased," märkis Wahlroos.

USA on tema sõnul suutnud sama probleemiga kenasti kohaneda. "USA on alati nõudnud, et kõik, kes sinna lähevad, peavad ka töötama, samuti on nende haridus ingliskeelne. Sa pead tulema USAsse nii, et sa oled teistega võrdne," selgitas ta. Prantslastel seevastu on täiesti teistsugune lähenemine - neil on suur hulk sisserännanud inimesi, kuid millegi pärast ei lasta neil töötada. "Me peame inimesi sisse laskma ja elama liberaalses maailmas, kuid selleks on vaja lasta inimestel töötada," ütles Wahlroos.

"Võib-olla saame tulevikus olla nagu Ameerika, kuid selleks peame esmalt hakkama elama, nagu ameeriklased - üheskoos," ütles ta. Tema sõnul ei saa Euroopa luua ühtset turgu, kui inimesed seda tegelikult ei taha. Tegelik tahtmine peegeldub aga hästi just inimeste mittevalmidusest avada tööturud. "Me peame looma rohkema ärisuunitlusega, suurema liberaalsusega Euroopa," märkis ta.

2. Venemaa süvendab kõrvalseisjate probleeme.Teine suur probleem on Wahlroosi sõnul mõistagi Venemaa. Tema sõnul ei saa paljud Euroopa liidrid tänase päevani aru sellest, mis Venemaal ikkagi täpselt toimub. Tema sõnul arvavad paljud, et Putin on intelligentne mees, kuid tegelikult on Putin KGB taustaga diktaator.

Tema sõnul pole probleem seoses Venemaaga hetkel sõjalises ähvarduses, vaid selles, et Venemaale läheb kogu praegune kaos palju raha maksma ja seetõttu süvenevad ka Euroopa probleemid. "See sai alguse juba varasuvel, kui Venemaalt lahkus meeletus koguses kapitali," ütles Wahlroos.

3. Keskpank peab ülesannete kõrgusele asuma.Kolmas probleem on Frankfurt ja keskpank, mis on Walhroosi sõnul vähemalt sama suur mure kui Venemaa. Tema sõnul peaks Frankfurt hakkama oma järelevalve rolli lõpuks täitma. "Kõige tähtsam - Euroopa peab uuele tööressursile reageerima. Me ei suuda kannatada välja töötuse edasist kasvu," rääkis Wahlroos.

Mitte ainult me ei pea muutma, kuidas me ühiskonda näeme, me peame samuti mõtlema ümber oma peamised rahainstitutsioonid. Euroopa keskpank erineb USA finantsinstitutsioonidest täielikult.

KES ON KES: Björn WahlroosSoome mõjukaim ettevõtja- Nordea, Sampo Grupi ja UPMi nõukogude esimees ja osanik- Rikkaim soomlane, kes on oma varanduse ise kogunud.- Wahlroosi  vara hinnatakse enam kui poolele miljardile eurole. Tema juhitud kontsernide tütred tegutsevad ka Eestis: If Kindlustus, Mandatum Life, Nordea Pank, UPM-Kymmene Otepää AS jt.- Soome ühe suurima, ligi 10 miljoni eurose aastatuluga ettevõtja, aastatuludelt kuuendal kohal- Kümnekonna aastaga kolmekordistas Sampo kontserni  turuväärtuse 18 miljardi euroni.- Sampol on 21 protsendiline osalus Põhjamaade suurimas pangas Nordea, mis on 39 miljardi eurose turuväärtusega Helsinki börsi kõige väärtuslikum ettevõte, mille aktsia on viimase viie aastaga tõusnud ligi 130 protsenti.- NASDAQ OMX'l noteeritud energia- ja paberitööstushiiglase UPM aastakäive on ligi 10 miljardit eurot ning kontsernil on kokku 21 000 töötajat üle kogu maailma.Töötanud majanduseteaduse professorina Soome ja USA ülikoolides.

Wahlroosi tsitaate- Nordeal on Venemaal pank, mida me ilmselt eelistaksime mitte omada - see on äärmiselt kasumlik, kuid me ei taha sellega laieneda, sest Venemaal on finantssektoris väga keeruline tegutseda.

- Kriisi ei jahuta välispoliitika ega sõjalised aktsioonid, vaid turg. Ainuke asi, mis piirab Venemaad agressiivseid samme astumast, on finantsturud.

- Eesti on paljude Soomes tegutsevate ettevõtete baas ning see ongi minu meelest asi, mida te tegema peaksite. Te õpetate soomlastele, kuidas luua ettevõtlikku majandust.

- Viimase 10 aasta eurotsooni suurim palgatõus on aset leidnud Soomes. Selle tulemusel on investeeringud praktiliselt kokku kuivanud, eriti tööjõumahukatesse sektoritesse.

- Õigem oleks öelda, et me peame tööjõuturu looma. Meil pole sellist asja, seda juhivad ametiühingud. Soomes on tööturg hoopis rohkem ametiühingute kontrolli all kui Rootsis või Taanis.

- Meil tuleb Soomes mõista, et me peame riigi üles ehitama ettevõtlikkusele ja tööle, lastes inimestel oma tugevusi rakendada. Me oleme selle Soomes unustanud.Inimesed arvavad, et me oleme Sampos mingid finantsässad, aga ei ole me tuhkagi.

- Oleme väga igavad inimesed, kes hoiduvad riskidest ja tahavad investeerida ainult asjadesse, mida me mõistame. Selle lisaboonus on hea uni.Kõige ohtlikum asi ongi töötajad, kes ei tea, mida nad teevad - amatöörid, hullumeelsete riskide võtjad. Kõigepealt peab sul olema kompetentne meeskond, ning siis muidugi võiks õnne ka olla.

- Finantsturgudel tuleb käituda nii, et sa suudad eluga välja tulla praktiliselt ükskõik millisest tagasilöögist. Ma ei taha kunagi kogu raha panti panna ja nii haavatav olla, et ei saaks hästi magada.