Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Äriplaan: Heiti Hääle täispikk ettekanne

    Eesti riik peaks põlevkivitööstust nägema majandusharuna, mitte keskkonnaprobleemina, ütles Alexela Grupi suuromanik Heiti Hääl konverentsil Äriplaan 2015.

    Alexela Grupi suuromaniku Heiti Hääle sõnul koostatakse Eesti pikaajalist energiamajanduse arengukava (ENMAK) liiga loodushoidvalt ja loosunglikult. Praegu keskendub arengukava suures osas biodiisli, bietanooli ja biogaasi väärtustamisele, mis on Hääle sõnul küll keskkonnasõbralik, ent mitte säästlik - kõik taastuvkütused transpordis vajavad suuri riigipoolseid toetuseid, et olla oma energiaühiku hinna poolest konkurentsivõimelised.
    "Kui muidu öeldakse, et kõik pole kuld, mis hiilgab, siis meie ütleme, et kõik, mis on taastuv, pole mõistlik," ütles Hääl konverentsil Äriplaan 2015. Tema sõnul saab keskkonnaefekti saavutada ka odavamalt.
    Teenistus võiks neljakordistuda. Hääl märkis, et arengukavas peaks rohkem arvesse võtma väliskaubanduse bilanssi. Ta selgitas, et Eesti ainuke energeetiline maavara on põlevkivi, millest enamik käideldakse elektri-, väiksem osa aga õli tootmisesse. Samal ajal kui Eesti ostab sisse diislit, bensiini ja maagaasi, läheb õli ja elekter ekspordiks. "See tähendab, et meie energiabilanss on 400 miljonit eurot negatiivne," ütles Hääl.
    Hääle sõnul näeb Eesti riik põlevkivitööstust pigem keskkonnaprobleemi kui majandusharuna, ent oleks kasulikum, kui selles nähtaks selle tegelikku, jätkusuutlikku külge. Praegu on põlevkivitööstuse kaevandusmaht 16 miljonit tonni aastas, millest saab omakorda 0,6 miljonit tonni õli väärtuses 250 miljonit eurot. Hääle sõnul võidaks tegelikult Eestis kaevandada hoopiski 20 miljonit tonni ja toota 2,4 miljonit tonni õli, teenides sedasi miljard eurot. Selleks on aga vaja investeerida 4,9 miljardit eurot. "Et sektor liiguks sinna, kuhu vaja, on vajalik riigi toetus - usku, et põlevkivitööstus on majandusharu ka kümne aasta pärast," ütles ta.
    Põlevkivi sooja asemel õli tootma. Hääl märkis, et tänases Eestis on suurima süsihappegaasi heitega kütuseallikas just elekter, kuna valdav osa sellest toodetakse põlevkivist. Teisel kohal saasterohkuse poolest diisel ja kolmandal bensiin. Saastet ei toimu ainult etanooli kasutuses. Hinna poolest on aga kallim just etanool, seejärel bensiin ja diisel.
    "Kui suudame energiabilansi ümber kujundada nii, et põlevkiviga ei köetaks enam ahju, vaid suureneks õlitoodang, kasvaks meie eksport neli korda," rääkis Hääl. Selle arvelt väheneks küll elektritoodang, kuid Hääle sõnul saadaks hinnanguliselt 80-90% Eesti energiakulust sellegipoolest kätte.
    Oht: maksudega suretatakse turg. Ainus põhjus, miks nii minna ei võiks on Hääle sõnul see, et lühiajalise riigieelarve täitmise huvides tapetakse keskkonnatasude ja aktsiisitõusudega tööstus ära. "Mina isiklikult ei tea ühtegi teist tööstussektorit, kus eraettevõtjad oleksid nõus investeerima 4,9 miljardit ja suurendama sellega eksporti suures mahus," ütles ta.
    Alexela Grupi järgmise aasta plaane Hääl täpsemalt tutvustada ei soovinud, küll aga märkis ta, et ettevõte on sisenemas oma veerandsaja aastase ajaloo ühesse suurimasse investeeringute tsüklisse, mida kavatsetakse ellu viia järgmisel kolmel aastal. "See aga ei tähenda, et me ennast kindlalt tunneksime," märkis ta.
    NUMBER: 238 mln euroni ulatus mullu Alexela Grupi käive. Poole sellest teenis ettevõte kütuse jae- ja hulgimüügilt. Käibest kümnendiku moodustas põlevkiviõli müük.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Reedel tehti kõige enam tehinguid Tallinna börsil
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Balti börsil tehti reedel kokku 3198 tehingut kogukäibega 1 258 397 eurot. Kuue kuu koondindeks lõpetas päeva 2,58protsendilise plussiga.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.