Garaažiaegne unistus täitus

25. september 2014, 09:46
Hinkuse töömehed 1997. aastal
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20140925/VARIA/309259999/AR/0/AR-309259999.jpg

Tartus kodugaraažis rehviparandusega alustanud ASist Hinkus on välja kasvanud ettevõtete grupp, mis taastab veoautorehve Michelini litsentsi alusel ning vahendab paljude maailmamainega rehvitootjate toodangut Eestis.

ASi Hinkus asutas 1991. aasta lõpus Liivo Voznesenski. Neli aastat hiljem tuli omanikeringi Ain Kuut. Mehed on tuttavad juba 1977. aastast, mil sattusid töösuve veetma õpilasmaleva Valguta rühma. Poisid jäid omavahel läbi käima, algul sõpruskonna tasemel ja hiljem perekonniti. Mõlema mehe abikaasad on ühtlasi Hinkuse nõukogu liikmed.

Pealtnäha on mehed täielikud vastandid. Kahemeetrist kerekat Liivot on asjaomaste ringis naljatamisi kutsutud lausa Eesti Suurimaks Rehvimüüjaks. Ain ulatub kompanjonile kasvult vaevu õlgadeni, ent samas on ta Liivost tunduvalt kõvahäälsem ning lõbusam. "Tavaliselt on nii, et Liivo viskab õhku mingi hullumeelse idee, Ants (Ants Astover, veoautorehvide protekteerimistehase juht - toim.) proovib seda ära teha ja mina püüan mehi rahustada, et poisid, olge ikka mõistlikud," iseloomustab Ain Kuut firma ainsaid valgekraesid ja kõkutab mõnuga naerda.

Erataksot sõitnud Liivo Voznesenskile jõudis 1991. aasta sügisel pärale tõdemus, et taksosõiduga pole võimalik nii palju raha teenida, et läbitrööbatud auto asemele uus sõiduk osta. "Rehviparandamisega oli Tartus samuti üks rist ja viletsus - tollases Žiguli autoteeninduse rehviboksis olid meeletud järjekorrad," meenutab Voznesenski. "Olin sunnitud oma auto rehvid ise ära parandama ja mõtlesin, et seda teenust võiks ju ka teistele pakkuda. Et asi seaduslik oleks, tuli firma asutada."

Voznesenski tunnistab, et firmale nime panekul oli ta tõsises kimbatuses. Kuna just enne seda oli telekas näidatud Eesti kultusfilmi ""Hukkunud Alpinisti" hotell", kaalus ta filmitegelaste Luarviku ja Hincuse nime vahel. "Mitte midagi mõistlikku pähe ei tulnud, mul oli juba ükskõik, peaasi, et firma tehtud saaks," vahendab ta oma tundeid vahetult enne firma registreerimist Tartu ettevõtlusosakonnas. "Astusin uksest sisse ja mõtlesin, et Luarvik on ikka väga loll nimi, panen pigem Hinkus nimeks."

Voznesenskist sai esimene eraettevõtja Tartus, kes hakkas rehve remontima ja paigaldama. Oma kodugaraažis Side tänaval. Algul tegutses ta üksinda, ent õige pea palkas kaks sõpra abiks. Reklaamiks pandi maja ette Kirovetsi rehv, millest oli suur metallnael läbi torgatud. "Reklaam levis klientide kaudu suust suhu ja kuna Tartus eriti palju rehvipunkte ei olnud, siis tuldi ikka minu juurde. Tööd oli meil palju," seletab Voznesenski.

Ain Kuut suskab vahele, et isegi aastaid pärast seda, kui töö kodugaraažis lõpetati, sattus aeg-ajalt ikka mõni vana kunde Side tänavale. "Kord istusime perede ringis jaanipäeva õhtul Liivo aias, kui hädaline sõitis ukse taha," muigab Kuut. "Ja heatahtlik Liivo parandaski hädalise rehvi ära."

Hinkus arenes koos klientide soovidega: algul parandas rehve, siis hakkas vahendama läänest toodud kasutatud rehve, seejärel pakkus taastatud rehve ja lõpuks uusi rehve. Selline skeem kehtis nii sõidu- kui veoautorehvide puhul.

Veoautorehvidega hakkas Hinkus tegelema siis, kui 1994. aastal renditi ruumid Tartu tollase autoregistrikeskuse hoovi peal Vasara tänavas. "Et osta veoauto tõstmiseks vajalik tungraud, müüsin maha oma auto Opel Senatori," räägib Voznesenski. "Sain auto eest 20 000 krooni ja täpselt sama palju maksis pruugitud tungraud. Mu sõbrad ütlesid, et ma ei ole normaalne."

Veoautorehvidega tegelemine kasvatas Hinkuse rahalisi numbreid sedavõrd, et Liivo Voznesenski vajas enda kõrvale finantsala inimest. "Teine oluline asi oli veel," põhjendab Ain Kuut, miks ta sõbra asutatud firmasse 1995. aastal kompanjoniks tuli ja ettevõtte finantsjuhiks hakkas. "Hinkus vajas rahasüsti. Ma müüsin maha poolelioleva ridamaja boksi ja investeerisin raha Hinkuse aktsiakapitali. Ma nägin, et veoautorehvide alal on perspektiivi, sest antud valdkonnas oli turg suhteliselt tühi."

2001. aasta kevadel käivitas Hinkuse tütarfirma OÜ Sepa Rehv veoautorehvide protekteerimise tehase, kus kasutatakse Michelini kontsernis välja töötatud taastamistehnoloogiat. "Rehvide taastamise tehas oli minu idee," kinnitab Liivo Voznesesnki. "Ma mõtlesin omal ajal, et kunagi peaksin sellise tehas ehitama. See oli mu unistus." Tartus asuv veoautorehvide taastamise tehas on praegu Euroopas analoogsete Michelini tehnoloogiat kasutavate tehaste hulgas tootmismahu poolest esikümnes.

Mis puudutab sõiduautorehve, siis sellega tegelemine on jätkuvalt hooajaline - sügisel vahetavad autoomanikud suverehvid talverehvide vastu ja kevadel vastupidi. Ühe erisuse toob Ain Kuut siinjuures siiski välja. "Pärast seda, kui me 2007. aastal avasime Sepa tänavas uue sõiduautodele mõeldud rehvitöökoja, on oluliselt kasvanud naisklientide arv," ütleb ta. "Endistes mustades töökodades ei tahtnud naised käia ja saatsid mehe rehve vahetama. Uues salongis on ilusad puhtad diivanid, ajakirjad diivanilaual ja tasuta wifi-võrk."


 

Olid ajad: suverehvidest said põlve otsas talverehvid

Ehkki 90ndate alguses ei olnud talverehvide kasutamine kohustuslik, tahtsid autojuhid libeduse tekkides võimaluse korral siiski naastrehvidega sõita.
Kuna naast- ehk naelrehve müügis ei olnud, pöördusid kliendid abi saamiseks rehviparandajate poole. "Naaste oli võimalik hankida ja mul õnnestus soomlaste käest ka vana naelutuspüstol osta," meenutab ASi Hinkus asutaja Liivo Voznesenski, kes algul parandas ja paigaldas rehve oma kodugaraažis Tartus. "Rehvidel polnud ka auke sees, seega tuli enne naastutamist augud ette puurida. Selleks oli mul spetsiaalne kiirete pööretega puur."
Voznesenski sõnul oli kõige pöörasem aeg siis, kui esimesed külmad tulid ja teed libedaks läksid. Kunded tõid Voznesenski kodugaraaži rehvid ja tahtsid need hommikul naastutatuna tagasi saada. "Kui mustri sügavust jätkus ehk nael rehvist läbi ei läinud, võtsin rehvide naelutamise ette," räägib Voznesenski. "Töömehed läksid õhtul koju ära ja mina asusin naelutama. Teinekord kestis see öösel kolme-neljani, sest naelutada tuli 40-50 rehvi." Hommikul panid töömehed naelrehvid kunde autodele alla.
Mõni aeg hiljem jõudsid Eesti turule protekteeritud rehvid. "Protekteerijate käest võis osta kallimaid, juba naelutatud talverehve või odavamaid, millel naelu polnud sees, ent augud olid olemas," sõnab Voznesenski. "Kui meil mahud suuremaks läksid, ostsime naelutuseks poolautomaatpingi. Praegu tuleb enamik premium brände nagu näiteks Michelini, Goodyeari või Bridgestone`i naastrehvidest meile juba naastutatult."

KOMMENTAAR

Ants Ale, OÜ Goodyear Dunlop Tires Baltic rasketehnika ja rehvide müügijuht:

Minu koostöö ASiga Hinkus algas 90ndate aastate keskel. Ma ei mäleta, kumma poolt initsiatiiv tuli, kas minu või nende poolt, aga meil on algusest peale koostöö hästi sujunud. Tarnin neile uusi veoautorehve ja nemad turustavad neid oma diilerite võrgu kaudu edasi.
Hinkuse omanikud Liivo Voznesenski ja Ain Kuut on sellised jalad maas mehed. Neil on selge ja lihtne lähenemine ettevõtlusele, nad on ratsionaalselt toimetanud kogu aeg. Eks see neid sellele tasemele on toonudki, kus nad praegu on.
Äris on eesmärk teenida kasumit mitte ainult täna, vaid teenida kasumit pikas perspektiivis. Äri tuleb ajada nii, et see oleks kestev, et võimalike tagasilöökide puhul suudetakse neist minimaalsete kaotustega välja tulla. Hinkus oskab ärikliimas turvaliselt manööverdada.


MIS ON MIS

AS Hinkus

" Asutatud 15.12.1991.
" Tegeleb rehvide jae- ja hulgimüügiga, rehvide paigaldamise, remondi ja taastamisega.
" Omanikud: 50% Liivo Voznesesnki, 50% Ain Kuut.
" Maailmamainega rehvitootjate, Michelini, Goodyeari ja Bridgestone`i grupi toodete üks suuremaid jaemüüjaid Eestis.
" Töötajaid 37.
" 2013. aasta käive oli 5 137 278 eurot ja kasum 223 123 eurot. Käibest 88% andis koduturg ja 12% eksport.
" Töökojad Tartus ja Põlvas. Tallinnas on müügiesindaja ja üle Eesti koostööpartnerid.
" Tütarettevõtted OÜ Sepa Rehv ja OÜ Eesti Rehv.
" 2011. aasta Gaselli TOPis oli OÜ Sepa Rehv 486. ja AS Hinkus 680. kohal.
" Hinkuse juhatuse esimees Liivo Voznesenski on töötanud bussijuhina, taksojuhina ja erataksojuhina.
" Hinkuse nõukogu esimees ja finantsjuht Ain Kuut on lõpetanud Tartu ülikooli raamatupidamise eriala ning on töötanud Tartu asfaltbetoonitehases pearaamatupidajana ja pakendifirmas Wellpakk finantsdirektorina.
" 1991 detsember - Liivo Voznesenski alustas rehvide paigaldamise ja remondiga oma kodugaraažis Tartus Side tänavas.
" 1994 - Tartus Vasara tänavas avati töökoda, mis hakkas tegelema veoautorehvidega.
" 1995 - Omanikeringi tuli Ain Kuut.
" 1996 - Tartus Riia tänavas avati rehvitöökoda (suleti 2007. aastal)
" 1997 - avati töökoda Põlvas.
" 1998 - Tartus Sepa tänavas osteti krunt koos veoautodele mõeldud rehvitöökojaga.
" 1999 - Lõpetati töö kodugaraažis Side tänavas.
" 2000 - Sepa tänavas avati uus veoautodele mõeldud rehvitöökoda ja vanad ruumid ehitati ümber veoautorehvide taastamise tehaseks.
" 2001 - tütarfirma OÜ Sepa Rehv alustas veoautorehvide taastamist Michelini litsentsi alusel.
" 2003 - asutati tütarfirma OÜ Eesti Rehv.
" 2007 - Sepa tänavas avati sõiduautodele mõeldud rehvi- ja autoremondi töökoda.

Allikas: AS Hinkus, Äripäev
.
PANE TÄHELE
Äripäev 25

" Äripäev tähistab tänavu oktoobris 25. sünnipäeva. Sellest tähtpäevast ajendatult käivitasime uue rubriigi Äri 25. Iga kuu viimasel reedel tegime põgusa tagasivaate, mis antud kuul Eesti majanduses viimase 25 aasta jooksul juhtunud.
" Esimene lugu rubriigis Äri 25 ilmus 1.03.2013 ja tänane, rubriigi viimane lugu kannab järjekorranumbrit 20. 

Nostalgia-rubriigis ilmunud:

* 1.03.2013 "Erastamise asemel pankrotti" Tartu jalatsitootjast ASist Samelin.
* 28.03.2013 "Kaugmüüja kaugest ajast" Viljandi postikaubamajast ASist Anttila.
* 26.04.2013 "Maie Niit rajas Otepääle vorstivabriku" lihatöötlejast OÜst Otepää Lihatööstus Edgar.
* 31.05.2013 "Kirsipuu ehitas varemetele hotelli" Tartu hotellist London.
* 28.06.2013 "Teenäitajaks laonduses" laosisustuse tarnijast OÜst Laadur.
* 26.07.2013 "Turuliider algusest peale" turismifirmast ASist Estravel.
* 30.08.2013 "Jäägitult firma teenistuses" Tartumaa turismitalust OÜst Waide.
* 27.09.2013 "Nähtamatu mehe silmapaistev äri" automüügifirmast ASist Silberauto.
* 25.10.2013 "Jalakas laseb teistel särada" Von Krahli Teatrist.
* 29.11.2013 "Metsavarujast metsatööstuse kontserniks" Tartu puidutöötlemiskontsernist ASist Lemeks.
* 3.01.2014 "Kindlustuses algusest peale" kindlustusfirmast BICO.
* 31.01.2014 "Koolipapast piimatootjaks" Tartumaa piimakarjakasvatajast ASist Tartumaa Maamees.
* 28.02.2014 "Maratoonlase hingega rauamehed" Harjumaa masinaehitusfirmast ASist Hekotek.
* 28.03.2014 "Moekeskuse isepäine erastaja" pealisrõivaste tootjast ASist Tallinna Moemaja.
* 30.04.2014 "Jätkuvalt bussifirma roolis" bussitranspordifirmast ASist Lux Express Estonia.
* 30 05.2014 "Õnneliku mehe elamusterestoran" Tallinna restoranist Gloria.
* 30.06.2014 "Edukas allhange ärgitas erastama" Valga mööblitootjast ASist Valga Gomab Mööbel.
* 28.07.2014 "Alguses käis müük lehe kaudu" puitmaterjali hulgimüüjast ASist Puumarket.
* 29.08.2014 - "Müüb kas või sangaga toru" tehnokommunikatsiooni tarvikute hulgimüüjast ASist Onninen.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. September 2014, 09:46
Otsi:

Ava täpsem otsing