Väljakutse nii kehale kui vaimule

ASi Silberauto  arendusjuht Kaidu Jalakas on laskmisega tegelenud 33 aastat. Ta on spordiala edendamise Eestis oma hingeasjaks võtnud ning viinud Eesti ka maailmakaardile.Pärast kõrgkooli lõppu sai Jalakas tööd Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse Autobaasis, kus oli 25meetrine lasketiir. Ta sai treeneri ja sportpüssi ning püsib sellest ajast ala juures. Sportlaskmisega tegeletud aastate jooksul on ta lasknud erineva kaliibri ja tulejõuga relvi ning jõudnud järelduseni, et tulirelv on tapariist ning õhkrelv suurepärane vahend sportimiseks. “Nii jõudsin spordialani field target, mis pole muud, kui õhkrelvaga välitingimustes kuni 50 meetri kauguste pisikeste siluettide pihta laskmine,” selgitas ta.Septembri alguses Uus-Meremaal toimunud field target'i MMil krooniti Jalakas Eesti koondise kaptenina meeskondlikuks maailmameistriks vedrupüsside kategoorias.Sama emotsioon loodust kahjustamata. Field target kui laskmise distsipliin sündis jahimeeste seas, kellele ei meeldinud lõbu pärast tappa, vaid kes otsustasid asendada tulirelva õhkrelvaga ning elusad ulukid nende metallist siluettidega. “Tabamise emotsioon on sama, aga halvast lasust tingitud kahju loodusele on olematu,” sõnas ta.Täpsuse ja vaimu treenimiseks võiksid  field target'it Jalaka arvates praktiseerida ka jahimehed. Nimelt on ameeriklastel väljend clean kill, mis tähistab sisuliselt kirurgilise täpsusega lastud kuuli, mis tabades surmab silmapilkselt. Jalaka sõnul näeb aga sellist osavust, eriti harrastajate seas, harva. Ent see on oskus, mida annab ja peakski õhupüssiga n-ö kuivalt treenima.“Parem jahipidamise kvaliteet tähendab vähem sandistatud loomi, samuti on õhupüssiga laskmisel oluliselt laiem kohavalik treeninguteks,” sõnas ta.Field target ei kuulu küll Eesti Laskurliidu arendatavate distsipliinide hulka, ent selleks on Eesti Rahvuslik Field Target Assotsiatsioon.Õpetab stressist üle olema. Laskmise juures köidab Jalakat väljakutse valitseda  täielikult nii keha kui ka vaimu. See aga eeldab püsivat head vormi. “Sa pead suutma toime tulla mis tahes stressiga, pole võimalik lasta, kui mõtted on lohakil ja käed värisevad,” seletas  ta.Jalaka sõnul ei tähenda hea vorm siinkohal suuri lihaseid, vaid tasakaalukat üldtreeningut ja pidevat liikumist värskes õhus. Tema hinnangul iseloomustab field target'i laskureid hästi ütlus “terves kehas terve vaim”, kuna nad liiguvad tihti värskes õhus ja on olemuselt positiivsed – nende mõttemaailm on stabiilne.Pidev tegelemine vaimu ja kehaga kandub ­Jalaka kogemusel üle ka argiellu. “Oled tasakaalukas, suudad kuulata sõimamist, suudad kuulata kiitust, suudad viisakalt vastata,” ütles ta.Nagu spordis ikka, nõuab ka laskmises oskuste arendamine ning õpitu kinnistamine harjutamist. Värske meeskondliku maailmameistrina üritab Jalakas sihiku taha saada vähemalt neli korda nädalas, neist kolmel korral elektroonilises trenažööris ning vähemalt ühel puhkepäeval ka looduses või lasketiirus.Spordiala olukord on Eestis kehv. Jalaka hinnangul on tingimused Eestis laske­spordiga tegelemiseks halvenenud. Nõukogude ajal ehitati Eestis palju lasketiire, mis on nüüd suurte ülalpidamiskulude tõttu suletud. Mõned veel hingitsevad, ent haldajad ei kipu neid uuendama, sest investeering oleks liiga suur.Mõningaid teisi laskedistsipliine koondava Eesti Laskurliidu tegevjuhi Meelis Loiti sõnul takistavad laskespordi kandepinna laiendamist eelkõige lasketiirude vähesus ja tänapäevaste lasketiirude puudumine. Loit toob näiteks, et 50meetrised sisetiirud on Eestis vaid Haapsalus ning Narva ja Põlva amortiseerunud lasketiirus.Veel ühe põhjusena toob Loit välja treeneri kutse vähese populaarsuse. “Tegemist ei ole pelgalt laskespordi, vaid kogu Eesti spordi probleemiga – treeneri kui elukutse ebapiisav väärtustamine on loonud olukorra, kus treenerite kaader vananeb,” lausus ta.Meistrivõistlused Eestis. Taristu kehv olukord ei tähenda aga, et laske­spordiga poleks võimalik üldse tegeleda. Sportlaskmine hõlmab endas palju distsipliine ning näiteks field target ei sõltugi taristust –  kehtiva relvaseaduse alusel võib õhupüssiga lasta sisuliselt igal pool.Eesti Rahvuslik Field Target Assotsiatsioon, eesotsas Kaidu Jalakaga, korraldas sel suvel Jõulumäel Euroopa meistrivõistlused, mis on seni olulisim tiitlivõistlus, mis Eestis sel alal toimunud.Ka Eesti Laskurliidu alla koondunud aladelt on Eestisse oodata tipptegijaid, kui 2016. aastal toimuvad Männiku lasketiirus Euroopa juunioride meistrivõistlused. Sündmuse tarbeks valmib ka finaalhall koos 50meetrise sisetiiruga, kus saavad edaspidi aasta läbi harjutada meie parimad laske­sportlased.Tõstaks noorte huvi ajateenistuse vastuRelvad on tulnud, et jääda, seetõttu on oluline nendega mingil tasandil tutvuda, kas korraks või pikemalt, ütles Kaidu Jalakas. See loob tema hinnangul mõistmise, millega on tegu ja kuidas relvadega ringi käia.Jalakas lausus, et moodne tehnoloogia on inimesed lodevaks muutnud. “Noored ei näe riigikaitset enam esmatähtsana, või ei osata sellele suure info­müra tõttu tähelepanu pöörata,” ütles ta.Tema sõnul võiks sportlaskmine aidata tekkinud olukorda leevendada ning tõsta huvi ka ajateenistuse vastu.Riigikaitse. Õhkrelvade vaba kasutus muudab field target-laskmise noortele kättesaadavamaks. See võiks suurendada laskesportlaste pealekasvu. Jalakas rõhutas, et  laskesport distsiplineerib noort nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Laskurite baas annaks aga tugeva toe kaitsejõudude elavjõu ettevalmistamisele, lisades tuge meie kõigi turvatundele.Field target'i laskealadeks sobivad nii koolide staadionid kui ka võimlad. Pole vaja liikuvaid märklaudu, kuulikindlaid klaase ja muud sellist. Laskehuvilise Kaidu Jalaka sõnul piisab aktiivsest riigikaitse õpetajast, kes hoiaks korra majas ja õpetaks noori relvaga ümber käima.Riigil ja omavalitsustel on Jalaka hinnangul vaja teha rohkem koostööd. “Kaitsejõudude elavjõu ettevalmistamine ja koolitamine on kulukas nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Kui ressursse natuke ümber jagada, kasutades pisikest osa sellest koolides, veidi varem ja veidi laiemalt, siis ma usun, et me säästaks palju raha ja aega ning saavutaks kokkuvõttes suurema kasuteguri,” lausus ta.Positiivse näitena tõi ta koostöö Lääne-Viru maavanema ­Einar Vallbaumiga, kelle initsiatiivil areneb Rakvere koolides laskesport.Noorte arengusse on panuse andnud ka eraettevõtted. Näiteks panustas Silber­auto noorte arendusprogrammi, kus Tallinna, Tartu ja Pärnu klubid saavad pakkuda noorlaskuritele võimalust õppida field target-laskmist klubi relvadega.Hea olukord. Teiste laske­distsipliinide seisundit hindab Eesti Laskurliidu tegevjuht Meelis Loit heaks. “Laskmine on üks vähestest spordialadest, mis on olnud pärast taasiseseisvumist esindatud oma sportlastega kõigil olümpiamängudel Eesti olümpiadelegatsioonis. Kahel viimasel aastal on võidetud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel seitse medalit,” sõnas ta.1500 euroga tippuField target'i varustus oleneb sellest, kui tõsiselt asjaga tegeleda tahetakse ning kuhu on soov välja jõuda. “Kui soov laskurina kuhugi jõuda on vankumatu, ei saa osta odavat varustust. Esimese aasta areng võib osutuda nii kiireks, et juba järgmisel aastal on vaja kõrgema taseme varustust,” ütles laske­huviline Kaidu Jalakas. Alustada saab 1500 euroga ja andekad võivad selle summaga tippu välja jõuda. Tippvarustus maksab aga 6000–7000 eurot.Suurtel võistlustel hea koha saavutamine eeldab õppimist treeneri käe all ja enamasti tiirus. Field target laskmist soovitab Jalakas õppida otse võistlustel, kus õpib palju kiiremini kui üksi harjutades.