Valitsust kritiseerinud Käo: soovisin lahkuda

01. oktoober 2014, 16:15
Jüri Käo hinnangul võis tema lahkumist Eesti Energia nõukogust kiirendada valitsuse kritiseerimine.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141001/NEWS/141009954/AR/0/AR-141009954.jpg

Endine pikaaegne Eesti Energia nõukogu esimees ja ettevõtja Jüri Käo (48) väitis, et riigifirmade nõukogudesse valivad liikmeid nn asjapulgad kuskil parteibüroos ja uute juhtide värbamine võiks olla mehisem.

Teisalt rõhutas Käo, et taandus energiafirma nõukogust omal soovil, ent tema lahkumist võis kiirendada valitsuse kritiseerimine. Ta kasutas praeguse olukorra kirjeldamisel sõnapaari „vaikiv ajastu“, sest ettevõtjad pelgavad valitsust kritiseerides põlu alla sattuda.

Olen aru saanud, et Teid sunniti Eesti Energia kohast loobuma? Vähemalt Olari Taal (endine Eesti Energia nõukogu liige – toim) on väitnud, et Teie lahkumine polnud vabatahtlik, ehkki selline mulje sooviti jätta.

Nii see päris ikka ei olnud – minu soov oli lahkuda. Olari võtab seda asja emotsionaalsemalt. Olin seal nõukogus väga pikalt. Ma ei tahaks olla praegu uue juhatuse valimisprotseduuris, kui tean, et nagunii nõukogust lahkun. See ei ole korrektne, et lahkuv nõukogu esimees valib uueks perioodiks juhatuse.

Eks ma pobisesin ka midagi koalitsioonileppe aadressil. Jürgen Ligi vähemalt kirjutas, et Käo kritiseeris valitsuse koalitsioonilepet ja see oli väga paha. Olen jätkuvalt seda meelt, et energeetika osa koalitsioonileppes polnud koostatud läbimõeldult. Ka minister tunnistas, et nii see on, aga tal õnnestus see panna kalevi alla, sest uue valitsuse aeg on nii lühike ja sellega muudab tervet energiaettevõtte tegevust.

Kas vastab tõele, et Eesti Energia uueks juhiks saab Hando Sutter?

Ma ei ole tema nime näinud ega kuulnud.

Miks nii mõjuka riigifirma võimaliku uue juhina jääb sõelale keegi, kellest pole midagi kuulda olnud?

Erasektoris tehakse konkursse vaid juhul, kui juht tahetakse välja vahetada. Riigisektoris see aga nii ei ole ning seega ei võeta neid konkursse tõsiselt. Riigifirmades peaks olema rohkem mehisust. Kui üks juht enam ei sobi, võiks öelda, et tahetakse uut ning endist tehtud töö eest tänada. Ei tasu mängida selliseid mänge, et sa oled tubli poiss, kandideeri ka.

Nõukogu valib juhatuse. Kuidas üldse ettevõtjad riigifirmade nõukogudesse saavad?

Eks tavapärane protseduur on ikka nii, et asjapulgad kuskil parteibüroos arutavad ja valivad mingi kandidaadi välja. See protseduur võiks olla märksa läbipaistvam, sest kui riik määrab kedagi endale kuuluva äriühingu nõukogusse, siis ta teatud määral näitab avalikkusele ja ettevõtte töötajatele ning partneritele, milliseid väärtushinnanguid peab oluliseks ja millist juhtimismeetodit tahab.

Kes need Teie poolt nimetatud asjapulgad on?

Reeglina on nõukogu liikmete valimine erakonna peasekretäri käes, nii on mulle öeldud. Mina pole neid kunagi valinud ja keegi pole mulle seda kinnitanud, aga räägitakse, et neid ei vali minister. Minister loomulikult kinnitab kandidaadi, aga see nimekiri ministri lauale tuleb erakonna peasekretäride käest.

Kuidas oleks võimalik saada riigifirmade nõukogudesse pädevamad inimesed?

Täna tasustatakse liikmeid marginaalselt. Ma ei ütleks, et suuremate tasudega saaksime paremaid inimesi, aga see õnnestuks, kui teeksime eeltööd ja sõlmiksime nõukogu liikmega kokkuleppe. Seal peaks olema kirjas mõlema poole õigused. Nõukogu liikmel ei saa olla vaid kohustused. Ta ei ole ori, kes on toodud söögikausi juurde.

Olete väitnud, et erakonna suurannetajad ei saa nõukogudesse eelkõige seetõttu, et on erakonnale annetanud, vaid pigem on oluline lojaalsus. Kui raha ei näita lojaalsust, mis siis veel?

Eesti on nii väike, et isiklike tutvuste põhjal inimesed tunnevad üksteist. Igaühel on oma ajalugu, kõik oleme mingi jälje jätnud, kedagi usaldatakse rohkem ega taheta riskeerida võõra inimesega. Mina ütlen, et Eestis raha eest poliitilisi otsuseid osta ei saa. Võib-olla see kunagi on nii olnud ja mingil määral toiminud kellegi poolt, aga ühtegi fakti mul ei ole. On mingid asjad ajaloos, mida arvatakse ja seostatakse, aga keegi pole neid tõestanud. See on elav müüt, et see on võimalik. Kui ettevõtja ajab oma spetsiifilist asja, mis ei ole üldiste huvidega kooskõlas, siis need asjad läbi ei lähe.

Kas ettevõtjad on riigifirmade nõukogudes poliitilise surve all?

Eks mingil määral, aga ma arvan, et ettevõtjad on suhteliselt sõltumatud. Mina ei ole tunnetanud survet, ehkki olen päris pikka aega olnud riigi äriühingute nõukogudes. Aga ma ei saa seda välistada, et aegajalt mingid asjad võivad olla. Võib-olla mind pole tahetud survestama tulla, ka see võib olla.

Võib-olla on vastupidi, et ettevõtjad survestavad hoopis poliitikuid?

Ei suuda ettevõtjad poliitikuid survestada – poliitikud omavad Eestis liiga palju võimu.

Väitsite, et Eestis valitseb justkui vaikiv ajastu.

Kindlasti on ühiskonnas teatud määral seisund, et ettevõtjad valitsust ei taha või ei julge väga tõsiselt kritiseerida, sest kardetakse tagajärgi. Mina küll julgen, kogu aeg olen julgenud.

Mida halba poliitikud siis ettevõtjale teha saavad?

Ei taheta sattuda üldise põlu alla. Minu meelest konstruktiivne kriitika poliitikute populistlike ja majanduslikult kahjulike otsuste osas on alati teretulnud, ettevõtjad peavad sellega tegelema. See ongi ettevõtjate roll survestada poliitikuid, et populistlikke otsuseid ei tehtaks ja majanduslikult kahjulikke otsuseid ei langetataks. Või kui tehakse, tuua need päevavalgele, sest ettevõtjad saavad kõige paremini aru asjadest, mida muu avalikkus ei pruugi läbi hammustada.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. October 2014, 16:15
Otsi:

Ava täpsem otsing