Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    VEB Fond: Vakra nõuab salastamise lõpetamist

    Endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra ei saa riigisaladuse tõttu avaldada raha saanute nimesid.Foto: Andras Kralla

    Kaitsepolitsei keeldus avalikustamast salastatud dokumente, mis võivad sisaldada VEB Fondist kasu saanud isikute nimesid.

    Pärast riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni lõppraporti esitamist ringles Eesti ettevõtjate seas info, et kaitsepolitsei salastas 70 aastaks suure tõenäosusega andmed, mis puudutavad pettusega raha kätte saanud isikuid. Jutt käib 20,5 miljonist dollarist, mis 1998. aastal Peterburi pangast välja võeti. See raha saadi kätte selle tõttu, et Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide kaasabil kanti VEB Fondi külmutatud kontodelt Venemaal registreeritud ettevõttele TSL International alusetult 32,3 miljonit USA dollarit.On spekuleeritud, et raha võtsid välja mõjukad reformierakondlased ja nende nimed on kaitsepolitsei dokumendis. Selle kirjaga on tutvunud ka endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra, kes ei saa paraku riigisaladuse tõttu selle sisu avaldada. „Seal on nimesid loomulikult, aga need nimed on ühel või teisel moel kajastatud ka riigikogu uurimiskomisjoni raportis,“ väitis vaid Vakra.Vakra soovib kirja avalikustamist, et erinevad spekulatsioonid kaoksid. 16. septembril kirjutas endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra kirja kaitsepolitseiameti juhile Arnold Sinisalule, kus palus kaitsepolitsei salastatud dokumendid avalikustada.„Arvukad kodanike pöördumised annavad tunnistust ülekaaluka avaliku huvi kohta nimetatud kirja vastu. Avalikkus soovib saada vastuseid VEB Fondiga seotud küsimuste, sh kirjas käsitletute kohta. Seejuures on kirjas kirjeldatud sündmustest möödas enam kui 15 aastat, mille tõttu ei ole tõenäoline, et teabe avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut,“ seisis Vakra põhjenduses.Vakra lisas, et juhul, kui kirjalt ei ole siiski võimalik täies ulatuses riigisaladust kustutada, tuleks seda teha vähemasti osaliselt. Ta palus riigisaladuse kustutada hiljemalt käesoleva aasta viimaseks päevaks. Kaitsepolitsei aga keeldus.Eile oli saatnud Vakra kirja ka siseminister Hanno Pevkurile: „Kaitsepolitseiameti poolt salastatuse ennetähtaegsest kustutamisest keeldumine ei ole minu hinnangul põhjendatud. Palusin salastatuse kustutada kirjas sisalduvate VEB Fondiga seotud küsimuste tõttu, seejuures olin nõus salastatuse osalise kustutamisega, kui esineb asjaolusid, mille tõttu kirjalt tervikuna salastatust kustutada ei saa. Kaitsepolitseiameti kirjast nähtub, et salastatuse ennetähtaegsest kustutamisest keeldumise ainsaks põhjuseks on vajadus kaitsta teabe kogumisel osalenud isikute julgeolekut,“ seisis Pevkurile adresseeritud kirjas.Vakra kirjutas Pevkurile, et minister edastaks valitsusele taotluse riigisaladuse ennetähtaegseks kustutamiseks.Teisalt on Vakra augustis Äripäevale öelnud, et riigisaladusega kaitstud dokumentide avalikustamisel ei tuleks välja uut informatsiooni. Tema väitel soovis kaitsepolitsei vaid algallikaid kaitsta.Vakra lisas siis, et täieliku info saamiseks – kuidas ja kelle vahel VEB Fondist lahti külmutatud kümned miljonid dollarid jagunesid – teha koostööd Vene luurega. „Kahjuks peame täna ütlema, et kui meil õnnestukski sealt pabereid saada, siis suhtuksime väga skeptiliselt nende tõepärasusse. Isegi kui tunduks, et need on sellest ajastust pärit,“ väitis Vakra. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.