Teisipäev 30. august 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teekond tuuleärisse

Marta Jaakson 05. oktoober 2014, 12:24
Nelja Energia ASi üks omanikest ja juhtidest Martin Kruus

Tuuleparke rajav Martin Kruus jõudis koos oma äripartneri Kalle Kiigskega sel aastal esmakordselt Äripäeva rikaste TOPi. Kruus asub 7,1 miljoni eurose varaga 385. kohal, Kiigske 7,9 miljoni euroga 343. kohal.

Pea iga tuulikut oma käega katsunud Martin Kruusi (43) kabinetist avaneb vaade Pirita jahisadamale, kust parasjagu väljub üksteise järel üle kümme valge purjega Optimisti. Kruus nendib isegi, et kabinet on õige koha peale saanud ja vaate üle kurta ei saa.

Istudes teine teisel pool kirjutuslauda, millelt fotograafide varasem lemmikdetail – väike kolme labaga tuulik – riiulile puhkama on tõstetud, küsin temalt, kust ta üldse tuuleenergia vastu huvi tundma hakkas.

Kruus õppis kõrgkoolis soojusenergeetikat ja tuuleenergia vastu veel huvi ei tundnud, ent ülikool andis arusaama energeetikast ja tema rollist ühiskonnas. Nüüd võib Kruusi kohata taastuvenergia eest võitlemas ning Eestis tuuleparke rajamas.

Elektrituru avanemine. Merevaatega kontoris räägib Kruus elektrituru avanemise algusest 1998. aastal. “Kogu majandus tegeles hoopis teiste asjadega kui praegu. Äri oli väga lihtne. Selles kontekstis oli energeetika midagi väga stagneerunut, midagi riiklikku ja väga suletut,” meenutab ta.

Kruusi sõnul oli see murranguline ajajärk , mil majandus läks käima. Tema huvi taastuvenergia vastu tekkiski alles siis, kui see turg hakkas avanema. “Tarbijatele avanes turg alles hiljuti, tootjatele tekkis vabaturg juba 1998. aastal. See on asjaolu, mida paljud ei tea,” selgitab ta.

1998. aasta algul jõustus Eestis energiaseadus, mis esimest korda rääkis võimalusest, et kõik äriettevõtted võivad ehitada taastuvelektrijaamu ja riik et peaks neile selle eest toetust maksma. Kruus sisenes sektorisse 2000. aastal ja sealt sai alguse Eesti tuuleenergia kasv. “Ma olen päris pikalt energeetikas olnud ja sellest innustunud,” räägib Kruus.

Tuulikuid hakkab Kruus rajama üheskoos Hansapanga asutajatega Hannes Tamjärve ja Jüri Mõisaga ning Peeter Männi ja Aivar Berziniga.

Eesti energiaturg vajab Kruusi sõnul rohkem tootjaid ja rohkem hajutatud energiatootmist. Rohelisel või taastuvenergial on tema hinnangul Eestis väike osa – potentsiaali mõttes võiks taastuvenergiaga katta kogu Eesti energiavajaduse. Olemasolevaid elektrijaamu ei ole aga mõtet kinni panna.

"Isegi kui Eesti lõpetaks elektritootmise päevapealt, siis tarbijate jaoks kohe midagi juhtugi. Mõne aja pärast hakkaks meie partnerid ja naabrid ütlema, et te võiks ka midagi toota, et nii ei ole aus,” selgitas Kruus. Ta lisas, et rohelisele energiale üleminek on filosoofiline ja poliitiline küsimus – kui palju me ise tahame toota ja millest.

Palun Kruusil purustada müüt, et ka roheline energia tuleb alati millegi arvel. “Tuul ei tule millegi arvel. Tuul puhub nagu tuul ikka ja kui sa tiiviku tuulele ette paned, siis ta ringi käima hakkab.”
Tihti kurdetud müraprobleemil tema hinnangul sisulist põhja pole. “Lihtsalt müra on mugav nui, millega vastased saavad välja võtta, et seda projekti tümitada. Pesumasin teeb oluliselt rohkem müra. Ma panen nüüd puusalt, aga ma arvan, et tsentrifuugi müra on kuskil 60–70 detsibelli. Tuulikust kostuv müra ei tohi ületada 40 detsibelli,” ütleb ta ja tõdeb, et täisvaikuses ei ela keegi.

Ühiskassa tuulikuostuks. Kruus räägib, et ka tavatarbijal on võimalik rohelisse energiasse investeerida. Inimestel tuleb ühineda ja raha kokku panna, et üks tuulik püstitada. Selline mudel on levinud Saksamaal, Rootsis ja Taanis. Ühistuline energiatootmine crowdfunding'u platvormi kaudu on aga uus teema, mille rajamist ja võimalikkust Eesti õigussüsteemis uurib ka Arengufond.

Arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa sõnul kogub crowdfunding ehk ühisrahastus maailmas kiirelt populaarsust, Eestis aga selliseid platvorme, kus äriühingud saaksid osaluse vastu kapitali kaasata, pole. Eesti praegune õigusruum äriprojektide sarnase rahastamisega ei arvesta ning seadused piiravad seda, käsitledes sellist mudelit nagu klassikalist fondiemissiooni.

Arengufondi soov on tulla koostöös partneritega välja ettepanekutega ja seadusi ajakohastada nii, et ühisrahastuse mudel toimiks ka ühe riprojektide rahastamise viisina. “Taastuvenergia tootmise juures oleks ühisrahastus kindlasti üks väga hea projektide rahastamise võimalus,” hindas Konsa.

Kruus arvab, et aja jooksul saavad ka eestlased ühisrahastut rohelisse energiasse investeerimiseks kasutada: “Ma arvan, et inimestel Eestis on praegu teised, maisemad mured, aja jooksul see muutub. Küll ta tuleb.”

Otsi:

Ava täpsem otsing