Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
1000euroste arvete esitamine koidab
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul on käibemaksu põhivorm ja selle lisad valmis ning neid testivad ka vabatahtlikult 69 ettevõtjat.Foto: Eiko Kink
Alates 1. novembrist hakkab tööle maksuameti uus süsteem, kus saab esitada käibemaksudeklaratsiooni koos lisaga, mis nõuab vähemalt 1000euroste tehingute kajastamist nii ostetavate kui ka müüdavate toodete/teenustega. Kümned tuhanded ettevõtted peaksid olema muutuseks valmis.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul on 39 raamatupidamisprogrammi tootjat valmis süsteemi õigeaegselt rakendama. Need tootjad esindavad ameti hinnangul ligi 30 000-40 000 klienti.Veermäe teatel on tänavu ajapikendust uuele süsteemile üleminekuks taotlenud 466 ettevõtet, valdavalt on maksuamet need ka rahuldanud. "Mõningad taotlused oleme jätnud rahuldamata, aga see on tingitud sellest, et ettevõttele põhimõtteliselt ei meeldi uus süsteem ja ta ei taha üle minna. Need ettevõtted, kellel on tehnilisi raskusi, nendele oleme ka vastavad üleminekuajad pakkunud," ütles Veermäe. Maksuamet ei rahuldanud 15 taotlust käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamisest vabastamiseks. Osaliselt rahuldas amet 92 avaldust, praegu on menetluses veel 3 taotlust ja 356 ettevõtet said ajapikenduse järgmise aasta 20. juunini.
Kes peab käibedeklaratsiooni lisa esitama?
Milliste arvete andmed käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse?
Kolm võimalust esitamiseks
Kuigi uus süsteem käivitub novembrist, tuleb esimene deklaratsioon esitada hiljemalt 22. detsembril (maksustamisperioodi november kohta). Andmeid saab esitada kolmel viisil: e-maksuametis xml- ja csv-formaadis faili laadimisega või ekraanivormi täitmisega; masin-masin liidese kaudu; paberil, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähem kui 12 kuud või kui deklaratsioonilisal kajastatakse vähem kui viis arvet.Veermäe sõnul on kõige kriitilisem moment, et andmed edastatakse sujuvalt. Käibemaksu põhivorm ja selle lisad on valmis ning neid testivad ka vabatahtlikult 69 ettevõtjat. Nende hulka kuuluvad nii programmitootjad, kes esindavad tuhandeid kliente, kui suurettevõtted, kes kasutavad tihti oma programme. Veermäe teatel näitab praeguseks testimine, et ettevõtjatel on mõningaid tehnilisi küsimusi, näiteks kuidas moodustada xml-faili, aga põhimõtteliselt on süsteem valmis.
Üleminekus on suur turvarisk
Raivo Altmets, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni tegevjuht
Revidendid piiratud ligipääsuga
Uue süsteemi turvalisuse kohta lisas Veermäe, et revidendid saavad näha vaid oma kontrolliga seonduvaid andmeid: juurdepääs maksuameti andmekogudele antakse üksnes teenistusülesannete täitmiseks. Kõik ameti andmekogud talletavad päringuid ja sisekontrolli osakond kontrollib regulaarselt nende otstarvet, samuti on maksuametis rakendatud infosüsteemide turvameetmete süsteem ISKE.Lisaks e-maksuameti uuele süsteemile on testimiseks avatud registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) e-äriregistri teenus, mis võimaldab ettevõtjatel teha päringuid arve koostamiseks vajalike andmete kohta (ärinimi, registrikood, aadress ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number). Antud andmed on vajalikud käibedeklaratsiooni lisa täitmiseks. RIKi ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juhataja Aleksandr Beloussovi sõnul aitavad ettevõtjate tagasiside põhjal arendatud teenused käibemaksudeklaratsiooni lisa esitamisel hoida kokku aega ning on lisa täitmisel kõigile tasuta.Veermäe lisas, et nimeline registrikood ja automaatne kontroll tagavad andmete kvaliteedi. "Oluline on teenuse arendamine, et hiljem ei oleks maksuhalduri ebavajalikke pöördumisi, kus ilmneb kellegi näpuviga," ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.