Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Dombrovskisele hõre aplaus

06. oktoober 2014, 19:16
Valdis Dombrovskis Euroopa Parlamendi ees
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141006/NEWS/141009788/AR/0/AR-141009788.jpg

Mitmed täna Valdis Dombrovskist küsitlenud Euroopa Parlamendi saadikud olid selgelt eri meelt, et Lätis läbi viidud majandusreformid on edulugu ning et just Läti endine peaminister on õige mees eest vedama rahaliidu reforme, milles uus Euroopa Komisjon lubab rohkem tähelepanu nende sotsiaalsetele tagajärgedele.

„Kuidas te meid veenate, et te olete muutunud, et te uuesti kokkuhoiukursile tagasi ei pööra,“ küsis Elisa Ferreira Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist.

„Inimesed lahkuvad teil riigist, sest nad hääletavad jalgadega,“ kritiseeris samuti sotsiaaldemokraatide leeri kuuluv Pervenche Beres.

Dombrovskis selgitas rahulikult nii Läti kogemust kui ka enda nägemust, kuidas euroalal edasi peaks minema. Kokkuhoiult ja säästukuurilt on aeg edasi liikuda jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamisele.

Esimeseks sammuks on Euroopa Komisjoni juhi Jean Claude Junckeri kavandatav 300 miljardi euro suurune investeeringute programm. Ent kusagile pole kadunud vajadus teha struktuurseid reforme, et tõsta konkurentsivõimet, tugevdada siseturgu nii teenuste, digitaalse majanduse kui energia alal, investeerida innovatsiooni ja haridusse ning vähendada bürokraatiat. Selliseid algatusi nagu Euroopa Liidu tasandil käivitatud nn noorte garantii toetus tuleks võimalusel kiirendada ja laiendada, visandas Dombrovskis.

„Eelarvete kärpimisega hakkab EL ühele poole saama,“ ütles Dombrovskis. „Nüüd tuleb keskenduda nõudlusele, palkade tõstmisele koos tootlikkuse tõusuga, maksude nihutamisele palkadelt enam kapitalile ja kinnisvarale,“ visandas Dombrovskis.

Küsimusele, kuidas ta kujutab ette oma koostöösuhet rahandusvoliniku kandidaadi Pierre Moscovici'ga, kellele parlament samuti kuulamisel armu ei andnud, vastas Dombrovskis, et näeb seda pigem tiimitöö kui klassikalise alluvussuhtena.

„Kindlasti ei tähenda see volinike töö juhtimist mikrotasandil,“ ütles komisjoni üheks asepresidendiks kandideeriv Dombrovskis.

Kandidaadil tuli vastu võtta mitu rünnakut, kus parlamendisaadikud ütlesid, et ei tunne ära Dombrovskise kirjeldust eurost kui eduloost. Nõuti vastust, kas ta komisjoni asepresidendina seisab selle eest, et tulevikus oleks võimalus euroalast ka välja astuda.

Dombrovskis vastas, et see on euroala liikmesriikide otsustada. Kui liikmesriigid seda soovivad, siis pakub komisjon oma tehnilist abi. „Kuid kindlasti ei kavatse komisjon seda suunda tagant õhutada,“ ütles Dombrovskis.

Teema ärritas ja parlamendisaadikud väljendasid seda oma laudu kolistades. Samas ka oma ainukese hõreda aplausi esinemise kestel pälvis Dombrovskis just tulise kaitsekõnega eurole.

Dombrovskise sõnul peab euroala uks jääma uutele liitujatele avatuks. Euroopa Liit tervikuna peaks aga eelistatult arenema kõigi liikmesriikide ühisel vedamisel.

Dombrovskisel tuli palju vastata küsimustele, kuidas ja milles ta näeb seda euroala tugevamat sotsiaalset mõõdet. Eelkõige selles, et tulevikus ei arvutata välja vaid hädas riikidele eraldatud abiprogrammide mõju riigi rahandusele, vaid ka selle mõju hõivele ja muud sotsiaalsed tagajärjed, vastas Dombrovskis. Samuti leidis ta, et sotsiaalsed partnerid võiksid edaspidi osaleda liikmesriikide reformivajaduste arutustel ja riigipõhiste soovituste koostamisel, et reformidele oleks liikmesriikide tasandil nii suuremat mõistmist kui toetust.

Vihatud troika formaat, mis koosnes Euroopa Komisjoni, Euroopa keskpanga ja IMFi ametnikest, kes hädas euroala riikide reforme tagant sundisid, nõudsid parlamendisaadikud demokraatlikumat alternatiivi. „Ma olen selle Junckeri lubadusega väga nõus,“ ütles Dombrovskis. 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. October 2014, 19:16
Otsi:

Ava täpsem otsing