Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Koli targalt - ettevalmistuseks võib kuluda aasta

06. oktoober 2014, 15:11
Kolimisfirma AVA-Ekspress tõi eelmisel nädalal Põhjala pruulikotta uusi mahuteid.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141006/NEWS/141009802/AR/0/AR-141009802.jpg

Kolimise planeerimisega tasub alustada aegsasti – üksiku seadme puhul paar kuud, terve ettevõtte kolimisel kuni aasta varem. Tööstusettevõtte ja tööstusseadmete kolimise viis ehk kas kolida ise või võtta appi kolimisspetsialistid, sõltub seadmetest ja ajast, mis on kolimise peale võimalik kulutada.

Energiatõhusaid puidust elementmaju ehitav Soome päritolu ettevõte Kruunu OÜ kolis möödunud aastal kogu tootmise Eestisse – Pakri Teadus- ja Tööstusparki Paldiskis. Kuna tellimused võimaldasid tehasel mõnda aega mitte toota, koliti Eestisse ettevõtte töötajate ja transpordifirma abiga. “Meie kolimine oli ilmselt lihtsam kui mõne teise ettevõtte kolimine. Me pidime kolima 10,5–12meetrised tootmisliinid ja mõned lauad karkassi ja pakkimise jaoks,” rääkis Kruunu juhatuse liige Rait Pajula. Spetsialistide abi kasutati kolimise juures peamiselt liinide elektriliste ja hürdauliliste osade lahti- ja kokkumonteerimisel.

Kruuni kolis kaks kuud. Tehase lahtivõtmisele Soomes kulus pea terve 2013. aasta jaanuar. Kokku saadeti Eestisse 13 rekkakoormatäit. Pajula sõnul said nad soodsa tasu eest kaubale transpordi- ja logistikaettevõttega, kelle autod kauba mahalaadimise järel tühjalt Soomest Eesti poole sõitsid.

Tehase kokkupanemisele kulus omakorda poolteist kuud, sest võrreldes Soome tehasega oli Eestis asuv rendipind tunduvalt väiksem ning tehase seadmete paigutust tuli muuta. Kuna Kruunu kaks tõstukit olid hõivatud tehaseseadmete pealelaadimisega Soomes, sõlmiti kokkulepe tööstuspargis asuva naaberettevõttega, kelle tõstukite abil seadmed ­autodelt maha laaditi. 4. märtsil alustasid Kruunu töötajad Eestisse kolitud tehases tööd.

Pajula sõnul oli kolimisest keerukam õige taristu leidmine. “Soomes oli meie tehas Kruunu jaoks ehitatud ja aastatega kujundatud vastavaks tootmise nõuetele. Seal oli ka ruumi palju rohkem,” selgitas ta. Peaaegu poole väiksemale pinnale kolimine tema sõnul rendikuludes poole võrra kokku hoida ei aidanud. Miks siis? Pajula selgitas, et Soomes kuuluvad paljud tööstushooned valdadele ja väikestele linnadele, kes suurte hoonete eest minimaalset renti küsivad. “Maksime tohutult suure taristu eest natuke rohkem kui praegu, aga praegu on meil kitsas ka.” Ruumipuudusel ei saa Kruunu mõnda oma seadet kasutada.

Kas Pajula teeks olukorras, mil tehast ei saaks kaheks kuuks seisma panna, kolimisel midagi teistmoodi või kaaluks näiteks kolimisfirma kasutamist? “Kui me praegu peaksime kolima ja meil oleks palju tööd ees, siis tuleks tõesti parem lahendus leida. Kaks nädalat oleks maksimum, mille jooksul tahaks kolimisega ühele poole saada,” vastas Pajula.

Cleveron kolis oma jõududega. Postipakiautomaate tootev ja arendav Cleveron OÜ kolis uude, spetsiaalselt ettevõttele ehitatud hoonesse oma töötajate abiga ajal, mil tootmisesse tuli sisse väike vahe. Cleveroni omaniku ja tegevjuhi Arno Küti sõnul otsustati kolida just siis, kuna kolimise ajal toota ei saanud ning kolimisfirma kasutamisel oleks tulnud tasuda nii kolijatele kui ka oma ettevõtte töötajatele.

Ettevõtte tootmisjuht Tiia Toom ütles, et Viljandis asuva tootmise kolimiseks uude asukohta samas linnas kulus kaks nädalat. “Kolimisele eelnes inventuur ehk tuli otsustada, mida võetakse kaasa ja mida mitte,” rääkis ta. Inventuur sisaldas nii materjali ülevaatamist kui ka ­uute seadmete soetamise vajaduse väljaselgitamist.

Väga täpset kolimiskava Cleveron ei koostanud, küll aga pandi paika n-ö kolimisnädalad. Küti sõnul planeeriti suur osa kolimisest ära juba uue hoone ehitamise ajal. Esmalt toodi uude hoonesse üle kontori sisseseade, käivitati internet ja muud ühendused ning seati omale kohale näidistooted.

Kolimiseks osteti sisse transporditeenus ning kolimine oli arvestatud uue maja ehitamise eelarvesse. Lisaks autotranspordile ja inimkätele kasutas Cleveron ka uues tootmishoones kasutamiseks soetatud tõstukit, mida varasemas kahel korrusel asunud tootmises kasutada ei saanudki. “Meil kulus kolimisele umbes 10 000 euro ringis ehk alla 1% maja ehitushinnast, mis on suhteliselt pisike kulu võrreldes tootmishoone ehitusega,” märkis Kütt.

Spetsiaalset kindlustust Cleveron seadmete kolimiseks ei teinud. Riski, et kolimise käigus seadmetega midagi juhtuda oleks võinud, hindas Kütt minimaalseks.

Võõras kogemus tuleb kasuks keeruliste seadmete kolimisel

Kui ettevõttel on vaja lähiriigist Eestisse kolida üks-kaks tööpinki, tuleks kolimist planeerima hakata vähemalt kuu või kaks varem, rääkis 16 aastat Eestis tegutsenud kolimisfirma AVA-Ekspress OÜ üks omanik Tõnu Kiik. “Kui kolitakse terve tööstusettevõte, siis hakatakse tavaliselt sellega tegelema aasta või pool aastat varem.”

Kiige sõnul on ette tulnud ka juhtumeid, kus avastatakse, et kolida on vaja juba homme.

Kiik tõi näiteks Norma Tööriistavabriku, kes kolis 100 õrna ja kallist tööpinki – sel juhul oli seadmete liigutamine kellaajalise täpsusega paika pandud. “Selleks, et tootmine ei seiskuks, pidi suur osa kolitavatest tööpinkidest kolme tunni pärast uues kohas juba tööle hakkama.” Sellisel juhul tuleb kolimisel kellaaegadest väga rangelt kinni pidada ning ühtegi eksimust endale lubada ei saa, märkis Kiik.

Kui palju kolimine maksab?

1. Maht ja suurus

Mõne tööpingi Soomest Eestisse toomine maksab 4000–5000 eurot. Seda juhul, kui tegemist ei ole ülegabariitse koormaga. Näiteks laevale sõites vajab ülegabariitne koorem erilube ning planeerimisele kulub suurema paberitöö ja kooskõlastamiste tõttu tunduvalt rohkem aega. Keskmise tootmisettevõtte kolimine algab kolimisfirma AVA-Ekspress OÜ Tõnu Kiige sõnul 10 000 eurost, kuid võib ulatuda ka sadadesse tuhandetesse eurodesse.

2. Aeg

Kolimise hinda võib mõjutada ka see, kas kolida tuleb öösel, nädalavahetusel või riigipühadel, sest siis tuleb kolijatele seaduse järgi suuremat tunnipalka maksta. Tihti valitakse kolimiseks just nädalavahetus, sest siis on ­ainus aeg, mil saab tehase seisma panna. Suvel on kolijatel alati tööd rohkem, samas talvel tuleb arvestada, et väga külma ilmaga kulub külmakartlike elektroonikaseadmete sissepakkimisele rohkem aega.

3. Kogemus ja eritehnika

Väga suurte, õrnade või hinnaliste seadmete kolimine nõuab alati hoolikat planeerimist, peaga töötajat ja eritehnikat. Näiteks 50 tonni kaaluva toasuuruse neljale jalale toetuva tööstusseadme tõstmiseks on vaja spetsiaalseid tungraudu ning seadme ruumist välja rullimiseks kasutatakse spetsiaalseid rullikuid, kirjeldas Kiik. Tiht vajatakse kolimisel ka kraanat või kahte. Kolimisfirma omaniku sõnul on töö tegemiseks õige kraana- või ka tõstukijuht ülioluline. “Kui seda meest, keda ma vajan, tööl ei ole, siis ma sealt firmast masinat ei telligi.” Samamoodi tuleb AVA-Ekspressil ette töid (näiteks Klaverivabriku tellimus või kunsti või skulptuuride kolimine Kumu tellimusel-toim.), kuhu alla kümneaastase staažiga kolijaid ei saadeta, sest kolimisel loeb kogemus palju.

4. Kindlustus

Kolimisel tuleb mõelda ka kindlustusele.Vedaja vastutuskindlustuse 5-6 miljoni eurose tööstusseadme kolimisel ei piisa. Kindlustuse puhul tuleb jälgida, et see ei kehtiks vaid uksest ukseni transportimisel, vaid kataks ka seadme mahatõstmise ning õigele kohale asetamise. “Risk seadme tõstmisel on tegelikult palju suurem kui vedamisel,” ütles Kiik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. October 2014, 15:11
Otsi:

Ava täpsem otsing