Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Seafarm nuumas end sulgemisohust õitsele

06. oktoober 2014, 07:35
OÜ Raikküla Seakasvatus tegevjuht Tõnu Rahula ja tema tütar, Raikküla Seakasvatuse omanik ning finantsjuht Anne Vaik Luuka sigala juures.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141006/NEWS/141009829/AR/0/AR-141009829.jpg

Viis aastat tagasi sulgemisohus olnud Raikküla Seakasvatuse lennutas Gaselli TOPi vettpidav koostööleping Eksekoga, selles on seakasvatusettevõtte tegevjuht Tõnu Rahula enam kui kindel.

"Nii meie kui meie koostööpartner täidame maksimaalselt oma lubadusi," toob Rahula välja peamise. "See on justkui tüüpiline läänelik partnerlus, mille eesmärk on, et kõik peavad tulu saama. Täiesti vastupidi idapoolsele ärimentaliteedile, et kui sa õhtuks pole koostööpartnerit lohku tõmmanud, siis sa ei ole õiget äri teinud."

Gaselli TOPis 495. kohale platseerunud OÜ Raikküla Seakasvatus nuumab seitsmekiloseid põrsaid tapakaalu, misjärel veetakse nad Rakvere lihakombinaati. Aastas nuumab Raplamaal Raikkülas tegutsev Luuka farm umbes 17 500 siga.

Pärand kolhoosiajast. Luuka sigala asub külakeskusest kilomeetri kaugusel. See, et seakatku võimaliku leviku tõttu võõraid sigalasse sisse ei lasta ja pilti tohib teha vaid värava taga, ei pane imestama. Veidi imestama paneb hoopis see, et sigalale iseloomulikku haisu pole tunda. Ilmselt mul vedas, sest tol septembrikuisel kohtumispäeval puhus läänetuul ja sigala jäi allatuult.

Piimakarjakasvatusele spetsialiseerunud OÜ Raikküla Farmer sai kolhoosiaegse sigala omal ajal pärandina kaasa ja püüdis aastaid, hambad ristis, sigalat majandada. "Igal kuul maksime üle 200 000 krooni peale, et sigalat käigus hoida," räägib Rahula. "Seakasvatus oli pidevas kahjumis ja selle me maksime kinni piimarahadega. Kui ka piimaga läks asi tuugamaks, soovitati mul seakasvatus üldse ära lõpetada."

Et sikud lammastest eraldada ehk sea- ja piimakarja tulud-kulud lahku lüüa, asutati 2005. aasta lõpus tütarfirma Raikküla Seakasvatus. Ettevõte otsis turgu ja katsetas koostööd mitme partneriga, ent kõik jooksis liiva. 2008. aastal kuulutati suisa interneti kaudu, et otsitakse seakasvatusse investorit ja koostööpartnerit.

"Ühel hetkel helistas mulle Teet Soorm (Ekseko juht - toim) ja ütles, et neil on üks idee," meenutab Tõnu Rahula. "Läbirääkimised päädisid 2010. aasta kevadel koostöölepinguga, kus on kirjas, mille eest meile makstakse, mille eest raha juurde arvestatakse ja mille eest raha maha arvestatakse." ASiga Ekseko (praegune AS Rakvere Farmid) sõlmitud leping kestab 18 aastat ja hindu korrigeeritakse iga uue aasta algul.

Omanikuks sai tütar. Kuna Ekseko üks nõue oli, et lepingupartnerit esindaks 1-2 omanikku, ostis Tõnu Rahula väikeosanikud välja ning Raikküla Seakasvatuse ainuomanikuks sai Tõnu tütar Anne Vaik. "Ma ei tunne end seakasvatuse ainuomanikuna," jääb Vaik tagasihoidlikuks. "Firma on küll juriidiliselt omaette, aga siiski kontserni üks osa."

Viru hotelli pearaamatupidajana töötanud Anne Vaik tuli 2005. aastal isa kutsel tööle Raikküla Farmerisse finantsjuhiks.

Baltimaade tollal kõige moodsam, 32 miljonit krooni maksma läinud Luuka sigala avati 2010. aasta detsembris. "Sigala planeerimise ja projekteerimise staadiumis tuli Ekseko meile igati vastu ja lasi meil maksimaalselt otsustada," seletab Tõnu Rahula. "Vaid rahasumma oli ees, mille piires tuli tegutseda. Saime planeerida seadmed ja süsteemid, et tootmine oleks võimalikult efektiivne."

Pole kulutanud sentigi oma raha. Ja mis Rahula eneseuhkust eriti paisutab, on see, et ta ehitas modernse seafarmi, ilma et oleks sinna sentigi oma raha pannud. "Pangalaenu tagas Ekseko ja omafinantseeringu katteks saime PRIA toetuse," selgitab ta. "Ma ei tea, kas Eestimaal on teist põllumajandusettevõtet, mis on ehitanud kalli tootmishoone ja pole selleks oma raha kulutanud. Ma olen ikka öelnud, et, poisid, tehke järele."

Piimatööstusele appi. Rahula kinnitusel on Ekseko õigusjärglane Rakvere Farmid sigala tööga jätkuvalt rahul. "Nad on farmijuhatajalt isegi küsinud, et kas te annate sigadele piima juurde, et sead nii hästi kasvavad," muigab Rahula. "Ei, sead piima ei saa. Küll on aga seafarmi personal väga tubli ja kohusetundlik."

Rahula sõnul läheb praegu sigalal majanduslikult nii hästi, et võib-olla peab nüüd omakorda seakasvatus aitama piimandusel kehvad ajad üle elada.

"Ma tegelen praegu tunduvalt rohkem piimandusega, sest seakasvatuses on muresid vähem," tunnistab Rahula. "Seafarmi juhataja on minult juba küsinud, miks ma nii harva sigalas käin. Ma ütlesin talle, et minu kõige suurem tarkus on see, kui ma ei sega vahele asjale, mis toimib. Ma usaldan oma alluvaid."

Rahula ütleb, et tegelikult on ta viimasel ajal tulutult otsinud järgmist investorit, kellega teha analoogne koostööleping, nagu on sõlmitud Rakvere Farmidega. "Ma ei ole loobunud mõttest leida 5-10 aasta jooksul mõni teine lihatööstus, millega teha samasugune tehing, nagu meil on Rakvere lihakombinaadiga. Tõsi, natuke teises võtmes ehk et osutada teenust veiselihakasvatuses. Tühje farme, mida selleks kasutada, on Eestimaal küllaga. Praegu on aga raske leida partnerit, kes tahaks tegeleda lihaveiste turustamisega, sest majanduslik olukord on hetkel määramatu. Aga toitu on ikka vaja ja küll see määramatus üle läheb," unistab Rahula. 

Tema sõnul ei ahvatle aga majanduslik olukord lihatöötlejaid sellisele koostööle. "Kui ikka odav liha trügib uksest-aknast sisse, siis milleks oma seakasvatust rajada," on Rahula sunnitud möönma. "Mul ei ole õnnestunud tehingut korrata. Öeldakse, et mõni asi on liiga ilus, et olla tõsi. Meie puhul seega - mõni tehing on liiga hea, et seda korrata," lisab ta.

 

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust? "Mees peab sõna pidama, kas või jalg alt maha. Kui ettevõtte juht läheb töötajaga pahuksisse, näiteks viinavõtmise või varguse pärast, ja on ilmne, et ettevõtte ja töötaja teed lähevad lahku, siis kõige halvem variant on valada patustanu peale oma viha välja. Mina küsin temalt, ütle, kui palju ma sulle võlgu olen, sa saad selle summa ja astu minema. Ma olen alati oma töötajatele antud sõna pidanud. Samamoodi tuleb sõna pidada koostööpartneritega ja pankadega. Nii raske, kui sul parajasti ka ei ole, tuleb kokkuleppeid täita," vastab Rahula.

 Pane tähele

  • Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus.
  • Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja kasum enne makse aastatel 2010, 2011 ja 2012. 2010. aasta müügitulu peab olema üle 100 euro ja 2012. aasta müügitulu alla 13 miljoni euro.
  • Gaselli TOPi jõudis tänavu 1115 ettevõtet.
  • Gaselliliikumist toetab LHV
ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. October 2014, 07:35
Otsi:

Ava täpsem otsing