Võitlus suurema turuosa nimel

Kohtla-Järvel keskkonnasäästlikke müüriplokke tootev VKG Plokk OÜ eksportis mullu 80 protsenti toodangust. Ehkki konkurents müürimaterjalide turul on tihe, tahab ettevõte kasvada ka siseturul, sest liiga suured transpordikulud nulliks kasumi.Ahtme linnaosas on poorbetoontooteid valmistatud juba sügavast nõukaajast saadik. 1961. aastal rajas sinna tootmiskompleksi Ehituskombinaat, taasiseseisvunud Eestis võttis kompleksi üle AS Silbet, tootes nime all Silbet Plokk ehitusplokke kuni 2010. aastani, mil läks pankrotti. Varad ostis AS Viru Keemia Grupp, mille tütarettevõte on VKG Plokk OÜ. Uue omanikuna investeeriti tootearendusse ja käivitati uued Saksa Masa-Henke tootmisliinid. 2012. aasta jaanuaris alustati Roclite müüriplokkide tootmist.OÜ VKG Plokk juhatuse liikme Jaak Saare sõnul nimetatakse neid uue põlvkonna müüriplokkideks, sest nende tootmisel kasutatakse ära energeetikas tekkinud jäädet - põlevkivituhka, mis tuuakse Ahtme tehasesse Narva Elektrijaamade Balti elektrijaamast. "Meie poorbetooni tugevuseks on seegi, et kogu tehnoloogiline protsess on patenteeritud ja Tallinna Tehnikaülikooli Sertifitseerimisasutusest väljastatud tootmisohje sertifikaat on plokkide kõrge kvaliteedi garantiiks," lausus Saar.Lätis ja Leedus teised nõudmised. VKG Plokk toodab 13 erinevas mõõdus plokke, millele lisanduvad erinevad U-plokid avade sildamiseks. Et tagada konkurentsivõime, on ettevõttel plaanis lähiajal lisada oma tootevalikusse sillused. "Praegu toodetavad plokid erinevad üksteisest just mõõtude ja vormi poolest, plokkide koostis on kõigil sama. Eestis on plokkide mõõtudele omad soovid, Lätis jälle teised. Leedu turg näiteks nõuab käepidemetega plokki. Meie tootmisliin on suures mahus automatiseeritud ning selle ümberlülitamine järgmises mõõdus ploki tootmiseks on vaid minutite küsimus," rääkis Saar.VKG toodab praegu 90 000 kuupmeetrit plokke aastas, ent tehasel on Saare kinnitusel võimsust varuks. Kui varasematel eelkäijatel oli tehases tööl umbes 360 töötajat, siis tänu automatiseeritud tehasele on firmal praegu palgal veidi üle 50 tootmistöölise. "Tööjõuga meil erilist probleemi pole, meie kollektiiv on komplekteeritud, noor ja nurisemiseks põhjust ei anna. Tootmises on kaks kolmandikku töötajaid, kes on plokitööstuses töötanud pikka aega ja see on meie edu saladus. Samas ettevõte areneb ja kindlasti otsime inimesi juurde," rääkis Saar.Vene partneritega suhted head. Eestis pakuvad Roclite müüriplokke paljud ehitusmaterjalide kauplused ning edasimüüjad, koostööd tehakse ka erinevate ehitajate ja projekteerijatega. Sellest hoolimata eksporditi mullu 80 protsenti toodangust, peamiselt edasimüüjate vahendusel Lätti ning Leetu. Võiks eeldada, et Venemaa läheduse tõttu on tihedad suhted ka idanaabritega, kuid sealne turg on ekspordiportfellis siiski marginaalne ning praegune pingeline olukord Venemaa-Ukraina suunal pole seda mõjutanud. "Suhted Venemaa koostööpartneritega on head ja need ei ole katkenud. Samas on ekspordi osakaal sinna üsna väike, jäädes protsendi-paari piiresse," märkis Saar.Saar tõdes, et prioriteediks on müüa toodet Eestis, sest keskkonnasäästlikult on kõige mõistlikum toota ehitusmaterjali kohapeal ja kohalikust taaskasutatavast toormest. "Ehitusmaterjalide tootmine Euroopas liigub just materjalide taaskasutamise suunas ning teiste tööstuste kõrvalproduktide ärakasutamisele. Keskkonnasäästlik tarbija eelistab sellisel moel valmistatud ehitusmaterjale, seda enam, et kasutusomadused ja hind on samad või paremad." Tulevikus tahetakse kasvatada nii tootmis- kui ka müügimahte ning investeerida seadmeparki.Suuri laienemisplaane välisturgudele pole. "Uute turgudega on see häda, et meie toote puhul on transpordi hinnal oluline kaal ning kui me liiga kaugele müüma hakkame, siis tulu asemel jääb meile vaid müügirõõm. Seega vaatame hoolega ikka koduturgu ja lähinaabreid." Ekspordi osakaal kogumüügis ilmselt lähiaastatel siiski ei vähene. "Sellevõrra, kuidas kasvame koduturul, püüame ka välisturgudel oma müügimahte suurendada," märkis Saar.Olelusvõitlus suurema turuosa nimel. VKG Ploki konkurendi ASi Aeroc Jämera müügidirektor Margus Oja sõnas, et konkurents on nende turul tihe ja tootmisvõimsus on firmadel suurem kui nõudlus. "Püsikliendid usaldavad meid, aga uute klientide leidmine pole lihtne." Ka Jaak Saar nentis, et müürimaterjalide valik on Eestis suur ning sarnaste omaduste ning hinnatasemega tooteid mitmeid."Möödunud aastaga võrreldes on ehitusmaterjalide tootjate koondkäive vähenenud 3 protsenti ja kasum 11 protsendi võrra. Seega on praegune turuolukord ülimalt pinev ja keerukas. Samas soovivad tootjad siiski oma turuosa suurendada ning kasumlikumalt töötada. See teeb elu ka omamoodi huvitavamaks ja paneb pingutama näiteks tootearenduse ning teenuste kvaliteedi kallal varasemast veelgi rohkem vaeva nägema."

Roclite on keskkonnasäästlik toode - 100 000 kuupmeetri kergplokkide tootmiseks jääb Eestis kaevandamata 25 600 tonni lubjakivi, 2 000 tonni savi, 16 800 tonni liiva ja 4 100 tonni kipsi. Plokkide komponendid on põlevkivituhk, looduslik liiv ja vesi. Poorse struktuuri saamiseks lisatakse tootmisel alumiiniumpulbrit, mis kuumutamisel tekitab gaasi ja täidab materjali pooridega. Lõpliku tugevuse saavad ehitusplokid töötlemisel autoklaavis. Millises vahekorras plokkide retseptis on põlevkivituhk, liiv ja kergitamist ning õhumulle tekitav alumiiniumpulber, ei nõustu juhatuse liige Jaak Saar avaldama. "Siin on igal tootjal oma tehnoloogia ja saladused, nii ka meil. Sisuliselt on ploki tootmine sarnane saia tootmisega, kus tainas segatakse kokku, vormitakse ja küpsetatakse."VKG Ploki nõukogu esimees Jaanus Purga lisas, et põlevkivitöötlemise jääk- ja kõrvalproduktide kasutamine on üks VKG pikaajalistest prioriteetidest. "Kui põlevkivi orgaanilise osa kasutamisega - õli ja kemikaalide tootmisega - saame me päris hästi hakkama, siis põlevkivi mineraalosa (aheraine, tuhk, poolkoks) kasutamise koha pealt on veel kõvasti arenguruumi," nentis ta. "Teedeehitus ja ehitusmaterjalitööstus on need suunad, mis võimaldavad põlevkivi mineraalset osa kasutada. Poorbetoonplokkide tehas on üks samm mineraalosa kasutamise teel. Planeeritav tsemenditehas, betoonitehas ja Ojamaa kaevanduse killustiku laialdane kasutamine teede ehituses on järgmised sammud."

Selge on see, et kergelt ei tule midagi, nentis VKG Ploki juhatuse liige Jaak Saar.  "Kuid kui toode on hea ja kvaliteetne ning mõistliku hinnaga, siis on võimalik edukas olla nii kodu- kui ka välisturul," lisas ta.Saare sõnul on raske mingeid müüginippe raske soovitada, sest kõik müügiinimesed on oma esimesel müügikoolitusel saanud samad näpunäited, kuid reaalselt ju suhu pandud sõnad ei tööta. "Eks igaüks peab oma suhted äripartneritega ise paika sättima. See on nagu mehe ja naise vaheline suhe - kui "keemiat" pole, siis suhe ei toimi," lausus Saar. "Kuid loomulikult on alati abiks sellised inimlikud omadused nagu avatus ja ausus ning ka konkurentide respekteerimine. Selleta on ka kõige tugevam alfa-isane äri mingil hetkel troonilt tõugatud." 

VKG Ploki otsene konkurent on Kunda lähistel tegutsev rahvusvahelisse Aeroci gruppi kuuluv Aeroc Jämera AS. Lisaks Eestile eksporditakse nende toodangut kõikidesse Balti- ja Skandinaaviariikidesse. Ettevõtte müügidirektor ning juhatuse liige Margus Oja sõnas, et sõltuvalt aastast eksporditakse umbes 25-35 protsenti toodangust. Mullu toodeti plokke ligikaudu 150 000 kuupmeetrit. Number on suur ja ületab VKG Ploki mahu 60 000 kuupmeetri võrra, ent pole võrreldav majanduskriisi-aegsete mahtudega. "2000ndate keskel tootsime aastas ka 300 000 kuupmeetrit. See näitab, et tootmisvõimsus on märgatavalt suurem kui nõudlus, mis tähendab ka seda, et konkurents on turul väga tihe."Oja on siiski optimistlik ja lisab, et viimastel aastatel on mahud tasapisi taastumas ning lähiaastatel loodetakse rohkem müüa. Konkreetsete kasvunumbrite kohta on ta suu siiski lukus. "Püüame laieneda, turg on pidevalt muutumas ja ka meie ei taha paigal seista." Aeroci eeliseks peab ta just seda, et nemad ei kasuta plokkide tegemisel põlevkivituhka, kuna selle kvaliteet toorainena võib olla kõikuv. Nende toorained on tsement, liiv ja lubi.

Betoonplokke tootva Balti Ehitusplokk OÜ juht Aleksandr Kolodi sõnul eksporditakse 20 protsenti ettevõtte toodangust Lätti. Kui suured on tootmismahud, mees ei ütle. "Täiesti sõltub kuust. Ma ei hakkaks numbreid avaldama." Läti on üks peamine ekspordipartner teistelegi plokitootjatele, kas seal on kohalikke tootjaid vähe? "Ilmselt on küsimus hinnas, meil on soodsamad pakkumised ja kvaliteetki hea," märkis Kolodi. Eestis on tema arvates turuosa laiendada raske, sest tootjaid on palju ning suuremad firmad haaravad oma tüki. Balti Ehitusplokk OÜ panustab stabiilsusele, ka ekspordil on ootused samad. Betoonplokkide tootmisel kasutatakse lisanditena liiva, tsementi ja vett.