Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tants põlevkivi katlal

10. oktoober 2014, 09:00
VKG soovib oma kaevandusi laiendada
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141010/NEWS/141009626/AR/0/VKG-kaevandus.jpg

Agressiivselt kasvavate Eesti põlevkivitööstusettevõtete tihe konkurents piiratud ressursi nimel loob turul pingelise õhkkonna nii ettevõtjaile kui ka keskkonnaministeeriumile.

Kehtiv kaevandamismaht põlevkivile on 20 miljonit tonni aastas, mis on jaotatud nelja ettevõtte - Eesti Energia (15 mln tonni), Viru Keemia Grupi (2,7 mln tonni), Kiviõli Keemiatööstuse (1,9 mln tonni) ja Kunda Nordic Tsementi (0,24 mln tonni) - vahel.

Piirmäärad pandi paika 2008. aastal ja on kirjas nii põlevkivi arengukavas kui ka maapõueseaduses. See peaks olema ühelt poolt ettevõtjaile olulisim alus, mille pinnalt investeerimisotsuseid põlevkivi töötlemisse teha. Teiselt poolt aga tagab piirmäär, et põlevkivi piiratud ressurssi kasutataks säästlikult ning keskkonda liigselt koormamata. Viimase kahe aasta jooksul on aga tekkinud olukord, kus kaks neljast ettevõttest, kellel kaeveload olemas, on saavutamas maksimaalse tootmisvõimsuse ning vajavad laienemiseks rohkem maapõues olevat toorainet. Nii avas agressiivselt laienev VKG teisipäeval oma teise õlitehase Petroter II ja plaanib juba kolmandat.

Ka Alexela Groupile kuuluv Kiviõli keemiatööstuse plaan on põlevkiviõli tootmist järgneva kolme aastaga kolmekordistada. Kiviõli Keemiatööstus on 2012. aastast teinud investeeringuid, et kasvatada tootmismahtusid, ning on praeguseks investeerinud põlevkivisektorisse 60 miljonit eurot ja plaanib Põhjaranniku andmetel lähima kolme aasta jooksul investeerida peaaegu teist sama palju.

 

 

 

Võitlus põlevkivi pärast

VKG esitaski oktoobri alguses keskkonnaministeeriumile taotluse, milles palub kaevemäära suurendada 1,6 miljoni tonni võrra. Et üks neljast põlevkivi kaevandajast soovib laieneda ja ka kaevemahtu suurendada, on keskkonnaministeeriumi jaoks samm täiesti uude tundmatusse maailma. "Seda pole kunagi olnud," ütleb keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus, kas mõni ettevõte on kaevemäära soovinud teiste arvelt suurendada. Lõhmus selgitas, et riik lähtub seadusest ja tugineb 2008 loodud tingimustele - riik ei saa ühegi ettevõtte kaevemahtu suurendada. Küll aga saavad ettevõtted omavahel kokkuleppeid sõlmida. 

Lisaks tavapärasele põlevkivi müügile on võimalik ühel ettevõttel teisele osa oma kaevemahust müüa. Seega juhul, kui VKG soovib oma kaevemäära suurendada, on see võimalik vaid konkurendi kaevemäära vähendamisega. Lõhmus nendib, et siiani ei ole seda siiski toimunud ning ettevõtted saavad oma põlevkivi vajaduse klassikalise põlevkivi ostu-müügi teel lahendatud. Konkurendid aga üksteisele hõlpu ei anna.

Eesti Energia suured plaanid

Kuigi Eesti Energia kaevandab praegu lubatud kaevandamismahust väiksemas mahus on ka riigifirmal suured plaanid. Kuigi uus Enefit 280 tehnoloogiat pole veel tööle saadud, plaanitakse selle õnnestumisel ehitada Eestisse veel vähemalt kolm põlevkiviõlijaama. Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku sõnul takistavad kaevelubade kasutuselevõttu ka konkurendid, kes vaidlustavad pidevalt Eesti Energiale väljastatud kaevandamislube. "See on põhjus, miks siiani ei ole saanud alustada Uus-Kiviõli kaevanduse käivitamist kuigi Eesti Energia on kaevanduse ettevalmistamisega tegelenud juba 10 aastat. Eesti Energiale on väljastatud Uus-Kiviõli kaeveluba, kuid jätkuva kohtuvaidluse tõttu on kaevanduse avamine viibinud," selgitas ta.

Vennik rõhutas, et aastate lõikes on Eesti Energia kasutanud kõige suurema osa oma kaevandusõigusest ning kinnitatud strateegia alusel vajab ettevõte kaevandusõigust uute õlitehaste ehitamiseks ning riigi elektritootmise varustuskindluse tagamiseks. Ta lisas, et 1,6 miljoni tonni aastamäära vähendamine Eesti Energia arvelt oleks sisuliselt kümnetesse miljonitesse eurodesse aastas ulatuva kingiga eraomanikele riigi tulude vähendamise arvelt. Eesti Energia on seisukohal, et juhul kui riigil on idee, et aastamäära mittekaevandanud ettevõtetelt tuleks kaevandamise õigust vähendada, siis tuleks eelkõige vaadata nende põlevkiviettevõtete poole, kes on juba aastaid kasutanud alla 40 protsendi neile lubatud kaevandusmahust. 

Kunda Nordic Tsement AS juhatuse esimees Meelis Einstein märkis, et erinevalt teistest põlevkivi kaevandajatest sobib tsemendi tootmiseks vaid sobiva keemilise koostisega põlevkivi. Orgaaniline osa läheb kütuseks ja ülejäänud, mis on peamiselt lubjakivi, tsemendi tooraineks. Einsteini hinnangul ei oma mahu piirang täna mingit tähtsust, sest vajadus sõltub majandusolukorrast.

"Kui Eesti pruuni kulda saab väärindada ja ekspordiga Eestisse rahavoogu tekitada, inimestele tööd ja leiba pakkuda ning maksudega riigikassat täita, siis tuleb seda teha. 20 aasta pärast võib madala energiasisaldusega põlevkivi väärtus olla tühine," kommenteeris ta. Küll aga peab riik tema hinnangul piirama saastamist ja keskkonna kahjustamist ning mahu piiramine ei pruugi tema see võluvits olla.

Lahendus laual

Vennik nentis, et praegu lähtutakse põlevkivi kaevandamismäära puhul üheaastasest tsüklist. See tähendab, et kui mingil põhjusel jäi ettevõttel oma aastane kaevandamise määr kasutamata, siis ta jääbki sellest ilma. Sel põhjusel on põlevkivitööstused teinud keskkonnaministeeriumile ettepaneku, et kaevandamata jäänud osa aastamäärast oleks võimalik lisada järgnevate aastate kaevandamismahu hulka. 

Ministeeriumi asekantsler Lõhmus kinnitab, et teema on olnud arutluse all, ent on jõutud järeldusele, et selline lahendus ei taga ettevõtetele piisavat investeeringu kindlust ja ei taga täiendavat varu pikaks perioodiks, sest mingil ajahetkel võivad kõik ettevõtted saavutada maksimaalse tootmisvõimsuse ning seni eelmiste aastate kaevandamata jäänud osa arvelt tootmismahtu suurendanud ettevõte peab taastama endise olukorra.

Samuti ei ole ette näha, et põlevkivi kasutamise aastamäära tõstetaks järgmisel perioodil aastatel 2016-2030. "20 miljonit tonni aastase kaevandamise piirmäära ületamisel on tõenäone, et suurenevad probleemid välisõhu ja vee kvaliteediga ning jäätmete ladestamisega," selgitas Lõhmus.

 

Ebastabiilne maksukeskkond

VKG suuromaniku Priit Piilmanni sõnul ei ole aga ainukeseks probleemiks kaevemahtude küsimus, veel suurem on Eesti ebastabiilne maksukeskkond, mis paneb investori pigem Eestist pagema kui siia kanda kinnitama. VKG-l tuli säärase põhjuse tõttu kaks projekti uinumisfaasi lükata.

Üks neist tsemenditehas ja teine rafineerimistehas. Rafineerimistehases hakataks tootma kõrgema lisandväärtusega mootorikütust. Ent pankade hinnangul ei ole võimalik projekti investeerida kui keskkonda puudutavad maksud pole vähemalt 10 aastat ette teada. VKG omanik Ants Laos loodab aga, et kui keskkonnatasude temaatika on mõnevõrra vaibunud saab järgmise aasta teises pooles taas laienema hakata. Laose sõnul loodetakse nii tsemenditehas kui ka rafineerimistehase projektid ellu viia.

Septembri lõpus sõlmisid VKG ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) 35 miljoni euro suuruse laenulepingu, mida samuti ohustas Eesti muutlik maksupoliitika. Kui varasemalt on EBRD eelistanud osaleda taastuvenergiaga seotud ettevõtetes, siis nüüd astub ta põlevkivi areenile. EBRDga on VKG läbirääkimisi pidanud ettevõtte suuromaniku Priit Piilmanni sõnul juba ligi poolteist aastat. Muu hulgas on EBRD teinud VKG-st kõige põhjalikuma ettevõtteanalüüsi ning kuna varem kahtlusi tekitanud riigipoolne keskkonna tasude tõstmise temaatika on tänaseks mõnevõrra vaibunud oli ka EBRD valmis lepingule alla kirjutama. 

Petroter I, II ja III põlevkivi ümbertöötlemistehaste käivitamisega kasvab oluliselt kõrge kalorsusega põlevkivigaasi tootmismaht. Selleks, et kogu gaas oleks võimalik suunata soojus- ja elektrienergia koostootmisele, vajab VKG lisainvesteeringuid.

EBRD laenuga finantseeritakse kahe väävlipüüdmisseadme ja turbiini ehitust ning lubjatehase projekti. Investeeringu tulemusel paraneb tootmiskompleksi töökindlus ja efektiivsus ning oluliselt vähenevad CO2 ja SO2 emissioonid. VKG ühe omaniku Ants Laose sõnul võeti seekord laenu EBRD-lt kuna viimase tingimused olid lihtsalt soodsamad.

VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul on riik teinud viimasel ajal seda, mida ei tohiks. "Ta muutis mängureegleid, keset kokku lepitud pikaajalist strateegiat. Investorid olid teinud oma seniseid otsuseid ja arendanud pikaajalisi projekte ja 2015 aastani pidi kehtima olemasolevad maksud," selgitas ta. Rohumaa sõnul andis sellega riik pankadele signaali, et võib oma suva järgi reegleid muuta, millal aga tahab. VKG jaoks oli see aga erakordselt kulukas. 6,5 miljonit eurot maksnud projektid tuli sisuliselt peatada. Rohumaa hindab keskonnmaksupoliitikat täiesti ebamõistlikuks.

"Riik peab aru saama, et ettevõtted peavad omama positiivseid rahavooge ja suutma teenindada laene. Kui riik viib ellu oma praegu kavandatava maksutõusu, mida keskkonnaministeerium plaanib, siis isegi see tänane tehas ei suuda omanikele tuua mõistlikku kapitalitootlust," hindas Rohumaa.

Keskkonnaministeeriumi Keit Pentus-Rosimannus märkis, et soov panna keskkonnatasud paika võimalikult pikaks ajaks, on ühine nii ministeeriumil kui tööstussektoril ja ka keskkonnaorganisatsioonidel. Minister on teinud ettepaneku panna tasud paika kuni aastani 2025.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. October 2014, 09:22
Otsi:

Ava täpsem otsing