Kui lihtsalt sisekujundusest jääb väheks

13. oktoober 2014, 08:30
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141013/NEWS/141019948/AR/0/AR-141019948.jpg

Korporatiivse identiteedi rõhutamine ette­võtluspinna või kontori sisekujunduses on ­sõnum ettevõtte väärtustest ja kultuurist.

"Korporatiivne identiteet aitab luua ettevõttest kuvandit ja tekitab seoseid. Seda nii väljaspool maja kui ka meeskonnas,” ütles Abc Motorsi turundusjuht Indrek Luberg. Hiljuti avatud Renault' ­R-Store'i salongis aitab ühtne ja äratuntav kujundus klientidel lihtsamini ettevõtet või selle esindajat ära tunda, aga ka müügi- või teenindussalongis orienteeruda.

Renault' korporatiivse identiteedi põhikomponendid on rombikujuline logo ja kollane värv, millele oponeerivad must, valge ja kindlad hallid toonid, kirjeldas Luberg. “Tumehall matt põrand aitab autodel paremini esile tõusta ning kollased seinad teenindusletis ja kliendialadel lisavad soojust ja kontrastsust. Erilisemate toodete jaoks on salongis kujundatud eraldi alad.”

Renault' salongides on suurt rõhku pandud kasutusmugavusele ning iga leti paigutuse on korporatsioon kindlalt ette andnud. Kui tavaliselt asub salongi kliendi vastuvõtulett otse välisukse kõrval, siis Eesti kliimaolusid arvestades tuli teha väike muudatus. “Õnneks võeti meie arvamust kuulda ja Abc Motorsis on see nüüd välisuksest piisavalt kaugel, et infosekretär talvel külmetama ei peaks,” selgitas turundusjuht.

Luberg rõhutas, et Abc Motorsi müügisalong, ajalehereklaam ja koduleht moodustavad Renault' korporatiivse identiteedi standardite tõttu ühe terviku. Ettevõttele, kel ettevõtluspinna uuendamine või soetamine plaanis, soovitatakse luua esmalt põhjalik kõiki kliendiga suhtlemise kanaleid kattev korporatiivne identiteet ning alles siis sisekujunduse juurde liikuda.

Maksuameti kontor jutustab lugu

Tallinnas Lõõtsa tänaval maksu- ja tolliameti kontori sise­arhitekti Anne Vaheri sõnul näitab korporatiivne identiteet sisekujunduses ettevõtte või asutuse töötajatele ja külastajatele, et organisatsioonis väärtustatakse töökeskkonda ja inimesi. “Maksu- ja tolliameti ühises büroos hakkas tööle 800 inimest, kes olid enne hajutatud üle linna. Seal loodud sisekujundus aitab luua ühise pere ja tiimi tunde,” ütles Vaher.

Vaheri sõnul on maksuamet eelkõige suur riigiasutus, mis tegeleb Eesti elu ühe osaga ning just seotust Eestiga taheti seetõttu eriti välja tuua.

Maksu- ja tolliameti 2013. aasta novembris avatud uus kontor on varasematega võrreldes palju enam avatud, et soosida töötajate omavahelist suhtlust ja luua keskkond, kus on lihtne olla avatud ka asutusest väljapoole. “Meie töötajad ja partnerid, kes majas tihemini käivad, tajuvad kindlasti, et pole sellises riigiasutuses varem käinud – kontor on ebatraditsiooniline,” rääkis kaheaastasest loomisprotsessist maksu- ja tolliameti pea­direktor Marek Helm.

“Otsustasime, et meie maja peab jutustama lugu, aga milline on see lugu, mida jutustada majas, kus töötab 800 inimest?” rääkis peadirektor ning jätkas: “Meie kasutada on majas 15 korrust. Sealt edasi mõtlesime, et mida on Eestis 15? Maakondi loomulikult – seega jutustab iga korrus ühe maakonna lugu ja kannab selle maakonna identiteeti.”

Maakondade lugu jutustatakse nii värvilahendustega – igal korrusel näeb maakonna seelikumustrit ja näiteks nõupidamisruumid kannavad maakonnast pärit kultuuriloolaste nimesid (juures lühike elulookirjeldus). “Meie maja külastavad ka inimesed väljastpoolt Eestit ning oma kontoris saame neile Eestit tutvustada,” lisas Helm.

Ainult kaks reeglit

Üks suuremaid muutusi maksuametis oli kabinetikultuurilt avatud ja poolavatud kontorile üleminek. “Tänapäeval on üha rohkem IT-lahendusi ja kommunikatsioonivõimalusi IT kaudu. Selle kõrval oli teine eesmärk, et kolleegid suhtleks omavahel võimalikult palju otse,” selgitas Helm. Seetõttu võeti kontori loomisel aluseks kaks peamist organisatsioonikultuurilist ideed: juhid ei tohi olla kabinetis ning ühe eesmärgi nimel töötavate inimeste vahel ei tohi olla seina. ­Ainukese erandina jätkas tulenevalt tööspetsiifikast kabinettides uurimisosakond.

Ameti peadirektor tõi välja, et uut büroohoonet tehes või kontorit vahetades on halvim, mis teha võib, käsitleda protsessi kui kolimist. “Kolimine tapab loovuse,” märkis Helm ja lisas, et targem on kõneleda uue töökeskkonna loomisest ja organisatsioonikultuuri muutmisest. Samas usub peadirektor, et andes töötajatele võimaluse töökeskkonna kujundamisel aktiivselt kaasa lüüa ja näiteks oma puhkealad ja nõupidamisruumid ise kujundada, tekib protsessis osalemise tunne, aga ka omanikutunne.

Sisekujunduses vähe firmasümboolikat

Tarkvaralooja Iglu OÜ uue kontori kujundamisel lähtuti ettevõtte väärtustest ja olemusest. Kontor peaks toetama igapäevatööd, pakkuma töötajatele ja klientidele positiivseid emotsioone ning olema õdus koht ka töövälisel ajal.

“Iglu kontori sisekujunduses oleme kasutanud ettevõtte sümboolikat väga vähe ja see on meie teadlik valik,” rääkis Iglu OÜ tegevjuht Kristjan Aiaste. Ta lisas: “On siiski mõni tajutav element: näiteks vanad kuusnurksed tehasehoone taaskasutatud põrandaplaadid, mis meenutavad Iglu kui lumest maja põhiplaani ning ümarad Warm Northi kapinupud köögis.”

Iglu kontor asub pika ajalooga endises allveelaevatehases ning kuna hoone ajalugu otsustati vääristada, jäeti kontori sisekujunduses osaliselt alles tehasehoone stiil ja värvilahendus. “Väga oluline on fakt, et selles tehasehoones toodeti juba ammu tipptasemel tehnoloogiaga uudseid lahendusi ja siin töötasid nutikad insenerid. See toetab meie ettevõtte kultuuri,” rääkis Aiaste. “Kuna meie igapäevases töös on väga oluline tiimitöö, siis ka kogu sisekujundus lähtub avatuse ja tiheda suhtlemise põhimõttest.”

Kontoril mitu otstarvet

Kui traditsiooniliselt kleebitakse kontorite klaaspinnad täis ettevõtte logosid või lihtsalt punaseid sõõre eesmärgiga muuta klaasseinad märgatavaks ja ohutuks, siis Iglu valis teise lähenemise. “Oleme klaaspindadele sobitanud hoopis esimeste mängukonsoolide populaarsed tegelased mängudest Space Invaders ja Pacman – mängulisus ja vana klassika, mida enamik meie töötajaid veel lapsepõlvest mäletab,” rääkis Aiaste.

Iglu kontor on lihtsasti muudetav näiteks sünnipäeva korraldamisel peosaaliks – saab korraldada ka saunaõhtuid või spordi- ja lauamänguturniire. Töötajate inspireerimiseks on välja pandud Eesti ja Skandinaavia disainerite, sealhulgas noorte alustavate kunstnike töid. “Esindatud on Warm North, Mang, 4Room, Argo Tamm ja Mänfred Disain, Elina Kasesalu jt ning köögiseina ehib noore kunstniku ROSPA maal “Silence is better than bullshit”,” loetles tegevjuht.

Üks küsimus

Millise lähteülesande Iglu andis?

Lauri Eltermaa, Kauss Arhitektuur OÜ sisearhitekt:

Mida rohkem annab klient ­ette ja mida nõudlikum ta on, seda parem on üldjuhul lõpptulemus. Tavaliselt täpsustub lähteülesanne projekteerimise käigus.

Ennekõike on oluline saada ülevaade ettevõtte väärtustest ja ambitsioonidest, mis annab sisearhitektile suunise loodavast üldmuljest. Teiseks – kollektiivi töö iseloom määrab nõuded planeeringule, eraldustele ja akustikale ning valgustusele.

Sisearhitektil on oluline teada ka ettevõtte ja kollektiivi harjumusi ja ettevõtte kultuuri, olgu need näiteks reedesed ühised õhtusöögid, saunatamised või karaokevõistlused, sealt võib võrsuda meeldejääv eri­pärane lahendus.

Kui rääkida otsustamisest avatud kontori, jagatud kontori või kabinetsüsteemis kontori kasuks, siis praeguste üürihindade ja tiheda konkurentsi tingimustes on avatud büroo rohkem levinud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. October 2014, 09:28
Otsi:

Ava täpsem otsing