Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Logistikafirma sai laokulud poole pisemaks

13. oktoober 2014, 16:00
Logistika Plussi haldus- ja turvajuhi Marten Ermo sõnul annab roheline energia eelise.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141013/NEWS/141019914/AR/0/AR-141019914.jpg

Uued energiasäästlikud lao- ja tootmishooned on aidanud Logistika Plussil kokku hoida 50% energiakulu ruutmeetri kohta.

Aasta alguses ­uude kohta kolinud ettevõtte kuludele annavad kõige suuremat efekti päikese­paneelid. Logistika Plussi eesmärk on saavutada energiasäästulahendustele vähem kui 8aastane tasuvusaeg. Ettevõtte 24 000 ruutmeetri suuruse lao üldhalduskulude suurusjärk on külmadel talvekuudel 12 000 eurot ja suvel 7000 eurot.

Konkurendi Via 3Li juht Elmer Maas tõdeb, et nemad oma laos nii väikeste kulunumbriteni ei küüni.

Logistika Plussi haldus- ja turvajuhi Marten Ermo sõnul mõeldi ladu projekteerides pikalt küttele ja elektritarbimisele. Kuigi kõige suurem võit tuleb päikesepaneelidest, annavad oodatud säästu siiski kõik lahendused koos.

Soojus pääses laost välja. Logistika Plussi eelmises laos oli probleeme laadimisala kaudu tekkivate sooja- ja külmakadudega. Kuigi laadimisala ja lao vahel kasutati õhkkardinaid, ei andnud see Ermo ütlusel efekti. Uues hoones ehitati laadimisala sisuliselt eraldi kambrina, mis tähendab, et soe ega külm õhk sealt otse lattu ei pääse.

Oluliseks pidas Ermo, et kogu ladu, laadimisala ja kontorit saab eraldi kütta. Kui mõnes neist kohtadest on vaja mingil põhjusel temperatuuri langetada või tõsta, saab seda teha eraldi. Tootmisalal on veel eraldi mikrokliima süsteem.

“Kõike haldab hoone automaatika, millega saame monotoorida nii statistikat kui ka süsteemi juhtida. Seda saab teha ka kodust arvuti tagant,” selgitas Ermo.

Tiksuv tarbimine tuli lõpetada. Logistika Pluss töötab ööpäev läbi, seega olid ühed suuremad arved ettevõttele elektrienergia eest. “Nii päeval kui ka öösel sisuliselt tuled põlevad ja tarbimine kogu aeg tiksub,” rääkis Ermo.

Hakati mõtlema alternatiivsetele lahendustele, kuidas kompenseerida tõusvaid hindu ja öö­päevast tarbimist. Uuriti, millised on võimalused panna katusele päikesepaneelid või tuulegeneraatorid. Tuulikutest loobuti, kuna see oleks teinud ehitamise väga palju keerulisemas ja kallimaks. Päikesepaneelid aga otsustati paigutada hoopis seinale, et katust oleks võimalik lumisemal talvel ka puhastada. Lisaks peljati katusele vajalike läbiviikude tegemist, sest neist võivad saada tilkumise kohad. “Kõik laopidajad kardavad nii tuld kui ka vett. Päikesepaneelide paigaldamisega seinale väldime neid ohtusid,” selgitas Ermo.

Logistikaettevõttele päikesepaneelid paigaldanud OÜ Energogen juht Martin Lall märkis siiski, et päikesepaneelide fassaadile paigaldamine on võimalikest variantidest kõige kallim lahendus. Odavam on paigaldada paneele katusele või maapinnale. Katusele paigaldamise korral võib Lalli kinnitusel arvestada päikesepaneeli investeeringu suuruseks ligikaudu 0,95 eurot installeeritud vati kohta.

Logistika Pluss on aga päikesepaneelidesse tehtud investeeringuga rahul. Ettevõtte peadirektor Toomas Orutari kinnitusel on uues majas päikesepaneelidega saadud kogemus niivõrd hea, et detsembris hakatakse paneele paigaldama ka Tallinnas Punasel tänaval olevale vanale laohoonele.

Kriitiline pilk valgustusse. Uude hoonesse taheti kindlasti panna liikumisandurid ja kasutada säästlikku valgustust. Praeguseks on hoones 95% valgustusest varustatud liikumisanduriga. Andureid ei ole vaid kohtades, kus need oleksid eba­mugavad, näiteks kontoris ja söögiruumis. Laos on aga riiulivahed jagatud kolmeks tsooniks, millel igaühel on oma andur. Valgus läheb põlema ­ainult seal, kus töö käib.

Kogu hoone valgustust on võimalik juhtida ­automaatikasüsteemiga. Ermo selgitas, et liikumisandurite tööaega saab hõlpsasti muuta, ilma aega nõudva käsitööta kõrgel turvikute all. “Sisuliselt saab kogu hoone energia kasutamist ja tootmist kontrollida ja hallata veebilahenduste kaudu,” nentis Ermo.

Leedlambid ei tasunud ära. Valgustitena paigaldati Logistika Plussi uude lattu luminofoorid ja leedvalgustid.

Ermo kinnitusel vaadati kõrglao valgustuse valikul väga täpselt, millised variandid on kõige säästlikumad ja millised neist variantidest on mõistliku hinnaga. Samuti olid ehituslikud nõuded valgustugevuse lukside kohta.

Kuigi leedid oleksid andnud välja nõutud luksid, ei olnud need hinna poolest igale poole kõige tasuvam lahendus, mistõttu kasutati laos põhiliselt luminofoorlampe. Ermo sõnul võeti leedid kasutusele seal, kus saadi nende tasuvusajaks 5 aastat.

Kas eelistada paneeli või tuulikut?

Marti Lall
OÜ Energogen juht

Tuulegeneraatorid kipuvad vajama hooldust ja remonti. Suurte tuulikute puhul pole see probleem, kuna mõistlik on pidada üleval hooldusmeeskonda 24/7, väikeste puhul ei tasu see ära. Paneelid on praktiliselt hooldusvabad. Nende paigaldamine ja käitamine on lihtne ning murevaba.

Tuulikute paigaldamiseks on vaja mitmesuguseid nõusolekuid, sealhulgas vallast. Kohalikud on enamasti tuulikute vastu. Tuulik peab olema paigaldatud hoonest mitme­saja meetri kaugusele, et ei tekiks tuule turbulentsi. Turbulents lõhub tuulikut ja võtab tootluse maha. Paneelid lähevad enamasti hoone külge. Testid näitavad, et sama nominaalvõimsusega paneelid toodavad Eestis aastas rohkem elektrit kui tuulikud. Tuuliku ainus eelis on, et ta toodab elektrit ka novembrist veebruarini, mil paneelide tootlikkus on päikese puudumise tõttu väike. Tuulikud sobivad rannikule ja väikesaartele.

 

Marten Ermo
Logistika Plussi haldus- ja turvajuht

Kaalusime varianti, et paigaldame lisaks päikesepaneelidele mõne tuulegeneraatori. Arhitekti arvutused näitasid, et neid oleks olnud liiga kallis meie hoone konstruktsioonide külge ehitada.

Eelistame riskivabu energiasäästu investeeringuid

Elmer Maas
Via 3L juhataja

Kõik Logistika Plussis tehtud asjad energia säästmiseks on huvitavad. Tõenäoliselt on mõni tegevus rohkem kuvandilise väärtusega ja teine praktilisega.

Mulle meeldivad lihtsad ja konkreetsed viisid energiat säästa, nagu: “Hoia lao uks kinni, et külm ja kuum ei pääseks sisse!” Igasugune energia ise tootmine ja müümine on seotud seadusandliku riskiga. Tingimusi, milliste paneeliga toodetud energiat müüa saad ja milliste maksudega ta koormatud on, ei otsusta sa ise. Seega on nende projektide tasuvusaeg hüpoteetiline. Lao ust saad aga alati ise kinni või lahti hoida ning tule ära kustutada – see on kohe säästetud raha.

Aasta suurem säästuprojekt on küttesüsteemi väljavahetamine. Seni kütsime olmeruume õliga, uus süsteem on õhk-vesi süsteem. Investeeringu tasuvusaeg on 2–2,5  aastat. Leedlampidesse oleme teinud investeeringud külmhoones, tasuvusaeg on maksimaalselt 3 aastat.

Päikesepaneelide koha pealt hoiame silmad lahti, aga järgmise aasta investeeringute hulgas neid ei ole. Keskendume investeeringutesse ITs, mis aitab meie igapäevaseid protsesse efektiivsemaks muuta.

Päikesepaneel toodab tasuvalt

Investeering päikeseenergia tootmisse pole nii ehmatavalt suur, kui arvatakse, ütles ­Logistika ­Plussi haldus- ja turvajuht Marten ­Ermo. Näiteks 100 kW jaam, nagu on Logistika Plussil, läheks maksma veidi üle 100 000 euro.

Päikesekiirguse intensiivsus ja sellest sõltuv elektri tootlus võib aastati erineda kuni 25%. Andmebaas PVGIS näitab, kui palju päikesekiirgust on mingile territooriumile viimase 50 aastaga keskmiselt langenud. Andmebaas aitab välja arvutada, milline on päikesepaneelide eeldatav tootlus mingis asukohas.

Tasuvus selgeks. Logistika Plussile päikese­paneelid paigaldanud OÜ Energogen juht Martin Lall ütles, et Energogenil  on andmed ka oma paigaldatud jaamade tootlikkuse kohta. Võrreldes oma andmeid PVGISe andmetega, võib öelda, et 100 kW jaama aastane tootlus on 95 000–100 000 kWh, sõltuvalt, kas paneelid on ilmakaare ja päikesenurga suhtes ideaalselt paigutatud või mitte.

Arvestama peab, et novembrist veebruarini annavad päikesepaneelid 10% aasta tootlusest, ülejäänud kuud moodustab 90%.

Lall möönis, et kõige keerulisem on prognoosida elektri hinda. Euroopa Liidu prognoos on riigiti erinev, kuid jääb keskmiselt suurusjärku 4–5% aastas.

Soomes on elektri hind alates 2000. aastast vabaturule mineku järel tõusnud keskmiselt 10% aastas, ütles Lall. Eestis toimus vabaturule mineku esimesel aastal hinnahüpe 29%. Kui Eestis viiakse elektriliinid paari aastaga maa alla, võib ka see Lalli hinnangul kaasa tuua hinnasurve võrgutasudele.

Tagasihoidlik kulu. Päikesepaneelide juhend­ites soovitatakse arvestada hoolduskuludega 0,4% investeeringu mahust aastas. Lall ütles, et pole täheldanud muid hoolduskulusid kui kord või paar aastas paneelide lumest puhastamine ja juuni alguses paneelide pesemine.

Jaamad on mõeldud töötama 30–40 aastat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. October 2014, 16:38
Otsi:

Ava täpsem otsing