Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Robinson: kasutage töötajate loovust

14. oktoober 2014, 00:01
Haridusevangelist Sir Ken Robinsoni hinnangul surub standardiseeritud haridussüsteem inimeste loovust alla.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141014/NEWS/141019886/AR/0/AR-141019886.jpg

Koolid suruvad noorte loovust alla, leiab haridusevangelist Sir Ken Robinson. Osa pärsitud julgusest õnnestub ettevõtjatel päästa.

"Loovus tähendab originaalseid ideid, millel on väärtus," selgitas Robinson reedel Nordic Business Forumil. Loovust leiab tema hinnangul aga igaühest, on ta oma uurimustes välja selgitanud.

Ettevõtjate võime inimeste andekust ära kasutada määrab seejuures äride ja ideede edu. "Loovus tuleb nii-öelda inimese paketiga kaasa. Paraku ei oska paljud ise oma loovust ja annet üles otsida," selgitas Robinson. Samuti teevad tema sõnul karuteene näiteks koolid, mis valikvastustega kontrolltöödel teisiti tegemise võimalusi välistavad. "Kui sa ei ole valmis eksima, ei loo sa eales midagi originaalset."

Küsimustele vastab Sir Ken Robinson.

Kas seda nii-öelda kahju, mida koolid loovuse mahasurumisel teevad, saab tööandja kuidagi heastada?

Olen kriitiline ja võitlen haridusele kitsa pilguga vaatamise vastu. Pean selle all silmas standardiseeritud kontrolltöid ning kitsast õppekava. Paljud ei leia selles süsteemis neid võimalusi, mida neil vaja oleks. Mõned neist nii-öelda paranevadki pärast kooli, aga mitte alati.

Tean palju inimesi, kel ei läinud koolis hästi ja kellele ei meeldinud kool. Näiteks eelmise aasta foorumi üks peaesinejaid Richard Branson ei saanud koolis hakkama. Nii et mõnel läheb hästi hariduse tõttu, teisel aga selle kiuste. Mõnel aga ei lähe hästi just hariduse tõttu, sest ta on käinud süsteemist läbi, aga ei avastanud selle käigus ei oma kirge ega käivitavat jõudu. Nii ta ei saagi teada, milles ta hea on.

Mõned neist ei tulegi sellega toime. Näiteks Ameerikas on väga suur koolist välja langemise määr ja paljud sotsiaalhoolekandest elatuvad või vanglates istuvatest inimestest ei saanud koolis hakkama. Seega on hariduse remontimisel väga olulised tagajärjed.

Mida saab ettevõtja teha, et enda töötajates koolis nii-öelda tapetud loovust ärgitada?

Ma ei väidaks, et kool tapab loovuse, vaid pigem esitaks selle retoorilise küsimusena. Milles kool tihti ebaõnnestub, on loovuse julgustamine. See tuleneb tihti kooli struktuurist ja töökorraldusest, aga ka standardiseeritud kontrolltöödest, mis võtavad vastajalt võimalused ära ja ei lase neil riskida ja proovida ohuga läbi kukkuda.

Edukaid ettevõtlikke inimesi ühendab see, et nad on suurepärased läbikukkujad, aga sellest hoolimata proovivad nad erinevaid asju. Näiteks Richard Branson asutab tihti uusi ärisid, osa neist jäävad ellu, osa mitte.

Samuti ei tööta kõik leiutajate väljamõeldu alati. Mu keemia vallas Nobeli preemia võitnud sõber ütles, et tema katsetest ebaõnnestub 90%. Samas pole läbikukkumine siin õige sõna kasutamiseks. See on hoopis viis saada teada variandid, mis ei tööta.

Nii et osalt saab ettevõtja aidata sellega, et ta lubab oma töötajatel eksida. Teiseks tuleks julgustada inimesi avastama oma loovust. Paljud nimelt arvavad, et nad ei ole loovad, sest nad leiavad, et nad pole loovad kunsti alal. Samas on see vaid üks osa loovusest.

Nii ma ei küsikski inimestelt "kas sa oled loov", vaid "milles sa oled loov".

Mis on tähtsaim küsimus, mida juht võiks endalt küsida?

Kas ma loon tingimused organisatsiooni kasvuks. Organisatsioonid on elus organismid, mis teatud tingimustes õitsevad või närtsivad.

Tooge mõni näide.

Võtame näiteks Kodaki, pildistamise massidesse viinud fotoäri, mis läbi kukkus. Firma pankroti äärele jõudmist võib vaadata pelgalt numbreid analüüsides, aga teine võimalus on hinnata seda kui allajäämist nii-öelda kliimamuutusele. Edukad organismid on terved sisemiselt, aga ka sümbioosis ümbritsevaga. Näiteks kala ei ela kõrbes kuigi kaua, nagu ka kassid ookeanis. Neil on vaja oma keskkonda. Terve organism aga mitte ainult ei tarbi keskkonda, vaid annab sellele ka tagasi.

Paljud firmad surevad siis, kui nad ei kohane uute tingimustega ja pole kooskõlas ümbritsevaga. Sama juhtus Kodakiga. Mingil ajal olid nad väga edukad, sest olud tingisid suure nõudluse filmifotograafia järele. Digifotograafia tulekuga aga muutusid inimeste harjumused ning vajadus nende toodete järele kahanes.

Firma aga ei kohanenud sellega, vaid jäi jäigaks ja võitles muutustele vastu. Sellest ei piisanud. Ükskõik, kui tugev firma ka sisemiselt poleks, pikapeale hakkab see keskkonnast tingitud muutustele vastu võideldes nõrgenema.

See on mõtteaine ka liidritele. Tuleb lisaks firma siseelule saada aru ka väljas toimuvast.

Kuidas eristada juhti liidrist?

Liidri roll on luua nägemus ja panna inimesed sellesse uskuma. Inimesed teevad seejuures suuri asju, kui nad millessegi usuvad. Juhtide töö on see edukalt ellu viia.

Firmas võib olla suurepärane juhtimiskultuur, aga liidri puudumisel võib kõik vett vedama minna. Sellepärast janunetakse liidrite järele - lisaks asjade ära tegemisele süstivad nad inimestesse ootust, indu ja tahtmist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. October 2014, 09:11
Otsi:

Ava täpsem otsing