Manifest: tööandjate soovitused riigile

Tööandjate Keskliidu ettepanekuid manifesti teemade kaupa

Eksport ja rahvusvaheline konkurentsivõime tuleb seada Euroopa Liidu tõukefondiraha prioriteediks. Tõukefondiraha tuleb paigutada eeskätt eksporditoetustesse, innovatsiooni, haridusse ja kontaktide loomise võimekusse. Arendustegevusse suunatud raha kasutamise esmane kriteerium peab olema reaalne rakendatavus, alles seejärel ülikoolide akadeemiline huvi. Toetuste strateegiline eesmärk on saada keskmise suurusega ettevõtted tegema tehnoloogiainvesteeringuid. Eesti tööstusettevõtted suurendavad investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse. Riik kujundab tervikliku ja pikaajalise, 10–20aastase vaate Eesti ressurssidel põhinevate majandusharude arenguks.

Riik langetab otsustavalt tööjõumakse, et kaitsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, tuua uusi investoreid ja töökohti. Riigieelarve vajak kaetakse lisatöökohtade loomise ja avaliku sektori kulude pidurdamisega. Riik võtab endale seadusliku kohustuse maksude muutmisel või uute maksude kehtestamisel kasutada vähemalt 13-kuulist etteteatamise tähtaega. Tõhusalt töötava Eesti poole liikumiseks kaotatakse sotsiaalmaksu miinimumi nõue, et muuta osalise koormusega töötamise maksukoormus võrreldavaks täiskoormusega töötamisega.Sotsiaalmaksu maksmine tuleks jagada tööandja ja töötaja vahel, mis tõstab indiviidi teadlikkust ja vastutustunnet.

Riik tõstab otsustavalt reaal- ja loodusteaduste, insener- ja tehniliste erialade osakaalu kõrghariduses. Kutseõppe ja praktilise tööelu paremaks sidumiseks lõimitakse õppeasutuste õppekavasse töökohapõhise ehk õpipoisiõppe vorm, mille õppekava loomise peamine sisend tuleb ettevõtjatelt ja kutsekodadelt. Nii kutse- kui ka kõrghariduses suureneb kooli- ja ettevõttepoolse juhendamise koostöö, et tagada parem praktiline väljaõpe. Ettevõttele tagatakse praktikandi juhendamise motivatsioonipakett. Pikemas perspektiivis muudab riik keskhariduse kohustuslikuks, põhiharidusega inimesed ei ole dünaamilisel tööturul konkurentsi- ega arenemisvõimelised. Esmane ettevõtlusõpe integreeritakse kõigisse kutse-, gümnaasiumi ja kõrghariduse õppekavadesse ning laiendatakse selleteemaliste vaba- ja valikainete valikut. Riik võimaldab igal aastal vähemalt 100 Eesti tudengile õppelaenu, mis kataks õppemaksu ja elamiskulud mõnes maailma tippülikoolis riigile olulisel erialal. Laen kustub, kui õppur on õpingute lõpetamisele järgneva kümne aasta jooksul vähemalt viis aastat töötanud Eestis. Vastasel juhul tagastatakse laen koos intressidega.

Riik hakkab korraldama madalama haridusega ja madalapalgalistele töötajatele ennetavat ümberõpet, st tõstma nende töist konkurentsivõimet enne, mitte pärast töötuks jäämist. Riik viib sotsiaalhüved ja -toetused, mis on seotud töötamisega, proportsiooni töökoormusega: osalise koormusega töötamine ei tohi kaotada inimese kogu soodustust. Riik kaotab eelpensionid, selle asemel soodustab paindlikku pensionile mineku iga ja sujuvat töökoormuse vähendamist, nn järkjärgulist pensioneerumist. Soodustamaks investeerimist inimestesse vabastab riik erisoodustusmaksust kõik tööandja investeeringud töötajate tervisesse.