Praamihange pakub 60 miljonit säästu

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- Katariina Krjutškova
- 15. oktoober 2014 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Praamihange pakub 60 miljonit säästu
Majandusminister Urve Palo sõlmib kümneks aastaks lepingu Ain Kaljuranna juhitava Tallinna Sadamaga, kes küsib lepingu eest riigilt dotatsiooni kokku 200 miljonit eurot. Foto: Raul Mee, Äripäev
Riigile kuuluva Tallinna Sadama tütarfirmade pakkumine lõi parvlaevaühenduse korraldamise hankel pika puuga senise operaatori, Vjatšeslav Leedo ettevõtte pakutud hinda.
Praamihankel võidutses hind
Urve Palo, majandusminister
Tallinna Sadam tegi avalikule konkursile odavaima pakkumise ja see oli määrav. Kui laevad kuuluvad riigi äriühingule, siis laevade omandamise ja sellega seotud kulude eristamine laevade opereerimise kuludest võimaldab suuremat läbipaistvust ja kontrolli avaliku raha kasutamise üle. See omakorda lihtsustab arusaamist ja debatti dotatsioonide suuruse ning pileti hinna kujunemisel.
Eile teatas majandusministeerium, et valis Rohuküla–Heltermaa ja Kuivastu–Virtsu liinidel parvlaevaühenduse korraldamiseks Tallinna Sadam tütarfirmade OÜ TS Laevad ja OÜ TS Shipping ühispakkumise.
Tallinna Sadam küsis kümneaastase lepinguaja eest riigilt dotatsiooni ligi 200 miljonit eurot, mis on ligi 60 miljonit vähem kui Väinamere Liinide pakkumine.
Äripäeva andmetel on Tallinna Sadama pakkumine umbes 8protsendilise tootlusega, samuti on pakkumises arvestatud võimalikke ülekulusid.
Avatud rahvusvahelisele hankele mandri ja saarte vahel laevaliikluse korraldamiseks laekus tähtajaks ainult üks pakkumus – OÜ-lt Väinamere Liinid, kuid pakkuja ei vastanud kvalifitseerumistingimustele. Seejärel toimus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, mille võitiski Tallinna Sadam.
Parts: Palo ja Kaljuranna hea töö
Endine majandusminister Juhan Parts ütles, et ministeeriumi otsus on maksumaksjale positiivne. Parts lisas, et ta tunnustab minister Urve Palo ja Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna tööd.
Kuidas kommenteerite majandusministeeriumi otsust tunnistada Tallinna Sadama pakkumine parimaks parvlaevavedude korraldamise hankel? Maksumaksjale on see positiivne uudis, tunnustan ministrit ja Ain Kaljuranda.
Kui võrrelda kahte pakkumist, siis osutusid Teie sõnad iga-aastasest 6 miljoni euro suurusest kokkuhoiust üsna prohvetlikeks? See, mille kohta öeldi, et see pole võimalik, on tõeks osutunud. Kokkuhoiunumbrid põhinesid eksperthinnangutel ja pooleteise aasta tagused laevaehitushindade prognoosid vastavad praegusele turuolukorrale.
Kas Tallinna Sadama nõukogu esimehe vahetus on ettevõtte aktiivsusele positiivselt mõjunud? Raske öelda, ma ei oska seda kommenteerida. Ega ma tagantjärele ei saa aru, milleks oli vaja teha seda kevadist kannapööret, sest nüüd jõuti sama tulemuseni. Samas juhatuse tasemel on kogu aeg huvi olnud. See investeering, aastase tootlusega 8 protsenti, on ettevõtte bilansi tugevdamiseks väga hea. Ärilised riskid ei ole väga kõrged.
Kas prognoosite praeguse operaatoriga sama ägedat võitlust nagu reisirongiliikluse opereerimisõiguse äravõtmist Edelaraudteelt? Ma ei laseks end üldse häirida sellest, kui hakatakse tegema juriidilisi katseid protsessi pidurdamiseks. Kui Tallinna Sadama pakkumine on 60 miljonit eurot parem, siis see räägib ise enda eest. Praegusel operaatoril soovitaksin teha riigiga koostööd ja aru saada, et ta on uues reaalsuses.
SLK-l on hanke korraldusele etteheiteid
Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhatuse esimehe Tõnis Rihvki hinnangul oli aga jutt hanke ausast konkurentsist jama.
Rihvki sõnul on nii majandusministeeriumi kui ka minister Urve Palo käitumine vastuoluline, sest seaduste järgi ei tohiks hanget läbi viia sama ametiasutus ega inimesed, kes on seotud hankes osaleva ettevõttega. See tähendab antud juhul Tallinna Sadama ja selle tütarettevõtetega. “SLK tegi ka vastavasisulise taotluse komisjoni väljavahetamiseks, ent vaatamata sellele tehti hankeotsus seda taotlust lahendamata,” teatas Rihvk.
Rihvk lisas, et kummastav on lugeda Tallinna Sadama kommentaari, nagu hakkaks nad lähinädalatel laevaehituslepinguid sõlmima. “Hiljuti meedias avalikustatud mõnede riigiametnike süüdimõistvate otsuste ja seaduserikkumiste valguses loodame väga, et käesoleva hanke raames ei eksita seaduste vastu ning ei sõlmita tehinguid, mis võivad riigile tulevikus kaasa tuua kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid kahjusid,” avaldas Rihvk.
Äripäeva andmetel on Tallinna Sadamal sõelale jäänud Soome ja Poola ettevõtted, kellega sõlmitakse lepingud laevade ehitamiseks sel ja tuleval nädalal.
Tallinna Sadam on väitnud, et neil on parvlaevahanke tarbeks Soome, Poola ja Türgi firmadega eelkokkulepped sõlmitud. Kuuldavasti on läbirääkimisi peetud ka Lõuna-Korea laevatootjatega.
Partnerite nimed esialgu varjus
Hanke võitja pole veel koostööpartnerite nimesid avalikustanud, sest tõenäoliselt peljatakse rikkuda hinnaläbirääkimisi. Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro teatas, et ettevõte avalikustab partnerite nimed tuleval nädalal pärast lepingute allkirjastamist.
On viidatud, et Tallinna Sadama kaks uut laeva võivad tulla Soome Rauma laevatehasest. Rauma Shipping Oy esindaja Ari Ahto vastas Äripäevale: “Ainus, kes pähe tuleb ja suudaks siin Raumas parvlaevasid toota, on äsja loodud ettevõte Rauma Marine Constructions Oy.”
Ettevõtte koduleheküljel on kirjas vaid, et Raumas ehitatakse sadu laevu, mis töötavad ja purjetavad kõigil maailma vetel. Kontaktandmetest on vaid meiliaadress, millelt Äripäevale vastust, seega ka võimalikku kinnitust eesseisva koostöö kohta ei saabunud. Meedia andmetel tegutseb Marine Constructions Oy Rauma laevatehases 2014. aasta algusest.
Viimase poole aasta jooksul on meedias juttu olnud Rauma laevatehase võimalikust sulgemisest ja 600 töötaja koondamisest. Soome peaminister Alexander Stubb ütles YLE uudistele, et ettevõtte toetamiseks otsitakse võimalusi. Toetamise tingimus on, et tehas saab lähiajal suuri tellimusi.
Teine Soome laevatootja on Uudenkaupungin Työvene Oy, mille osalemise eelmisel hankel Tallinna Sadama konkurent Saaremaa Laevakompanii vaidlustas. Kaebuse kohaselt puudus ettevõttel selliste parvlaevade tootmiseks varasem kogemus, sest siiani on firma tootnud lihtsakoelisemaid veesõidukeid.
Poolast kvalifitseerus eelmisele parvlaevahankele Remontowa Shipbuilding S.A., ent loobus osalemast. Poola firma esindaja lubas loobumist põhjendada, ent tema vastust polnud veel eile õhtuks saabunud.
Seniste andmete põhjal Tallinna Sadam Türgi ettevõtetega lepingut ei sõlmi. Türgi peamised laevatootjad on olnud hädas kvaliteediga või pole neil jääklassi praamide ehitamise kogemust. Küll võivad Türgi ettevõtted teha Poola ja Soome firmadele alltöövõttu.
“Praegu me ei saa kinnitada ega ümber lükata neid nimesid, mida olete pakkunud,” teatas Arro.
Tallinna Sadam peab ehitama Saaremaa ja Hiiumaa liinidele 2016. aasta 1. oktoobriks neli uut parvlaeva, kummalegi liinile kaks.
Ehitada võimalik, projekteerimisega läheb kiireks
Endine puksiirifirma PKL omanik Rein Tõntson ütles, et vähem kui kahe aastaga uued laevad ehitada on täiesti reaalne. “Mul on kogemusi üle kümne laeva ehitamisega sellistes maades nagu Ukraina ja Poola ning see on täiesti võimalik,” teatas Tõntson.
Siiski märkis ta, et kui peab alustama projekteerimisest, siis on see tähtaeg suhteliselt ebareaalne. Projekti kinnitamine klassiühingus võtab väga palju aega ja seal ei sõltu tellija ja projekteerija pingutustest kuigi palju. “Siin on teatud protseduurid, mis tuleb läbi teha,” lisas ta.
“Tallinna Sadama juures näen kõige suurema probleemina, et neil ei ole laeva ehitamise, tellimise kompetentsi. Kuid ma usun, et Tallinna Sadam saab sellega hakkama. See nõuab küll suurt pingutust,” lisas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum