Valuutade TOPi võitja tuleb Aafrikast

15. oktoober 2014, 16:15
Somaalia valuutavahetuse töötaja koos Somaalia rahaga.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141015/BORS/141019781/AR/0/AR-141019781.jpg

Raske võib olla uskuda, et sellisest ebakindlast majanduspiirkonnast nagu Aafrika võib leida valuuta, mis on euro vastu sel aastal üle 50% tugevnenud. Ometi on just Somaalia šilling kodusõja ja Ebola viiruse taustal teinud võimsa ralli.

Valuutaturge on tänavu oluliselt mõjutanud mitmed geopoliitilised sündmused ning suurte keskpankade otsused. Venemaa otsus annekteerida Krimm tõi kaasa majandussanktsioonid, mille tõttu on Vene rubla ja Ukraina grivna kurss oluliselt nõrgenenud. USA keskpank on enda võlakirjade ostmise programmi hakanud kokku pakkima ja see on kaasanud dollari tugevnemise. Euroopa Keskpank seevastu langetas septembris baasintressi rekordmadala 0,05%ni ning võib nüüd majanduse elavdamiseks alustada enda võlakirjade ostmise programmiga. See on ka euro kurssi nõrgestanud.

Somaalias esimesed positiivsed muutused

Kuid Somaalia šilling näib elavat elu hoopis enda maailmas. Somaalia kodusõda sai alguse 1991. aastal ning praeguseks on selles hukkunud umbes 400 000 inimest. Mullu, pärast üle 20 aasta kestnud verevalamist, on rahvusvahelise kapitali toel Somaalia hakanud muutuma rahu ja vabaturumajanduse poole. Valitsuse püüdlused võidelda Al-Qaedaga seotud rühmitustega on meelitanud riiki tagasi sellised suurettevõtted nagu Exxon Mobil ja Royal Dutch Shell.

"Somaalia on majanduslikus mõttes leidmas enda jalgealust ja seda eelkõige rahvusliku abi ja poliitilise tahte kaudu," ütles investeerimisfirma Maplecroft analüütik James Warwick Bloombergile.

Somaalia 2013. aasta eelarve suuruseks oli 114,3 miljonit dollarit, tänavune eelarve on pisut üle 200 miljoni dollari. Somaalia valitsuse mulluse eelarve eesmärk oli kaasata maksudena vähemalt 130 miljonit dollarit.

Sõltuvad välismaalt saadetavast rahast

Eelmisel aastal tõusis Somaalia šillingi kurss dollari suhtes 33%. Kuid valuuta tugevnemine ei tähenda ilmtingimata head. Alates 1990. aastast pole Somaalia keskpank trükkinud ühtegi uut šillingit juurde.

Somaallased sõltuvad väga palju rahast, mida nende välismaal olevad lähedased neile saadavad. Samas šillingi tugevnemine on toonud kaasa hoopis selle, et kohalikud saavad nüüd välisvaluuta eest vähem šillingeid. ÜRO andmetel saadeti mullu välismaalt Somaaliasse ligi 2 miljardit dollarit. Tavaliselt on ühe rahasaadetise suurus 60-150 dollarit.

Mullu teatas Somaalia keskpank, et võib järgmise viie aasta jooksul võtta kasutusele uue valuuta. Alates kodusõja algusest on erinevate piirkondade sõjapealikud trükkinud enda šillingeid ja see on keskpanga teatel põhjustanud järsu inflatsiooni kiirenemise. Samas on mitmed analüütikud veendunud, et Somaalia valitsuse rahapoliitika on kas piiratud või puudub üldse. "Keskpank ei suuda raha trükkida ega viia täide kasvu ärgitavaid rahapoliitikaid," ütles Overseas Developmenti Aafrika analüütik Ahmed Ali Bloombergile.

Halvim valuuta

Maailma halvim valuuta on sel aasta olnud Ukraina grivna, mis on euro vastu kukkunud 31%. Konflikt Ukraina idaosas pole lahendust leidnud ning see on mõjutamas nii Ukraina majandust kui ka valuutat. Kuna Ukraina majandus on tihedalt seotud Venemaaga, on konflikt mõjutanud ka Ukraina ekspordile. Võrreldes möödunud aastaga on Ukraina eksport dollarites arvestatuna sel aastal langenud 19%. Tänavu on Ukraina majandus langenud peaaegu 5% ning oodata on olukorra halvenemist.

Lisaks majanduslangusele on kiirelt kukkunud ka Ukraina jaemüük. Jaemüügi langustempo on olnud kiireim pärast 2008. aasta finantskriisi. Reaalpalgad langevad ning inflatsioon ulatub 14%ni. Lisaks sellele on ka talv tulekul ning pole teada, mida otsustab Venemaa president Vladimir Putin gaasitarnetega. Ukraina president Petro Porošenko ütles septembris, et halvim riigi jaoks on möödas, kuid praeguse konflikti majanduslikud tagajärjed mõjutavad Ukrainat veel mõned aastad.

Rubla nõrkushood

Ka Vene rubla on nõrgimate valuutade seas. Krimmi annekteerimise tõttu Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonid on nõrgestanud Vene rubla ja ka majandust. Hiljuti toetas Vene keskpank rublat 6 miljardi dollariga, kuid rubla kurss langeb endiselt. Lisaks sanktsioonidele on rubla kurssi survestamas ka langev nafta hind. Rubla kursi langust pole peatanud ka Putini otsus tuua Vene väed Ukraina idapiiri äärest eemale.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. October 2014, 16:16
Otsi:

Ava täpsem otsing