Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mis lõi praamihankel kaardid sassi?

17. oktoober 2014, 12:45
Majandusminister Urve Palo juhitava ministeeriumi valitud võitjaga praamihankelepingu võib tühistada rahandus­minister Jürgen Ligi juhitava ministeeriumi otsus.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141017/NEWS/141019692/AR/0/Urve-Palo-ja-Jürgen-Ligi.jpg

Praamiliikluses suurt kokkuhoidu pakkunud hanget ähvardab tühistamine.

Teisipäeval teatas majandusministeerium, et valis saartevahelistel liinidel parvlaevaühenduse korraldamiseks välja Tallinna Sadama tütarfirmade ühispakkumise, mis ületas pika puuga senise operaatori, Vjatšeslav Leedo ettevõtte pakutud hinda. Näis, et kaua käärinud praamihange saab soovitud ja rahuliku lahenduse. Päev hiljem rahandusministeeriumist läkitatud dokument võib kõik kaardid aga uuesti segi lüüa.

Nimelt saatis rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond majandusminister Urve Palole otsuse projekti, milles seisab kavatsus hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Kui nii juhtuks, muutuks tühiseks ka Tallinna Sadamaga sõlmitud leping.

Seega on tekkinud olukord, kus hanke võidab küll odavama pakkumise teinud ettevõte, ent juriidiliste eksimuste tõttu võib viga kalliks maksma minna. Kui ministeeriumi võimalikud vead leiavad kinnitust, võib võitjaks osutuda ligi 60 miljonit kallima hanke teinud Väinamere Liinid – Vjatšeslav Leedole kuuluv ettevõte, mis on juba aastaid parvlaevaliiklust korraldanud ja riigilt priskeid dotatsioone saanud.

Väinamere Liinid tegid pakkumise ka esimeses voorus, aga septembris teatas majandusministeerium, et ettevõte ei kvalifitseeru. Seepeale alustati väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke­menetlust, mille võitis Tallinna Sadam. Praegu ongi rahandusministeeriumil hambus just see teine hange, mille üle riigihangete ja riigiabi osakond teeb järelevalvet juba septembri lõpust.

Üllatav kiri

Senine analüüs näitab, et hankel rikuti seadust, viga ei saa parandada ning hankega edasi minna pole võimalik. “Kuna rikkumine on fundamentaalne ja kestev ning seda ei saa menetluse hilisemas faasis kõrvaldada ega lõpetada,” seisab dokumendis. Vähe sellest. Mitmes punktis leitakse, et Väinamere Liinide pakkumus vastas üldjoontes juba esimese hanke tingimustele ning etteheited polnud olemuslikud.

Majandusministeeriumi üllatas rahandusministeeriumi kolleegide seisukoht. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusele üle vastavalt rahandusministeeriumi koostatud juhistele – nimelt näeb riigihangete seadus ette, et rahandusministeeriumi kohustuseks on nõustada hankijaid riigihangete seaduse rakendamise küsimustes. Seega on nende vastupidine seisukoht üllatav,” selgitas ministeerium oma teates. Samas on ministeeriumi teatel tegu normaalse protsessiga, kus osapooled omavahel vaidlevad.

Ehkki dokumendis olev tekst kõlab resoluutselt, ei jaga ka rahandusminister Jürgen Ligi selles kõlavat seisukohta. “Antud hankes on tehtud minimaalselt see viga, et pole esitatud põhjendusi, miks on valitud kõige haruldasem ja pimedam hankeviis – praegused põhjendused seda ilmselt ei võimalda ning vaja on paremaid. Samuti ei olnud mõistlik välja hõigata konkursi võitjat, sest käimas oli järelevalve hankeviisi pärast ning vaidlustus­komisjon oli muude vaidluste tõttu juba keelanud lepingut sõlmida,” teatas minister oma Face­booki postituses.

Samas ei nõustunud Ligi väitega, et hanke läbikukkumise eest peaks vastutuse võtma ka rahandusministeerium, sest seadus kohustab neid hankijaid nõustama riigihangete seaduse rakendamise küsimustes ning majandusministeerium olevatki kõik sammud kooskõlastanud rahandusministeeriumiga. Ligi väitis, et see pole tõsi: “Rahandusministeeriumilt ei ole majandusministeerium sel teemal nõu küsinud ega ole seda ka antud – hankeviisist sai järelevalve teada ajalehest.”
 

Poliitiline maik

Võib jääda ka mulje, et tegu on poliitilise kemplemisega ning justkui rahandusministeerium eesotsas reformierakondlasest ­Ligiga tahaks niigi negatiivset tähelepanu pälvinud sotsist Palole ära teha. Seda oletust toitsid opositsiooni avaldused.

Kõik rõhutasid eile justkui ühest suust, et praegu pole veel midagi otsustatud, ning viitasid sellele, et järelevalve ülesanne ongi täiendavate selgituste küsimine. Majandusministeerium peab vastuargumendid esitama tulevaks esmaspäevaks.

Valitsus lubab vigade parandust

Aastaid Väinamerel praamiliiklust korraldanud Väinamere Liinide ärile ähvardas uus praamihange lõpu teha, kuid lahvatanud vaidlus annab neile taas lootust.

Pärast seda, kui tuli avalikuks, et praamihange võib ebaõnnestuda, lubasid ministrid olukorra parandada.

“Rahandusministri, maksumaksja ja kodanikuna oleks mul väga kahju, kui ühendus peaks sellest lõpuks kallimaks minema, aga praegu ju pole veel ka järelevalve lõppenud ning kui protseduuriline viga kinnitust leiab, saab parima tulemuse nimel viga parandada,” ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Analüüs on pooleli. Äripäev küsis ministrilt, kas ees võib seista kohtuvaidlus. “On palju parem, kui oma korrektuuride peale mõtleb riik, mitte kellegi advokaadid ja kohus,” vastas ta. Samas ei soovinud Ligi teemat põhjalikumalt kommenteerida: “Pean laskma detaile siiski audiitoritel kommenteerida, see on nende analüüs ja järelevalve on sõltumatu.”

Vahetult praamihanke eest vastutav majandusminister Urve Palo oli puhkusel, mistõttu võttis valitsuse pressikonverentsil tule enda peale sotside esimees ja kaitseminister Sven Mikser.  Ka tema jäi napisõnaliseks, tuues põhjuseks, et on end vaid uudiste vahendusel kurssi viinud.  

Samas lisas Mikser, et tema hinnangul oleks majandusministril olnud keeruline Väinamere Liinide esimest pakkumist parvlaevade hankes nõuetele vastavaks tunnistada. Ta lisas, et praegu ei ole otsuseid teine hange kehtetuks tunnistada, kuna rahandusministeeriumil on kahtlustus, et esimene hange Leedo pakkumisega vastas tingimustele. Praamihanget ei ole peatatud.

Vaidlus on tavaline asi. Mikseri sõnul on majandusministeeriumil aega viis päeva, et rahandusministeeriumi audiitoritele vastata ning anda hinnang, miks esimene hange kehtetuks tunnistati. Ta lisas, et kindlasti peab olema riigil võimalus pakkuda maksumaksjale võimalikult soodsat ja kvaliteetset praamiühendust. “Ma loodan, et vaidlus kulgeb positiivselt. Vabandan saartel elavate inimeste ees ja nende ees, kes peavad mandri ja saarte vahel liikuma, et selletaoline segadus avalikkuses toimub,” rääkis Mikser.

Mikser ütles, et ei hakka kinnitama süüdistusi, nagu oleks Leedo raha Reformierakonnale liiga armsaks saanud. Hankevaidlused on ministri sõnul pigem tavapärane kui erakordne. “Vaidluse tulemusena saab selgeks, kas on tegemist lihtsalt juriidilise asjaga või on siin poliitilised mõjud ka,” märkis ta.

Mikser ütles, et kindlasti on avalikkus saanud segaseid signaale, ent kordas taas, et see on hangete puhul pigem reegel kui erand. “Vaidlustes sünnib tõde ja ma usun, et see ei ole viimane riigihankevaidlus, mida avalikkusel tuleb pealt näha,” lisas ta.

Opositsioon asus aga kohe rünnakule. “Tänane teadaanne, et rahandusministeeriumi hinnangul on kogu praamihange ebaseaduslik, viitab selgelt Reformerakonna tagatoa sekkumisele. Praamihanke lõpplahendus muutus SLK jaoks järsku ebasoodsaks ja maksumaksja oleks võitnud 60 miljonit.

Reformierakond otsustas rahandusministeeriumi abiga minister Palo põhja lasta,” teatas ­IRLi eestseisuse ja riigikogu liige Margus Tsahkna pressiteate vahendusel. Tema hinnangul pole valitsus tegelik otsuste langetamise koht. “Kogu valitsus eesotsas peaministriga pidi olema teadlik, et rahandusministeerium jälgis toimuvat juba alates 24. septembrist,” põhjendas ta.

TAUST: Praamiskeem sundis laevu hankim

Väinamere Liinide kasutatavaid parvlaevu omab praegu ettevõtja Olav Miilile kuuluv firma. Äripäev kirjutas septembris, et kuigi Saare- ja Hiiumaad mandriga ühendavate praamiliinide operaator Väinamere Liinid on kahjumis, teenivad laevu omavad Olav Miili firmad igal aastal investeeringult suurt tulu. Kui ettevõtete aruannete põhjal kulutab Olav Miil laevalaenude põhiosamaksetele ja intressile aastas kokku pea 7 miljonit eurot, siis edasi on ta laevad andnud kõrge intressiga kapitalirendile, mille eest saab aastas üle 11 miljoni.

Laevade finantseerimine oli Miili sõnul kulukas. “Kolme laeva ehitus algas 2007. aastal ning nõudis finantskriisi aastate jooksul lisaks märkimisväärsele ehituseks kulunud omakapitalile ka suuri kulutusi seoses lepingute koostamise ning tehingute struktureerimisega,” kinnitas ta. “Laeva omanikele makstud prahitasud vastavad turutingimustele ning on arvutatud laevadesse tehtud investeeringuid ja prahtimisperioodi arvesse võttes,” selgitas Miil e-kirjas.

Laevade kapitalirendileping on sõlmitud aastani 2026. See tähendaks, et intressivahe tõttu võidaks Miili firmad selle ajaga järgnevate aastate jooksul kolme laeva pealt 56 miljonit eurot. Kindlasti ei saa seda arvestada ettevõtja tuluks, sest lisaks laevade soetamisse paigutatud omafinantseeringule vajavad laevad hoolt ning mida aeg edasi, seda enam lisainvesteeringuid.

Parvlaevad nimedega Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa soetati 2010.–2012. aastal väidetavalt kokku 90 miljoni euro eest ning praegu võiks olla nende raamatupidamuslik väärtus Äripäeva hinnangul 75 ja 80 miljoni euro vahel.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. October 2014, 12:51
Otsi:

Ava täpsem otsing