Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik süstib idudesse raha kahel käel

20. oktoober 2014, 12:15
Innovations OÜ juht Üllar Jaaksoo leiab, et mida rohkem Eesti iduettevõtteid toetab, seda enam välisettevõtjaid soovib siin äri püsti panna.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141020/NEWS/141029995/AR/0/AR-141029995.jpg

Idufirmadesse on maksumaksjad aastate jooksul panustanud ligi 20 miljonit eurot. Raha jagab riik kasvuettevõtetele kahel käel nii toetuste kui ka investeeringutena. Seejuures saavad neid rida ettevõtteid korraga. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on toetusi jaganud umbes 7,6 miljoni euro ulatuses.

Arengufond, mis investeerib peamiselt oma ettevõtte SmartCap kaudu, on idudesse seitsme aasta jooksul panustanud 12 miljonit eurot.

Üks suurimaid rahasaajaid, keda on mõlemad osapooled aidanud, on Massi Miliano OÜ, saades esikoha kokku umbes 3,8 miljoni euroga. Firma arendab Fits.me kaubamärgi all kuju muutvaid robot-mannekeene ja virtuaalset proovikabiini interneti rõivakauplustele.

"Oleme ka ise maksumaksjad ja soovime, et meie raha kulutataks mõistlikult. Riigi tuge otsivad idufirmad selleks, et suurendada investorite huvi panustada ettevõttesse selle varajases faasis. Fits.me ei elata end riigi toetusest, see moodustab vaid väikese osa ettevõttesse investeeritud kapitalist," selgitas ettevõtte tegevjuht James G. Gambrell, kes on ka aktiivne ingelinvestor.

Kriitiline tähtsus

"Iga investeeritud euro, olgu see sõpradelt või tuttavatelt, ettevõtja enda taskust, ingelinvestoritelt, riskikapitalifondidelt või riigilt, on olnud kriitiline tänasele ettevõttele aluse panekul," rääkis Gambrell.

Teisele kohale maandub postipakiautomaate tootev ja arendav Cleveron OÜ, millele on jagatud Arengufondist ja EASist hinnanguliselt kokku 1,7 miljonit eurot.

"Arengufondil ei ole mingit seost riigiabiga. See on riskikapitali investeering. Neid ei saa ühte patta panna," kostis idufirma juhatuse liige Arno Kütt.

Kolmandana on kahest suunast maksumaksja raha süstitud tehnoloogiaarendusfirmasse Now! Innovations OÜ. Firma juhi Üllar Jaaksoo sõnul on nemad saanud Arengufondi investeerimisettevõttelt SmartCapilt umbes 1 miljoni euro ulatuses investeeringuid, EASist vähem. Viimase andmetest tuleb välja, et täpsem toetussumma, mida EAS on idufirmale 2007. aastast andnud viie erineva programmi kaudu, on kokku 694 544 eurot.

Ka Jaaksoo rõhutas, et need on n-ö erineva iseloomuga summad, seega ei saa neid samale pulgale panna. Sama ütlesid järjekindlalt enamik osapooltest, rõhutades investeeringute ja meetmete erinevust, kuigi mõlemas on riigirahal tähtis roll.

"Kui praegu mängid Rapla klubi eelarvega, kuid kunagi tahad NBAs kaasa mängida, siis loomulikult panustavad eri osapooled sellesse," lausus Jaaksoo. "Kui tahate küsida, kas meil on keskvalitsuse või Euroopa fondide raha, siis jah, oleme neid saanud: osaluse ostmisega ettevõttes tulevase kasusaamise nimel ja toetustena tegevusteks, milleks jääb omakapitalist puudu."

Ettevõtja ja investor Raivo Hein kritiseerib teravalt idufirmade aitamist — eraalgatus olevat tunduvalt tugevam riigiabita. Samuti ei hakkaks ettevõtjad riigi toetavast õlast loobuma. "Selge ju, et kui antakse tasuta, siis pole vahet, millisest meetmest see tuleb."

Kasvuettevõtetesse panustamisega kaasneb kõrge risk, millega peab kindlasti arvestama. Seda tõdes ka Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa. "Idufirmadesse investeerimine on kindlasti kõrgema riskiga, kui pangad laenude puhul aktsepteeriks," ütles ta. "Kui lubaksime laiskust — kaotaksime oma investeeringu."

Jaaksoo nentis, et ühed riskikapitali investeeringud õnnestuvad rohkem, teised vähem. "Kui ise omal ajal riskikapitalis töötasin, siis võib öelda, et kümnest projektist üks-kaks õnnestusid väga hästi. Pooled aga lähevad vastu taevast," meenutas Jaaksoo. "Mõned, millel läheb väga hästi, annavad raha viie- või kümnekordselt tagasi, mõned keskmiselt paarkümmend protsenti, mõned üldse ei õigusta ennast."

Konsa Arengufondist avaldas, et vastu taevast on neil läinud kolm investeeringut: Ilmarine, Inner Circle ja United Cats and Dogs.

Millised on olnud suurimad investeeringud ja kellele need läinud on, ei olnud Konsa nõus avaldama, viidates investoritega tehtud lepingute konfidentsiaalsusele.

EAS aga eraldi arvestust idufirmade üle ei pea, ka ei ole neil ebaõnnestunud projektide nimekirja. Kui idufirma toime ei tule, saab EAS toetusi tagasi nõuda.

Seda, et idufirmad naudivad teadmist, et saavad toetusi siit ja sealt, ning langevad mugavustsooni, EASi ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse direktor Tiina Kalju ei usu.

"Arvestades kui väikesed on võimalikud toetussummad idufirmadele ja kui palju nad tegelikult vajavad raha oma äri käivitamiseks, siis seda ohtu vaevalt saab olla. Ainult toetuse najal käivitamine on pigem ebareaalne," rääkis Kalju.

EASi kodulehelt aga leiab, et näiteks Massi Miliano on saanud üle 900 000, Cleveron OÜ üle 850 000 ja Now! Innovations peaaegu 700 000 eurot.

"Idufirma ei ole alati PowerPoint, kaks inimest ja hunnik riigitoetusi. Soovitan igal arvajal tulla tegema kaks aastat järjest 14tunniseid tööpäevi, võttes seda kõike vaba aja ja pere arvelt," kostis Jaaksoo, kui õhku paiskus küsimus, kas riigilt raha saamine ajab ettevõtjad mugavustsooni. "Raha ei kulutata endale õlle ostmiseks, vaid tegeletakse majanduskäibe loomisega."

Jaaksoo märkis veel, et mida rohkem õnnestub Eestil stardiettevõtteid toetada, seda enam soovivad teiste piirkondade ettevõtjad oma idu just siin kasvama panna.

Üks allikas

EASi ja Arengufondi toetused ja investeeringud iduettevõtetesse.

Kõik Eesti idufirmad ei ole mitmest riigi osalusega allikast raha siiski näinud. Üks neist on 2007. aastal asutatud digipaberi lahendust pakkuv Visitret Displays. EASilt on ettevõte saanud kuuele projektile kokku umbes 1,5 miljonit eurot. Firmale on otsetoetus tulnud ka Euroopa Komisjonilt, veel on firmasse erainvesteeringuid tehtud.

Ettevõtte juhatuse liige Madis-Marius Vahtre muutus Äripäeva küsimusi kuuldes ettevaatlikuks.

"Millise suunaga artikli kirjutate?" küsis Vahtre, kes samuti ei näe ühtegi vastuolu. "See ongi toetusmeetmete üks mõtteid - idufirmade toetamine," lausus ta, lisades, et kui idud saavad eri allikate kaudu raha, ei ole selles mitte midagi halba. Kuhu raha läinud on? Maksumaksja on tasunud näiteks rakendusuuringute, hiljem tootearenduse eest.

Vahtre on kindel, et riiklike toetusteta jääks ports väärt tehnoloogiaid arendamata. "1,5 miljonit eurot on suur summa, aga teisalt, kui vaadata, milliseid summasid maailmas kõrgtehnoloogia valdkonda investeeritakse … Ja firmadel ei ole seal vaid üks allikas," ütles ta.

KOMMENTAAR

Nagu lohisev köis
Raivo Hein, ettevõtja ja investor

Riigiraha on lohisev köis, mille najal on ilma igasuguse vastutuseta lahe mõnusat olemist korraldada. Idude rahastamiseks on loodud kiirendeid ja riskikapitalistide fonde, mis on tükkmaad tõhusamad oma investeeringute kontrollimises ja noorte ettevõtjate koolitamisel. See ei ole riigi ülesanne. Mul ilmselt ei oleks ka probleeme võtta võõra raha, mida tagasi maksma ei pea ja kulutamise kohta eriti aru andma ka mitte.

Riigi ülesanne on jagada raha oma eelarvest teadusele ja innovatsioonile, mida Eestis esindavad peamiselt teadusasutused, näiteks ülikoolid. Ettevõtlus on ise võimeline häid tehnoloogiaid välja töötama riskirahaga, mida kapitalistid jagavad.

Heal juhul õnnestub idudest üks protsent. Pealekauba, riigi eesmärk ei ole ju kasumit teenida. Isegi, kui mõni projekt õnnestub edukalt maha müüa, siis läheb saadud kasum edasi järgmistesse idudesse, mis suure tõenäosusega ei õnnestu. Ühe protsendi all mõtlen ka suurusjärku, kus toetusi on jagatud mitte 10 või 20 firmale, vaid sadadele ettevõtetele. Pank tahab näha omavahendeid, töötavat beetat ja esimesi kliente lepingutega. Seetõttu ongi idude peamised rahastajad võimalikud vaid riskikapitalistide näol, kes mängivadki sellele ühele protsendile, mis lõpuks toovad sisse rohkem, kui ülejäänud 99.

Idu saab ka pangast laenu
Priit Lopsik, Swedbanki ettevõtete kliendisuhete juhtimise osakonna valdkonnajuht

Alustavate ettevõtete ja ettevõtluse igakülgne toetamine on majanduse käekäigu seisukohalt väga oluline. Panka pöörduvad väikesed ja alustavad ettevõtted üha rohkem. Head äriplaanid ja mõtted on reeglina alati toetust leidnud, olgu selleks siis laenuraha või riigipoolne toetus — seega on taolised allikad vajalikud. Swedbank on finantseerinud mitmeid start-up ettevõtteid — nad tulevad kenasti toime. Lisaks on Swedbank üks rahastu Prototron asutajatest. Prototron toetab noori ettevõtjaid rahaliselt esimese töötava tootenäidise ehk prototüübi väljatöötamisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. October 2014, 12:18
Otsi:

Ava täpsem otsing