Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Biohuumuse tootmine – elus tööstus

22. oktoober 2014, 16:30
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141022/NEWS/141029856/AR/0/AR-141029856.jpg

Kuna biohuumuse tootmisest võtavad osa elusorganismid, nimetaksin seda elusaks tööstuseks. Mujal kasutab inimene vaid masinaid. Biohuumust valmistavad vihmaussid. Ühtpidi on see loomakasvatus, teistpidi tööstuslik tootmine. Selleski ei saa läbi seadmeteta, näiteks pakendamismasinateta.

Maailma mastaabis ei ole biohuumus uus asi. Küll aga Eestis. Hetkel võib siinsed biohuumuse tootjad üles lugeda ühe käe sõrmedel.

Suurim neist on Õkomuld OÜ Pärnumaal Varbla vallas Paatsalus. Seal valmib aastas 150–200 tonni biohuumust, ent vihmaussifarmer Veiko Albergi sõnul on Õkomullal kavas tootmist tunduvalt laiendada.

Teist teed läheb K.Compos OÜ Läänemaal Hanila vallas. K.Compos asutati möödunud aastal Kõmsil sealse metallitööstusettevõtte K.MET ASi meeste eestvõttel. Arvata võib, et traadist tooteid tegijate mõte hakata ka biohuumust tootma kõrvalseisjaid üksjagu üllatas. Seisavad ju metalli töötlemine ja põllupidamine üksteisest väga kaugel.

Aga ei. Algatasid maamehed. Hakkasid varakult mõtlema, et mis saab siis, kui K.MET mõne aasta pärast Kõmsilt Virtsu rajatavasse ettevõtluskeskusesse üle kolib. Siis jäävad ju K.METi tänased tootmisruumid vabaks ning nendes võiks midagi kohalikust toormest teha.

Nii K.MET kui ka K.Compos põhinevad kohalikul kapitalil. K.Compose üks osanikke, K.METi juhatuse esimees Mardo Leiumaa ütles, et K.Compose esmane eesmärk ei ole tohututes kogustes biohuumust toota, vaid kogemusi koguda ja neid levitada, propageerida biohuumuse tootmist ja tarvitamist. “Aga mõistagi peab meiegi tootmine ennast majanduslikult ära tasuma,” lisas ta.

K.Compos mõtleb suuremalt kui ainult oma ettevõtte hetkevajaduste rahuldamine. Biohuumuses ei ole grammigi keemiat. See on maheväetis. Tuleb loodusest ja läheb loodusesse. Biohuumuse tootmiseks saab kasutada praktiliselt mis tahes orgaanilist ainet. Põhiline on laagerdunud veisesõnnik. Sobivad ka hein, pilliroog, adru jne. Biomassist vähemalt Pärnu- ja Läänemaa rannaaladel puudust ei tule.

K.Compose teine osanik, K.METi projektijuht Aimar Roomets lausus, et biohuumus tekib lagunemisprotsessis, milles osalevad mikroorganismid, vihmaussid ja muud selgrootud. Vihmaussidel on protsessis segaja ja peenestaja roll. Vihmaussid muudavad sõnniku bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Et vihmaussid söönuks ja joonuks saaksid, tuleb toitepinnasele regulaarselt lisada uut sõnnikut ja toitepinnast kasta. Läbitöötatud kihi jätavad vihmaussid maha. “See ongi biohuumus. Ehk vihmaussisõnnik. Ehk vermikompost,” selgitas Roomets.

Biohuumust kasutatakse mullaviljakuse tõstmiseks ja saagi kvaliteedi, sealhulgas maitseomaduste parendamiseks. Biohuumus sobib lilledele, köögiviljadele, toataimedele jne. Biohuumus mõjub neli aastat ja säilib viis aastat.

Biohuumuse tootmine on Eestis seni vähe levinud, peaasjalikult teadmiste laialdase leviku puudumise pärast. Asja ei tunta. Mis muud, kui tuleb õpetada ja õppida.

Et aga sellealase ühistegevuse edendamine väljub ühe ettevõtte, antud juhul K.Compose raamidest, asutati Kõmsil mullu ka üleriigiline erialaselts – Eesti Vihmaussi Kasvatajate & Biohuumuse Tootjate Liit. Selle üks esmaseid ülesandeid ongi teadmiste levitamine, asjahuviliste koolitamine. Liit seisab oma liikmete huvide ja õiguste eest, esitab lahendada nende turustusprobleeme, kogub ja süstematiseerib infot jne. Töösidemetes ollakse Lätis tegutseva analoogilise erialaliiduga.

Koolitustele on palju huvilisi

Erialaliit korraldas kevadel koos Ridala valla Haeska külaseltsiga Virtsu koolimajas esimese õppepäeva. Arvati, et kokku tuleb 20 inimest, osavõtuks registreerus aga 80 ja kohale tuli 70. Tähendab – huvi on. Esimesel õppepäeval kuuldi Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži teadlastelt vihmausside elust. Sügisese õppepäeva teemaks valiti kompostid. Esinema kutsuti Eesti Maaülikooli asjatundjad. Kutse saadeti ka Valgevenesse, kus selle alaga samuti pikka aega tegeletakse. Praktikute nõuanded mõlemal korral peale selle. Koolitus jätkub.

Et biohuumuse tootmisest ka n-ö omal nahal sotti saada, rajas K.Compos kunagise Massu suurfarmi noorkarjalauta katsebaasi. Sinna osteti Lätist vihmausside proovipartii. Lisaks võtsid mõned K.Compose osanikud vihmausse koju kaasa. Et neid ka seal järele proovida.

Nüüd on esimesed katsetulemused käes. Need ütlevad, et suund on õige. Mõndagi varem kuuldust-loetust leidis kinnitust, üht-teist vajab viimistlemist. Näiteks täpsustatakse toodete retsepte.

Oleks vaja toota suurpartiisid

Praegu käivad Massus tootmise alustamiseks ümberehitustööd. Võib-olla jääbki tootmine sinna, võib-olla läheb hiljem Kõmsile. Pakendama hakatakse aga Kõmsil. 

Paratamatult põrkuvad biohuumuse tootjad, eriti väiketootjad, vähemalt esialgu kokku turundusprobleemidega. Võib toota mida tahes ja kui head tahes, aga kui seda ei suudeta maha müüa, on kõik muu mõttetu.

Muidugi oleks hea, kui iga tootja saaks endale müügimehe palgata. Ent vaevalt see õnnestub. Häid müügimehi on vähe saada ja kallid on nad ka. Ja kaupmehed ei taha väikesi kaubakoguseid müügile võtta.

Tarvis on ühiselt, mitte ühekaupa tegutseda. Nii hakkab kõne all olev erialaliit tootjatelt nende kaupa kokku ostma, sellest kasvusubstraate tegema ja edasi müüma. Suured partiid lähevad paremini.

Biohuumuse tootjad saavad tulu oma kauba müügist, ostjad selle kasutamisest. Riiki huvitavad maksud, töötajad tahavad palka. Milles seisneb kohaliku omavalitsuse, valla kasu?

Hanila vallavanem Arno Peksar ütles, et esiteks on biohuumuse tootmine huvitav. Kui inimene teeb seda, mis teda huvitab, on edu loota. “Iga uus töökoht on vajalik. Inimene, kellel on töö, on omast käest kõht täis ja riie seljas. Ta ei lähe tigedaks, nagu töötu sageli läheb. Ta ei küsi enam vallalt abiraha. Mul ei ole temaga enam nii palju muret,” lausus Peksar.

Eestis biohuumust tootvate ettevõtete hele­sinine unistus on pääseda oma kaubaga Araabia turule. Araablaste maal laiuvad liivad ja nad soovivad rohelust. Tähendab – vaja läheb väetisi.

Araablased oleksid otsekohe valmis Eestist biohuumust ostma. Ainult et suure ookeanilaeva täie korraga. Vähemale nad järele ei tule. Nii palju ei ole meil niipea anda. Isegi kui lätlased ja leedulased kampa võtame. Naftašeikide dollaritele me vähemalt esialgu ligi ei pääse. Aga ehk kunagi edaspidi? Unistada ju ometi võib.

Üks tootja ei suuda praegu rahuldada ka kõiki kohapealseid tarbijaid. Pealegi hakkavad nad biohuumuse kuulsuse levides seda kaupa järjest rohkem nõudma. Tuleb rohkem toota. Siiski ei saa biohuumuse turg vist kunagi täis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. October 2014, 16:36
Otsi:

Ava täpsem otsing