Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tõmbekeskus Leedu ettevõtjatele

23. oktoober 2014, 16:30
Langevarjurid Leedu lipuga.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141023/NEWS/141029817/AR/0/AR-141029817.jpg

Leedu ettevõtteid võlub Eesti stabiilne maksusüsteem ja väljavõtmata kasumi mittemaksustamine. Soodsamaid tingimusi kasutatakse ära valdusfirmade Eestisse registreerimisega.

Leedu üks suurimaid kinnisvarakontserne Hanner tõi Eestisse oma valdusfirma juba 2012. aastal. Hanner Group OÜ juhatuse liige Mindaugas Valuckase sõnul olid ettevõtte Eestisse registreerimise põhjusteks stabiilsem maksusüsteem ja parem keskkond valdusfirmade pidamiseks. "Viimase viie aasta jooksul söödeti meile Leedus pidevalt uusi maksumuudatusi ette," ütles ta, lisades, et välja võtmata tulu mittemaksustamine Eestis annab ettevõtetele võimaluse tõsta efektiivsust ja investeerida rohkem uutesse projektidesse.

Sellegipoolest on Valuckas viimasel ajal tunnetanud probleeme ka Eesti maksusüsteemis. "Mõnikord on maksuamet vägagi tüütu," ütles ta. Näiteks püüdis Hanner Group hiljuti registreerida tööautot Eestisse, ent Valuckase sõnul oli kogu protsess nagu õudusunenägu. "Arvasime, et tehakse siiski vahet ettevõtetel, kes ainult registreerivad maksude vältimiseks autosid Eestisse, ja ettevõtetel, kes toovad Eestisse üle 100 miljoni euro," ütles ta.

Hanner Group tegutseb peale Eesti ja Leedu ka Lätis, Rumeenias, Venemaal ja Ukrainas. Praegu on kontsernil enim vara just Leedus, ent järgmise 3—5 aasta jooksul kavatsetakse välisturgudel aktiivsemad olla. Lisaks plaanib kontsern alustada projekte nii Eestis, Saksamaal kui ka Suurbritannias.

Leedu jaekett Maxima.

Maxima omanikud üha rohkem Eestiga seotud

Leedu jaekontserni Vilniaus Prekyba suuromanikud, kellele kuulub ka kaubanduskett Maxima, on varem Eestisse toonud kaks valdusfirmat. Nimelt asutasid nad 2009. aastal Genira Group Holdingsi ja Klarus Group Holdingsi, mis võtsid üle samanimelised Leedu firmad ja alustasid tegevust Eesti kaudu. Kolm aastat tagasi ütles Vilniaus Prekyba maksuspetsialistist taustaga juht Diana Dominiene Äripäevale, et Genira Group Holdingsi ja Klarus Group Holdingsi toomise taga Eestisse oli omanike soov maksuriske hajutada. "Eesmärk on hajutada investeerimisriski maades, mis pole maksutingimuste poolest Leedust kehvemad, ent pakuvad paremat stabiilsust," märkis ta tollal, lisades, et Leedu on tuntud maksusüsteemi ettearvamatuse poolest.

Kontsern kavatseb Eestisse teisigi valdusfirmasid registreerida. Leedu majandusajaleht Verslo Žinios kirjutas, et Vilniaus Prekyba plaanib Eestisse tuua ka kaubanduskeskuse Akropolise osanikettevõtted, mis on praegu registreeritud Hollandis ja Maltal. Väidetavalt tuuakse ettevõtted Eestisse üle järgmisel aastal, ent ettevõtted ise seda kommenteerida ei soovinud. Nii ütles Akropolise tegevjuht Remigijus Veikalas Äripäevale, et Akropolis ei kommenteeri ei ajalehes ilmunud kuulujutte ega ka omanikfirmade otsuseid Akropolise juhtimise kohta. Maltasse registreeritud ettevõte Relvit kasum oli 2012. aastal 17 miljonit eurot.

Vilniaus Prekyba ettevõtteid saab aga Eestiga seostada üha enam. Oktoobrist muutis Maxima ketile frantsiisiteenuseid pakkuv ettevõte Maxima Group nime Franmax UABiks, kusjuures nimi võeti emaettevõtte Franmax OÜ järgi, mis on Eestisse registreeritud. Franmax OÜ juhatuse liige Anna Liiv ütles, et Maxima Group UAB nimi muudeti Franmax UABiks, et muuta kahe äriühingu omavaheline seos ja suhe selgemaks ja läbipaistvamaks. Tema sõnul ei mõjuta nime muudatus äriühingu tegevuse olemust ja kuigi Maxima Groupi emafirma on Eesti ettevõte, pole Franmaxil plaane äriühingu tegevuse ületoomiseks Eestisse.

Maxima suuromanikud Eesti rikkamate seas

Septembri lõpus ilmunud Äripäeva Rikaste TOPis on Eesti 500 rikkama inimese seas ka Maxima suuromanikud, kes on Eestisse toonud kaks ettevõtet: Genira Group Holdings ja Klarus Group Holdings. Viimase tütarettevõte Franmax OÜ alla kuulub nime muutnud Maxima Group UAB, mis pakub Maxima kaubandusketile frantsiisiteenuseid.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli nende firmade omakapital paisunud juba 189 miljoni euroni. 
Ainuüksi eelmisel aastal liikus läbi seotud tehingute kasumina Eestisse 46,4 miljoni eurot ja aasta varem teist samapalju.

Maxima ühe omaniku, Baltimaade rikkaima ärimehe Nerijus Numavičiuse varade väärtus Eestis on 118,5 miljonit eurot, mis paigutab ta Eesti rikkamate inimeste seas 6. kohale. Tema kogu vara väärtus ulatub aga koguni 1,2 miljardi euroni.

Teine Maxima omanik Žilvinas Marcinkevičius on Rikaste Topis 26,2 miljonit euroga 88. kohal, suurosanik Vladas Numavičius jäi aga 11,8 miljonit euroga 208. kohale.

Eesti pole maksuparadiis

Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo partner Sven Papp ütles, et Eestis registreeritud ettevõtete null tulumaksumäär on saanud Euroopas üsna laialdast tähelepanu. "Ei saa öelda, et välisriikide ettevõtjad oleksid just massiliselt sel põhjusel Eestisse oma ettevõtteid asutanud, kuid nii mõnigi on seda teinud," märkis Papp. Ta lisas, et null tulumaksumäärast hoolimata ei paku Eesti üldine maksukoormus ettevõtjatele erilist eelist. "Seetõttu ei peeta meid eriti atraktiivseks maaks aktiivselt tegutseva ettevõtte jaoks," rääkis ta.

Papi sõnul pole Eestil ka maksuparadiisi mainet nagu mõnel teisel riigil. See annab ettevõtetele kindlama tunde siia valdusfirmasid rajada. Peale selle pakub Papi arvates Leedu ettevõtetele kindlasti lisandväärtust ka asjaolu, et Eesti pole mitte ainult Euroopa Liidu liikmesriik, vaid ka üks Balti riikidest. Papi sõnul oleks seetõttu Leedu maksuametil justkui kohatu asuda Eesti maksusüsteemi ja seda ärakasutatavaid Leedu ettevõtteid ründama. "Seega paelub Leedu valdusfirmasid Eestis õiguslik kindlus ja Balti riikide ühtne poliitiline toetus," ütles ta.

Leedu maaostu piirangud toovad ettevõtteid Eesti

Leedu karmistas sel kevadel põllumajandusliku maa ostmise tingimusi, mille tulemusena on mitmed Leedu maaomanikud oma maad kirjutanud Eesti firmade alla.

Aprillis lõi Leedu üks suurim põllumajandusfirma Litagra UAB Eestisse valdusfirmad AgroHold Baltics ja AgroHold Estonia. Maad Leedus, mida on üle 2000 hektari, omab Litagra UAB nüüd ainult Eesti kaudu. AgroHoldi juhatuse liiget Algimantas Janušauskast Äripäeval kommentaariks kätte saada ei õnnestunud, ent üheks võimalikuks põhjuseks võib olla just Leedu valitsuse kehtestatud piirangud sealsele maaostule.

Nimelt saab Leedus üks isik omada vaid 500 hektarit põllumajanduslikku maad. Selline piirang kehtestati ajutiselt juba aastal 2004, kui Leedu astus Euroopa Liitu, kuid varem sai piirangust hõlpsasti kõrvale hiilida, koondades enda alla rida tütarettevõtteid. Selle aasta esimesest maist alates piirang karmistati — enam ei saa maad äripartnerite ja ettevõtete vahel ära jaotada, samuti saab maad osta vaid isik, kes on põllumajanduses tegev. Sellest piirangust saab aga omakorda kõrvale hiilida, kui maaomanikuks on hoopis Eesti või mõne muu riigi ettevõte.

Litagra UAB omab juba 2006. aastast saati ka ettevõtet Litragra OÜ, mille põhitegevuseks on agrokeemiatoodete ja -saaduste ning jõusööda hulgi- ja jaemüük.

Sarnaselt Litagrale omavad aprillist Eesti ettevõtete kaudu põllumajanduslikku maad ka Faerum OÜ ja Lutum Invest, mis kuuluvad Juščius Kestutisele.

Ober-Haus Kinnisvara juhatuse liikme Tarmo Kase sõnul oli Leedu maaostu regulatsiooni mõte kaitsta kohalikku turgu välisinvestorite eest. Tulemusena on aga tema sõnul maamüügi turg peaaegu olematu — tehinguid praktiliselt ei toimugi. Märgatavat hinnalangust pole see kaasa toonud, kuid jõukamad farmerid on soodsas olukorras, kui soovivad oma valdusi suurendada, kuna potentsiaalsete ostjate hulk on piiratud, rääkis Kase. Näiteks saab tema sõnul põllumees osta maad vaid regioonis, kuhu ta on sisse kirjutatud ja maad edasi müües tuleb seda enne pakkuda naabritele ja alles seejärel potentsiaalsetele investoritele.

KOMMENTAAR

Leedu meelitab maksusoodustustega IT-firmasid
Tarmo Kase, Ober-Haus Kinnisvara juhatuse liige

"Valdusfirmasid ei too Eestisse mitte ainult leedukad, vaid ka mõned teised naabrid. Tõepoolest, meie maksusüsteemi üks eelis on, et maksustatakse vaid välja võetav tulu.
Samas on Leedus registreeritud IT-firmadele maksusoodustused. IT-sektor on väga kiiresti arenev ja suurte rahavoogudega äri. Kuna kogu tegevus on niikuinii veebipõhine, pole suurt vahet, kuhu ettevõte on registreeritud. Kui aga registreerida ettevõte Leedus, on võimalik kokku hoida märkimisväärne kulu. Leedu riik saab aga omakorda tulu teistes riikides toimetavate ettevõtete pealt, kes ennast Leedus registreerivad. Sarnased soodustused on ka Inglismaal ja Nappa Valleys (USA läänerannikul asuv tuntud veinipiirkond - toim).

Samuti tegi Leedu valitsus mõned aastad tagasi ministrite tasemel reklaamituuri, et kutsuda riiki suuri rahvusvahelisi ettevõtteid, pakkudes neile maksusoodustusi. Nii tõid Vilniusse oma IT-tagatoad näiteks Barclays, Western Union ja Danske Bank. Sellega seoses said tööd paljud Leedu IT-spetsialistid ja renditi välja tuhandeid ruutmeetreid kontoripindu. See oli Leedu valitsuse väga tubli samm ettevõtluse edendamiseks."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. October 2014, 16:29
Otsi:

Ava täpsem otsing