Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Siret Liivamägi: kütuseäris on pidevalt kõrge adrenaliinitase

25. oktoober 2014, 15:45
Orlen Eesti juhatuse esimees Siret Liivamägi
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141025/NEWS/141029779/AR/0/AR-141029779.jpg

Orlen Eesti OÜ tegevjuht Siret Liivamägi on ära õppinud mitu ametit. Oluline on valida eriala isikuomaduste ja võimete järgi, sest kui sul on tööd tehes suurnurgad all, on see piinarikas elu, leiab Liivamägi.

Siret Liivamägi riske ei karda. Tema sõnul on vanusega loomupärane kuristiku äärel kõndimine veidi taandunud, aga seniajani, kui tehakse ettepanekuid, siis pigem ütleb ta jah, mitte ei, kuna talle meeldib ennast proovile panna, kirjutab 27. oktoobri Äripäeva Juhtimise kuukiri.

Kas mäletate esimest omateenitud raha? Vanaema kasvatas kevaditi tomati, kurgi- ja lilletaimi, mida aitasin turul müüa. See oli esimene peresisene teenimisvõimalus. Esimene töö oli Tartu sanepidjaama koristajana-kütjana – koristasin, vedasin briketti ja kütsin õhtuti ruumid soojaks.

Te olete väga erinevaid asju õppinud? Minu hariduskäik on kirev nagu vikerkaar. Peale keskkooli tegin edasiõppimisvaliku ema järgi, kes oli meditsiinitöötaja, kuigi isa – ettevõtja tüüpi – ei kiitnud seda heaks. Aga arstiteaduskonda lõpetades teadsin, et haiglasse tööle minna pole mul võimalik – iseseisvuse algusaastatel olid palgad madalad ja kuna pidin ise hakkama saama, poleks ma suutnud isegi korterit rentida. Otsustasin minna ärisse. Mulle on tegelikult alati meeldinud pigem suur pilt, mitte molekuli tasand, nii et see otsus oli ühelt poolt aja märk, aga teisalt lähtus minu isikuomadustest.

Ajal, mil ma tööelu alustasin, oli nii, et kui sul oli kõrgharidus, sobilikud isikuomadused ja võõrkeeleoskus, olid kõik uksed avatud, kõik sõltus sinust endast. Praegu sõltub ka kõik sinust endast, aga raske on pääseda rahvusvahelisesse firmasse või ka kohalikku firmasse ja hakata seda kohe juhtima.

Siis tuli rahvusvaheline firma Eestisse, tal oli vaja turule siseneda, tooted registreerida, logistikat korraldada, ladustada, üks inimene tegi kõike. See oli areneva turu omapära, täna hakkab noor ettevõttes täitma ühte konkreetset funktsiooni, mille raames on võimalik oma kompetentsi kasvatada.

Võimalusi oli siis rohkem? Eks igal ajal on omad võimalused ja eripärad. Sõltub, mida elult tahad. Mina usun sellesse, et saad, mida tahad – mulle meeldib mõelda suurelt ja lennata kõrgelt.

Kuidas sattusite ravimifirmasse? Töötasin ülikooli ajal Ülikooli Kliinikumi laboris vanemõena. Otsustasin juba siis, et võtan suuna rahvusvahelise ravimiäri suunas, mis tundus põnev ja võimalusterohke.

Peale ülikooli lõpetamist märkasin kuulutust, kandideerisin Austria ravimifirma esindajaks, sain koha ja kolisin Tallinna.

Kas algus oli nüüd tagantjärele meenutades keeruline? Eks kogu aeg toimub õppimine, arenemine ja enese tõestamine, on olnud eneseületamist ja suurt pingutamist, aga need on tagantjärele nauditavad, sest tänu sellele kompetentsus kasvab ja hiljem tunned nagu kala vees ning oskad õnnelik olla.

Alguses tekitas hirmu keelebarjäär, tulime Nõukogude Liidust ja ma polnud käinud isegi keelekallakuga erikoolis. Kui oled noor ja haljas, siis on alati ka küsimus, et kas saad hakkama, pead ennast iseendale ja teistele tõestama.

Rahvusvahelises firmas eri kultuuridega töötamine – eriti kui ülemus on tuhande kilomeetri kaugusel – on omajagu väljakutsuv ülesanne. Olen tänulik neile, kes talusid, kuidas noored kapitalistid õppisid tegutsedes, mil moel kapitalism toimib. Olin Austria ravimifirma esindaja ja tegin esmalt kõiki asju ise. Sõitsin ühest Eesti nurgast teise, et arstidele ning apteekritele tutvustada välismaiseid ravimeid, millest keegi midagi ei teadnud, iga päev oli kümme ja rohkem visiiti.

Hiljem asusite uuesti õppima? Töötasin rahvusvahelises ravimifirmas, aga tundsin, et tahaksin kätt rohkem pulsil hoida, kuna elu areneb. Kui avatud ülikoolis avati esimene Marju Lauristini meediakommunikatsiooniosakonna PR-eriala, läksin sinna. Hiljem läksin üle meediamagistrisse, aga tundus, et seda pole mul vaja ja viisin paberid hoopis majandusteaduskonna strateegilise juhtimise erialale, mis oli täpselt see, mida vajasin.

Siis helistas mulle Kadi Lambot, kes kutsus mind Tere juhatusse. See oli pakkumine, millest oli raske keelduda.

Hiljem oli väljakutseks Villa Benita kui viietärni-eakatekodu ja rehabilitatsioonihaigla arendamine, meie meditsiini ja sotsiaalhoolekande rahastamissüsteemi ning elanikkonna maksuvõimet arvesse võttes. Peale seda läksin taas tagasi rahvusvahelisse ravimiärisse ning siis tuli pakkumine kandideerida Orlen Eesti juhatuse esinaiseks, vahetasin kolmandat korda valdkonda.

Olen mitmed valdkonnad endale selgeks teinud ja arvan, et äri on äri, küsimus on ainult selles, et eri valdkondade puhul on tegu eri seadusandliku taustaga ja igal äril on omad omapärad. Kui vahetad valdkonda, pead arvestama, et kulub aega ja ressurssi, et asjadest kiiresti aru saada, samas pole sul aastat aega, et õppida, pead kohe tööd tegema.

Mille järgi soovitate valida noortel õppimiseks eriala? Oluline on valida eriala isikuomaduste ja võimete järgi. Kui teed tööd, mida riik ja ühiskond küll vajab ja mis on hästi tasustatud, aga seejuures on suunurgad all, sest see ei sobi sulle, siis see on piinarikas elu.

Millega Orlen tegeleb? Orlen on Kesk-Euroopa üks suuremaid naftarafineerimise kontserne, meil on kuus rafineerimistehast, millest lähim asub Leedus Mažeikiais. Impordime Eestisse märkimisväärse hulga kütust, lisaks meile impordib kütust Eestisse veel Neste. Meil pole Eestis jaeketti, müüme edasi jaemüüjatele – toome Eestisse bensiini, diislit, lennukikütust ja bituumeni. Oleme aastaid olnud Eesti konkurentsivõimelisim hulgikaubandusettevõte. Kütusevaldkonnas oleme teada ja tuntud, aga üldsusele pigem mitte, me pole ka teadlikult tuntust kasvatanud, kuna oleme ärilt ärile suunatud ettevõte.

Mis Teile töös enim meeldib? Mulle meeldivad suured ärid ja eriti rahvusvahelised ärid.

Lähen tööle hea tujuga, isegi kui on raske aeg ja keerulised otsused. Mulle meeldivad väljakutsed ja mulle meeldib otsustada. Minu töö on rutiinivaba. Silma paneb särama see, et töövaldkond on põnev, tegemist on suure rahvusvahelise äriga ja kogu aeg on väljakutseid, mille lahendamise järel on hea tunne. Meil on ka kompetentne ja tore rahvusvaheline meeskond, kellega on hea koos töötada ja keda saab usaldada. Ka kliendid ja koostööpartnerid on inspireerivad. Kui on hästi, siis rõõmustan, ja kui on probleem, püüan seda lahendada. Naudin kõrget adrenaliinitaset. Alati tasub hoida positiivset meelestatust.

Väljakutseid Te ei karda? Ma mandun, kui on igav. Vahel, kui asi läheb üle võlli – on liiga palju reisimist või pinge liiga suur –, tunnen, et tahaks stabiilsemat elu. Aga tegelikult mulle sobib see.

Ma julgen riske võtta. Vanusega on samas loomupärane kuristiku äärel kõndimine natukene taandunud. Aga siiamaani, kui tehakse ettepanekuid, siis pigem ütlen jah, mitte ei, mulle meeldib ennast proovile panna. Suudan leida ka kehvas situatsioonis positiivset. Mulle on minu elus tööd pigem pakutud – ma julgen riske võtta ja proovida, ma usun endasse.

Olen õppinud oma mõtteid ja emotsioone juhtima, aga see oskus on tulnud aastatega. Professionaalseid oskusi on lihtsam õppida, enda juhtimine on kõrgem pilotaaž. Olen naisjuhina meeskolleegidelt palju õppinud, olen ka ise emotsionaalne, aga olen meeste käitumist vaadates õppinud, kuidas mitte minna emotsioonidega kaasa ja asju lihtsamalt võtta. Säilitades kirge ja olles südamega asja juures. Samas liigselt mitte muretsedes ega dramatiseerides, mis ei vii edasi. Seda peab ise õppima ja ka lastele õpetama.

Eestis on palju naisi, kes võiksid teha palju enamat, kui nad teevad, aga see jääb eneseusu taha. Tuleb endasse uskuda ja asjad hakkavad juhtuma. Innustan naisi võtma vastutust, tasub endasse uskuda, kes tahab intensiivsemat tööd teha.

Milline juht Te olete? Ma näen suurt pilti ja otsustan kiiresti, kui on olemas otsustamiseks vajalik info. Arvan, et olen nõudlik, aga samas positiivne ja innustav. Minuga on võib-olla selles mõttes raske, et olen kiire ja tahan kõike kiiresti saada. Olen nõudlik nii enda kui ka teiste suhtes. Annan vabaduse ja usaldan, aga hetkeni, mil minu usaldust kuritarvitatakse. Olen maksimalist, tahan võimatut, et saada maksimum.

Inimesi tööle võttes hindan nende personaalseid omadusi ja väärtusi rohkem kui nende kompetentsi – kui väärtused on olemas, siis kompetentsi on võimalik alati arendada.

Ma ei kannata letargiat. Suudan ise ennast päris palju motiveerida ja mulle meeldib, kui inimesed minu ümber on särasilmsed, tehes ise enda jaoks töö huvitavaks. Mulle meeldib avatud vestlus, ei meeldi silmakirjalikkus. Kogu aeg peab püüdma asju parandada, olles innovatiivne, uudishimulik ning avatud. Mul on moto, et kui ma tahan võimatut, siis saan maksimumi.

Olen pigem demokraatlik ja kuulan inimesi, keda usaldan. Tõenäoliselt olen domineeriv. Kui on vaja otsustada, siis ma otsustan, aga ergutan seda, et inimestel oleks oma arvamus.

Juht peab looma kollektiivis loova keskkonna, kus ei oleks eksimishirmu. Inimesed peavad tundma, et nad võivad eksida, muidugi teatud piirides. Tuleb tekitada olukord, kus on vähem hirmu, siis on organisatsioon tulemuslik, innovatiivne ja töökas, see on minu roll kollektiivis. Kui tead, et igale veale järgneb saatuslik tagajärg, siis see on õudne olukord. Eksimusi tuleb ette ja see on elu. Tegijal juhtub.

Millistest isikuomadustest olete juhina töös enim kasu saanud? Olen ettevõtlik ja suhtun ettevõtte juhina ettevõttesse kui enda omasse – olen proaktiivne, mulle ei pea ütlema, mida teha, otsin ise võimalusi ja teen ettepanekuid.

Kuidas Te lõõgastute? Mul on lähedaste inimeste ring ja suurepärased sõbrad. Lisaks tegelen spordiga, jalutan mere ääres, naudin kultuuri, käin massaažis. Armastan reisimist ja eri kultuuridega tutvumist. Olen gurmeehuviline, kokandus ja veinid on minu suur armastus.

Kommentaar

Positiivne energiat täis juht

Kadi Lambot, Cinereus OÜ juhatuse esimees

Siret jääb inimesena meelde, ja need pole lihtsalt sõnad. Ühelt poolt tema välimus ja teisalt naer. Meie ühine sõber on öelnud, et peaksime Sireti naeru patenteerima, siis saaksime rikkaks, sest selline naer on vähestel.

Siret on üdini positiivne ja energiline inimene. Tema puhul jääb meelde, et ta oskab inimesi erilisena kohelda ja neile tähelepanu pöörata. Tal on hästi arenenenud empaatiavõime, mida selleks kasutab ja see tõmbab inimesi enda poole. Inimestele meeldivad energilised ja positiivsed inimesed, aga tema puhul on sellele lisaks veel just see igaühele isiklikult suunatud tähelepanu. Seetõttu on tal väga lai sõprusringkond.

Mis puudutab Siretit tööalaselt, siis ta võib teha väga mitut asja korraga. Ta valdab multitasking'ut ülihästi, osates olla väga efektiivne.

Siret on inimeste ühendaja, mis on osade äride puhul väga oluline oskus – kuna ta on meeldejääv ja omab laia suhtlusringi, viib ta hõlpsasti vajalikke inimesi kokku.

Mis on tema puhul mitte-eestlaslik, on see, et talle sobib rahvusvaheline tegutsemine, talle meeldib erinevate kultuuritaustadega inimestega koos töötada ja tänu rohkele empaatiale tuleb see ka hästi välja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. October 2014, 16:02
Otsi:

Ava täpsem otsing