Eesti Energia: ELi uus kliimakava on palju ratsionaalsem

27. oktoober 2014, 15:57
Põlevkiviõli tehas
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141027/NEWS/141029709/AR/0/AR-141029709.jpg

Euroopa Liidu uus kliimakava aastaks 2030 on praegu kehtiva ülereguleeritud süsteemiga võrreldes palju ratsionaalsem, leiab Eesti Energia juhatuse esimehe nõunik Jaanus Arukaevu.

„See toetab Eesti põlevkivitööstuse nägemust, et Eestis odavaim viis vähendada CO2 emissioone on ümber kujundada põlevkivitööstus elektritootmispõhisest töötusest vedelkütuse tootmise tööstuseks ja selle käigus siis väheneb suurusjärgus pool CO2 emissioonist, mida põlevkivitööstus Eestis teeb,“ rääkis Arukaevu Euroopa Komisjoni korraldatud uue kliimakava tutvustusel. „See tähendab, et me ei kaota põlevkivitööstusest teenitavat tulu, küll aga me vähendame sealt tekkivat keskkonnamõju.“

ELi uus kliimakava näeb ette vähendada aastaks 2030 kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 40% võrra 1990. a tasemest, suurendada taastuvenergia osakaal ELi tasemel 27%-le energiaportfellist ning saavutada 27% ulatuses energia kokkuhoid.

Kesktasandil seatud eesmärgini jõudmiseks on riikidel vabamad käed kui praegu aastani 2020 kokku lepitud ja kehtivas kliimakavas. Mitmetest siduvatest alameesmärkidest on uues kavas loobutud.

Eesti jaoks positiivsena tõi Arukaevu välja, et EL tegeleb edasi ka n-ö süsinikulekke teemaga ehk olukorraga, kus teisel pool ELi piiri on võimalik toota ilma CO2 koormat kandmata. Näiteks põlevkivitööstus Slantsõs, mida Venemaa aktiivselt taaskäivitab.

Sama teema on üleval Venemaal toodetud elektriga – kuidas vältida sellisele elektrile ebaausa konkurentsieelise tekkimist ELi turul. Kui seda ei lahendata, pole Balti riikides mõtet uutesse tootmisvõimsustesse investeerida.

Arukaevu peatus pikemalt taastuvenergia poliitika ja CO2 vähendamise poliitika erinevusel.

Soojuse tootmise koha pealt on taastuvenergia praegu konkurentsivõimelisem kui fossiilkütused. Elektri tootmises on fossiilkütuste kasutamine veel natuke konkurentsivõimelisem, kuid vahe eelkõige biokütustest toodetud elektriga ei ole enam drastiline. Ja kui õnnestub Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemis heitmekvoodi hind tõsta 20 eurole tonnist, nagu poliitiliselt on sihiks seatud, siis saaks ka elektrit toota taastuvatest allikatest ilma toetusteta. Vedelkütustes aga konkurentsivõimelist massilist kasutust võimaldavat alternatiivi fossiilsetele kütustele ei ole.

„See tähendab, et taastuvenergia laienemise fookus peaks olema eelkõige soojuse valdkond, sest seal on see kõige mõistlikum,“ ütles Arukaevu. Transpordi vedelkütuste puhul tuleb aga jätkata tehnoloogia arendamist, et sealgi välja arendada konkurentsivõimelised alternatiivid.  

„See energiajulgeoleku ja majandusliku ratsionaalsuse kombinatsioon, mis selles otsuses koos on, on üpris hea ja ka Eestile sobiv,“ nentis Arukaevu.

Nüüd, kus Euroopa enam kõike n-ö ette ei kirjuta, võib takistuseks saada investeerimisotsuste jaoks oluliste regulatsioonide vastuvõtmine siseriiklikul tasandil. Selgus keskkonnatasudes, keskkonnapiirangutes, kuidas hakkavad toimima kvoodioksjonid jne.

Lähikümnendil kaotab Eesti 50% oma energia tootmisvõimsustest, kuna nende käitusaeg saab läbi. „See, mis sinna asemele tehakse, see sõltub väga palju sellest, kuidas me loome selle investeerimiskeskkonna.“

Arukaevu tuletas meelde, et investeerimisperiood on reeglina 3-4 aastat ning kui tahetakse investeeringuid uutesse võimsustesse, peavad vastavad regulatsioonid ja regulatsiooni muudatused olema aegsasti paigas. 

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. October 2014, 15:57
Otsi:

Ava täpsem otsing