Riigile on laekunud 71,5% tuludest

28. oktoober 2014, 16:38
Riigile on laekunud 71,5% tuludest
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141028/NEWS/141029659/AR/0/raha.jpg

Riigile laekus üheksa kuuga tulusid 5,73 miljardit eurot ehk 71,5% riigieelarves aastaks planeeritust, teatas rahandusministeerium.

2014. aasta eelarves on planeeritud tulusid 8,02 miljardit eurot ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 8,18 miljardit.

Tulusid laekus eelarvesse septembri lõpuks koos ettemaksudega 5,73 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 4,91 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 0,81 miljardit eurot. Kogutud maksutulud moodustavad 74,2% ning mittemaksulised tulud 58,1% aastaks kavandatust. Eelmisel aastal laekus üheksa kuuga aastaks kavandatud maksutuludest 75,3% ja mittemaksulistest tuludest 81,6%.

Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvaheliste heitmekvootide müügist, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena on üheksa kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,67 miljardit eurot ehk 74,2% aastaks planeeritust, käibemaksu 1,27 miljardit eurot ehk 75,7% aastaks kavandatust ning toetusi 0,51 miljardit eurot ehk 56% eelarvest.

Aasta tagasi koguti tulusid rohkem

Vaatamata maksutulude kasvule koguti võrreldes möödunud aasta sama perioodiga tulusid eelarvesse 6 miljonit eurot ehk 0,1% vähem tulenevalt mittemaksuliste tulude vähenemisest. Maksutulude laekumine kasvas 7,8% ehk 354 miljoni euro võrra ning mittemaksulised tulud vähenesid 30,5 protsenti ehk 355 miljoni euro võrra.

Mittemaksuliste tulude vähenemine tuleneb peamiselt saadud toetuste vähenemise arvel, kuna Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise vana perioodi 2007-2013 toetused hakkavad lõppema ja uue perioodi 2014-2020 vahendite kasutamine on alles algusjärgus. Maksutuludest on aastaga enim kasvanud sotsiaalmaksu ja käibemaksu laekumine, kasvud vastavalt 118 miljonit eurot ja 102 miljonit eurot.

Kulusid tehti üheksa kuuga 5,58 miljardi euro ulatuses ehk 68,1% aastaks plaanitust. Sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 5,52 miljardit eurot, mis moodustas 70,9% aastaks kavandatust. Septembris tehti väljamakseid 599 miljonit eurot, mis on 7,3% kogu aastaks plaanitud kuludest.

Enim kulub sotsiaaltoetustele

Suurimate kuludena maksti üheksa kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,4 miljardit eurot, mida on 8,3% rohkem kui aasta tagasi. Selle põhjused on indekseerimisest tulenev pensionide tõus, pensionide tulumaksuvabastuse ja saajate arvu suurenemine ning suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tulenev ravikindlustuskulude kasv.

Riigi tegevuskuludeks kasutati üheksa kuuga 908 miljonit eurot ehk 68% aastaks plaanitust. Eelmise aasta samal perioodil oli tegevuskuludeks kasutatud 69,4% eelarves kavandatust. Selle aasta üheksa kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 76 miljonit eurot ehk 9,1%.

Kasvu taga on eelkõige osa antud toetuste ümberklassifitseerimine majandamiskuludeks ning osaliselt ka tööjõukulude suurenemine. Personalikulude väljamakseid tehti üheksa kuuga 491 miljonit eurot, mida on 7,7% rohkem eelmise aasta võrreldava perioodiga ning majandamiskulusid 417 miljonit eurot ehk 10,9% rohkem kui aasta varem samal perioodil.

Investeeringuteks suunati septembri lõpuks 312 miljonit eurot ehk 45,3% aastaks plaanitud eelarvest. Aasta varasemalt oli investeeringuteks kasutatud 443 miljonit eurot ehk 70,3% planeeritud eelarvest. Tänavu tagasihoidlikum investeeringute eelarve ning selle täitmine tuleneb Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise eelmise perioodi lõppemisest.

Välistoetusi on vähem makstud

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti septembri lõpuks välja 391 miljonit eurot ehk 43,4% aasta eelarvest. Seda on 135 miljonit eurot vähem võrreldes aastatagusega. Eelmise programmiperioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli septembri lõpuks projekte heaks kiidetud 99,1% ja väljamakseid tehtud 91,8%.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga 1,61 miljardit eurot. Septembris suurenes likviidsete varade maht 37 miljoni euro võrra, võrreldes 2013. aasta lõpu seisuga on riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 196 miljonit eurot ehk 13,9% suurem. Kasv tulenes eelkõige likviidsusreservi suurenemisest, kuna eelarveülejääk suurenes.

Augustis kahanes valitsussektori eelarve ülejääk eelkõige kohalike omavalitsuste arvel. Võrreldes juuliga halvenes positsioon 15 miljoni euro võrra ning kuu lõpus oli valitsussektori eelarve ülejääk 45 miljonit eurot ehk 0,23% prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aasta varem samal ajal oli eelarve 54 miljoni euro ehk 0,29% SKPst puudujäägis. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb nii keskvalitsuse väiksemast puudujäägist kui ka kohalike omavalitsuste suuremast ülejäägist sellel aastal.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. October 2014, 16:38
Otsi:

Ava täpsem otsing