Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas Infortari omanikest said Läänemere valitsejad

29. oktoober 2014, 15:08
Ain Hanschmidt ja Enn Pant 2010. aastal Riias Tallinki hotelli avamisel.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141029/NEWS/141029611/AR/0/AR-141029611.jpg

Estonian Airi osta soovivate Enn Pandi, Ain Hanschmidti ja Kalev Järvelille äritegevust on saatnud erinevad skandaalid, kuid nad on nendest edukalt välja ujunud ning nende riskijulgus on end õigustanud.

Koostasime Äripäevas ilmunud artiklite põhjal ülevaate kolme mehe tõusust Läänemere valitsejateks. 

Enn Pant

Infortari ja Tallink Grupi juht ning üks omanikest Enn Pant on hea näide, kuidas 1990ndatel oli riigiametnikul võimalik suhteid ja infot kasutades ning julgelt riske võttes tõusta kiiresti Eesti rikkaimate inimeste sekka.

Pant alustas oma karjääri 1992. aastal, kui noor peaminister Mart Laar ta rahandusministeeriumisse tööle kutsus. Pant on pärit Võrust, kus lõpetas koos hilisemate maksuameti juhtide Kalev Järvelille ja Aivar Sõerdiga 1983. aastal Võru 1. keskkooli. Sellepärast kutsuti rahandusministeeriumis 1990ndatel suurt mõju omanud sõpruskonda setu maffiaks. Pant ja Sõerd läksid pärast keskkooli Tartu Ülikooli rahandust õppima, mille nad ka koos lõpetasid. Ehkki Järvelill astus algul Põllumajanduse Akadeemiasse, leidis temagi oma koolivendade kutsel tee Tartu Ülikooli majanduse erialale.

Setu maffia Tallinnas

Kolmest sõbrast esimesena jõudis Tallinna Enn Pant, kes aastal 1989 tuli pealinna Hoiupanga üht osakonda juhtima. Sealt läks ta 1992. aastal edasi rahandusministeeriumi kantsleriks. Kõigepealt järgnes Pandile Sõerd, kes aastal 1993 tuli Eesti Kindlustuse Tartu esindusest rahandusministeeriumi maksupoliitika talituse juhataja asetäitjaks. Järvelill, kes sel ajal oli alles Põlva maksuameti revident, jõudis Tallinna 1994. aastal ning maandus otse rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja toolil. Kui Järvelill aastal 1995 asekantsleriks sai, jäi osakonnajuhataja tool Sõerdile. Selsamal 1995. aastal sai Järvelillest maksuameti peadirektor ning aasta hiljem tuli tema asetäitjaks Sõerd.

 

Kalev Järvelill, Ain Hanschmidt, Toivo Ninnas ja Enn Pant 2005. aasta detsembris jälgimas Tallinki börsile jõudmist.

Hüppelauaks maksuameti peadirektori kabinet

Edasi pidid mõlemad mehed oma kõrges ametis toime tulema juba ilma Pandi toetuseta, kes suundus aastal 1996 toonase Hansatee ehk tänase Tallink Grupi etteotsa. Järvelill püsis maksuameti eesotsas kuni 1998. aastani ja järgnes siis Pandile, kes loovutas tulijale ka varem kokkulepitud osaluse Hansatees. Oma aktsiaosaluse oli Tallinkis välja teeninud ka Aivar Sõerd.

Järvelille vahetas maksuameti juhi toolil välja Sõerd, kes püsis selles ametis 2003. aasta suve keskpaigani, mil rahandusminister Tõnis Palts sundis ta ametist lahkuma. Sõbrakäe ulatasid aga Sõerdile Pant ja Järvelill, kes palkasid ta juhtima neile kuuluvat trükikoda Vaba Maa. Hiljem on Sõerd olnud ametis rahandusministrina ning praegu on Reformierakonda kuuluv Sõerd riigikogus. 

Juhuslikult Tallinki etteotsa

Pant ise on öelnud, et tema jõudmine Tallinki etteotsa oli juhus: “Kuulusin küll kantslerina Merelaevanduse nõukogusse, kuid toona valitses arusaam, et raha toodavad peamiselt kaubalaevad. Aeg-ajalt tekkis koguni küsimus, kas tasub üldse reisilaevadega jännata”.

Oma juhuse realiseerimiseks – kui see ikka oli juhus? – pani Pant enda sõnul panti kõik, mis tal panna oli. “Mul oli sel ajal üks korter, millel olid küll juba laenud peal. Nii palju kui sinna juurde sai võtta – mõned sajad tuhanded kroonid, maksimaalselt ehk pool miljonit,” on ta ise vastanud küsimusele, kuidas sai ministeeriumi kantslerist laevafirma suuromanik. See juhus nägi välja alljärgnev.

Enn Rohula jäeti pika ninaga

Sügisel 1993 moodustasid Eesti Merelaevandus (ainuomanik Eesti riik) ja Tallinna-Helsingi vahel tiiburitega reisijaid vedanud Inreko (enamusaktsionär Enn Rohula) ühisfirma Eminre (osalused vastavalt 49,5% ja 50,5%), mis hakkas korraldama kõigi Tallinna ja Helsingi vahet sõitvate laevade liiklust. Selle aja kombe kohaselt käis kõik ilma konkursita.

Eminrel ei läinud aga laevandusäri kõige paremini, üheks põhjuseks olid Enn Rohula probleemid. Ta vaidles soomlastega kaubamärgi Estonian New Line üle, riik süüdistas Rohulat raha kantimises, lisaks olid Rohulal suured pangavõlad, mille teenindamisega ta jänni jäi. Tagatipuks tegi Rohula veel ühe väärotsuse, avades Travemünde ja Tallinna vahel kaubaliini, mille kahjum sõi ära Tallinna–Helsingi reisiliinidelt teenitud kasumi.

Et päästa, mis päästa annab otsustati Eminrest eraldada tulusam Tallinn-Helsingi laevaliin, mida hakkas majandama 1994. aastal loodud Hansatee, millest 45% kuulus Inreko Laevale, 45% riigifirmale Eesti Merelaevandus ja 10% omanikuks oli Eminre võlausaldaja Ühispank. Eminrele jäeti kahjumit toov Travemünde-suund, mis varsti ka suleti. Lisaks Georg Otsale hakkas Tallinna ja Soome vahet sõitma Vana Tallinn, mille kordategemiseks võttis Rohulale kuuluv Inreko Laeva AS miljoneid kroone laenu Tallinna Pangast.

Ühispank haaras ohjad

Paar aastat hiljem otsustasid võlausaldajad eesotsas Ühispangaga jätta Inreko Laeva mured Rohula kanda, Hansatee otsustati aga päästa. Päästeoperatsiooni tuli rahandusministeeriumi kantsleri toolilt juhtima Enn Pant, kes oli oma inimene nii Merelaevanduses kui ka Ühispangas, sest kuulus mõlema ettevõtte nõukogusse.

Juba 1997. aasta suvel maandus Pant paariks kuuks Merelaevanduse juhatuse esimehe ametitoolile, et sisuliselt iseendaga sõlmida oma tõeline elutehing. Hansatee muudeti Hansatee Grupiks. Hansatee suuraktsionäriks sai Pandi juhitav AS Infortar, kes omandas 67% aktsiatest. Ühispanga kontrollitav AS Ühisinvesteeringud leppis 32 protsendiga. Merelaevandusele jäi vaid 1% ning Rohula suruti üldse kõrvale.

Ametnike, poliitikute ja äriliidrite ühisfirma

Infortari taga peitusid lisaks Pandile veel ka tema kaasvõitlejad rahandusministeeriumist. Näiteks Infortari omanikeringi kuulunud Kalev Järvelill jäi esialgu maksuameti etteotsa, et korraldada maksuvõlgade ajatamine ning seetõttu ei saanud tõenäoliselt avalikustada ka tema osalust Infortaris.

Omanike varjamiseks kasutati Infortaris esitajaaktsiaid ning aktsionäride arv kasvas 1997. ja 1998. aastal kiiresti, jõudes 180 inimeseni. Kes need inimesed aga olid, seda avalikkus pikka aega ei teadnud. Paljud nendest varju hoidnud omanikest olid tipp-ametnikud, poliitikud ja Ühispanga töötajad, kelle otsustest sõltus Hansatee Grupi edu ning kes oma ametipositsiooni kasutasid isiklikuks rikastumiseks. Raha said need varju hoidnud omanikud aktsiate ostuks Ühispangast laenuna.

Eesti Merelaevanduse pikaaegne juht ja praegune Tallink Grupi aktsionär Toivo Ninnas on tollaseid sündmusi meenutades öelnud, et Pandil ja Järvelillel vedas kõvasti eeskätt sellega, et mehed olid õigel ajal õiges kohas. „Palusin omal ajal Panti, et ta tuleks ja Hansatee juhtimise üle võtaks. Ta tuligi ning võttis rahandusministeeriumist kaasa terve meeskonna.”

Hanschmidt: osalust oli vaja motiveerimiseks

Ain Hanschmidti sõnul oli Hansatee nii kehvas seisus, et ainult palga eest poleks olnud nõus mitte keegi tulema seda firmat juhtima. “Pant ja tema meeskond võtsid riski ning vastutasuks Hansatee raskustest väljatoomise eest pakkusin Pandile 51% aktsiaid.”

Ka Kalev Järvelill on hiljem tunnistanud, et nad said osanikeks laenurahaga, aga tegemist polnud suurte laenudega, sest tol ajal ei maksnud Hansatee suurt midagi. “Tallinki eelkäija Hansatee oli ju omal ajal katastroofi äärel olev firma, kellel polnud ühtegi oma laeva. Hea meeskond töötas ettevõtte sisuliselt nullist üles,” on Järvelill meenutanud.

Selles on Järvelille õigus, sest Pant koos oma meeskonnaga hakkas kohe uusi laevu soetama ja varasema kahjumi asemel tekkis juba esimesel Pandi juhitud täismajandusaastal, 1997/1998 soliidne kasum – ligi 80 miljonit krooni.

Pandi teine elutehing

2000. aasta lõpus sõlmis Pant oma teise elutehingu – Hansatee ja Merelaevanduse vahel sõlmitud lepingu kohaselt läksid Hansateele üle ka Tallinna ja Stockholmi vahet sõitnud laevad. Estline'i kaubamärki, millele oli andnud tõsise hoobi parvlaeva Estonia uppumine, keeldus Pant kui väärtusetut üle võtmast. Seni aastas mitukümmend miljonit krooni kahjumit tootnud Rootsi-liini suutis Pant samuti kasumlikult tööle panna.

2001. aasta lõpus sai Hansatee Grupp endale uue, praeguse nime –Tallink Grupp. Kaks aastat hiljem suurendas Tallink Grupp taaskord aktsiakapitali ning ettevõtte omanikeringi tuli Citigroup. Pandi, Järvelille ja Hanschmidti juhitava Infortari vahepeal üle 80 protsendine osalus Tallinkis langes 55 protsendile ja üha rohkem hakati spekuleerima Tallinki börsile tuleku ümber.

2003. aastal üritas Pant praamikuningas Vjatšeslav Leedolt napsata endale ka praamiühenduse korraldamise mandri ning Muhumaa ja Hiiumaa vahel, kuid majandusministeeriumi katsed Leedo praamiärist välja puksida ebaõnnestusid.

Tallink Grupp jõudis börsile 2005. aasta lõpus ning tegi ajalugu, sest ettevõtte aktsiat märkis kokku 16 000 eestlast. Edukas see investeering aga ei olnud, sest IPO ajal märgitud aktsiate väärtus on kõvasti kukkunud.

 

Ain Hanschmidt, Enn Pant ja tollal Silja Line`i juhtkonda kuulunud Antti Pankakoski pressikonverentsil, kus teatati Silja Line`i müügist Tallinkile.

Võtsid üle Silja Line`i

2006. aastal tegid Pant ja Hanschmidt oma järgmise suurtehingu – ostsid ära soomlaste Silja Line`i. Äripäeva toimetus valis selle tehingu aasta ärisündmuseks, sest tegemist oli väga julge sammuga, millega Tallink Grupist sai Läänemere suurim laevafirma. Silja Line`i ostuleping allkirjastati 12. juuni varajastel hommikutundidel ehk kell 5.50. Tehingu hinnaks oli 450 miljonit eurot ja 5 miljonit Tallink Grupi aktsiat.

Ostutehingust jäid välja Tallinna ja Helsingi vahel liiklevad kiirlaevad. "Olen nüüd kindel, et Tallinkist on saanud suurim Eesti firma," ütles Enn Pant uhkelt pärast ostu. "Juba kümme aastat tagasi Tallinkisse tööle tulles ütlesin, et võtame Silja Line'i üle ja siis pidas Äripäev mind hulluks, aga ma olen sõnapidaja mees," rääkis ta.

Lisaks laevandusärile on Infortar investeerinud suuri summasid ka kinnisvarasse ja hotelliärisse. 2007. aastal käivitasid nad taksofirma. Juba 2008. aastal tundsid nad ka huvi Estonian Airi aktsiate ostu vastu.

Pandi ja Hanschmidti laual on olnud ka mitmeid ulmeprojekte, mis on jäänud realiseerimata. Näiteks buumiajal plaaniti Tallinnas Lasnamäele rajada 5 miljardit krooni maksev suusatunnel, mida saanuks kasutada aastaringselt.

Ootamatult kiiresti head tulemused

2010. aastal lubas Pant aktsionäride koosolekul, et kui Tallink kasumisse jõuab, siis hakatakse omanikele maksma ka dividende ja tema lahkub ettevõtte kaptenisillalt ning võtab koha sisse ettevõtte nõukogus. Oma järglaseks nimetas Pant juhatuse liikme Andres Hundi.

Tõenäoliselt jõudis ettevõtte aga kasumisse ootamatult kiiresti, sest sama aasta oktoobris oli Pant sunnitud tegema börsiteate ja oma sõnu sööma. „Vältimaks edasisi spekulatsioone, teatab AS Tallink Grupp, et konsulteerides ettevõtte suuraktsionäride Infortar ning Citigroup Venture Capital esindajatega lepiti kokku, et hr. Enn Pant jätkab ettevõtte juhatuse esimehena," teatas ettevõte 2010. aasta oktoobris börsile.

Arvestades Enn Pandi rolli Tallink Grupis, siis tõenäoliselt ei ole olulist vahet, mis ametis see mees täpselt ettevõttes on – avalikkuse jaoks jääb ta Tallinki tegelikuks juhiks ka siis, kui otsustab endale mõne rahulikuma ja tagasihoidlikuma ametipositsiooni võtta.

Dividendide maksmise lubaduse on aga Tallink Grupp investorite ees täitnud. 

Kalev Järvelill

Kui Kalev Järvelill 1998. aasta sügisel maksuameti juhi kohalt lahkus, siis öeldi, et maksukogujana oli Järvelill kui tiiger siirupis – pealtnäha magus, kuid maksukogumisel karm. Järvelill sai maksuameti direktoriks 1995. aastal, kui eelkäija Ardo Ojasalu oli paari kasutatud sõiduauto ostmise pärast sunnitud maksuameti eesotsast lahkuma. Tagantjärele tundub see üllatavana, sest Järvelille puhul ei pannud keegi pahaks, et tal maksuametis töötades on varjatud osalus Hansatee nimelises laevafirmas. Sellest osalusest teadsid mitmed tollased mõjukad poliitikud ja ettevõtjad. Näiteks Hillar Hallaste, Tiit Vähi, Ain Hanschmdit, Neinar Seli, Koit Uus, Robert Lepikson, Toivo Ninnas, Andres Lipstok. Kõik nimetatud olid 1990ndatel mingil perioodil samuti Hansatee omanikeringis ja varjasid avalikkuse eest oma osalust sarnaselt Järvelillega esitajaaktsiate abil, mille kasutamine keelustati Eestis 2002. aastal.

Ain Hanschmidt

Endise ühispankuri Ain Hanschmidti värvikast tegevusest võiks tuua esile kahte olulist sündmust. 1992. aastal, kohe pärast krooni tulekut, asus Eesti Pank sõeluma kommertspanku, mida oli selleks ajaks juba üle 40. Keskpanga karmistunud kapitalinõuded seadsid väikepangad valiku ette, kas lõpetada tegevus või liituda mõne suuremaga. Läänemaa abimaavanema toolilt kohaliku maapanga etteotsa jõudnud Ain Hanschmidt mõtles aga välja kolmanda tee - tänu temale sõlmisid 10 väikest maapanka ühinemislepingu ja sündis Ühispank. Hanschmidt mõistis, et pangandusturul läbilöömiseks tuleb tulla Tallinna ning osava suhtlejana asus ta meelitama Ühispanga klientideks neid, kelle käes on riigi ja kohalike omavalitsuste rahakotirauad.

Hanschmidt oskas vajutada õigetele nuppudele ja teadis, et ka riigi või omavalitsuse rahakoti hoidjad on inimesed ning neile tuleb näidata, kuidas nad isiklikult saavad sellest kasu, kui toovad riigiasutuste või omavalitsuste raha Ühispanka. Lõpliku tõuke Ühispanga kasvule andis aga Põhja-Eesti Panga ülevõtmine 1997. aastal. Aasta enne seda pani Ühispank endast kõnelema ootamatu käiguga - panga suuromanikuks sai Itaalia ärimees Ernesto Preatoni. Peatselt selgus, et see on õnn üksnes Preatonile, kes enne börsikrahhi oma osaluse ülitulusalt maha müüs. Ühispanka juhtides hoolitses Hanschmidt ka selle eest, et kui kunagi peaks pangast lahkuma, siis ei peaks ta tundma muret oma varalise seisu pärast. SEB poolt ostetud Ühispangast lahkumise eel asus Hanschmidt vormistama oma osalust laevandusfirmas Tallink. Osaluse omandamine oli aga lepitud kokku juba 1990ndate lõpus, kui Tallink elas ja arenes just Hanschmidti juhitud Ühispanga laenude toel.

Hanschmidtil on ka 25% suurune osalus valdusfirmas Haapsalu HMR, kus kaasaktsionärideks on Andres Lipstok, Urmas Sukles ja Toomas Vilosius. Haapsalu HMR omab 72% suurust osalust Haapsalu Fra Mare spaas. 28% suurune osalus selles äris kuulub Enn Pandi firmale. Mõni aasta tagasi loovutas Hanschmidt 20% oma kahe valdusfirma aktsiatest lastele.

Täna avalikuks saanud uudis Estonian Airi enamusosaluse ostust oleks õnnestudes järgmine suur tähis Pandi, Hanschmidti ja Järvelille äriteel. Nad on vahelduva eduga pidanud majandusministeeriumiga Estonian Airi ostuks kõnelusi 2008. aastast alates. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. October 2014, 15:08
Otsi:

Ava täpsem otsing