Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lääne-Viru tublima kasumikasvataja viis tippu juurdeehitus

    Aqva Hotelsi tegevjuht Roman Kusma märkis, et sama suurt kasvu enam ei tule, kuid häid tulemusi tahetakse hoida.Foto: Meeli Küttim

    Lääne-Virumaa ettevõtete seas tegi möödunud aastal ühe silmapaistvaima tulemuse Rakveres asuv spaahotell Aqva Hotels, mis kerkis tabelis hõbedasele kohale ja kasvatas enim kasumit.

    Aqva hotelli ja spaa tegevust korraldav Aqva Hotels OÜ kasvatas mullu ärikasumit 2,7 korda ehk 805 000 euro võrra. See on rohkem, kui suutis ükski teine ettevõte Lääne-Virumaal. Ka ettevõtte käive tegi märkimisväärse, 43%-lise kasvu 5,3 miljoni euroni.
    Ettevõtte tegevjuhi Roman Kusma sõnul oli kasvu peamine põhjus eelmisel aastal valminud juurdeehitus, mida hotell hädasti vajas. Sellega suurem kasv mõneks ajaks piirdub ja nüüd püütakse häid tulemusi hoida.
    Kas eelmise aasta headele tulemustele kaasa aidanud investeering juurdeehitusse on end juba ära tasunud?

    Aqva Hotels OÜ

    Asukoht: Rakvere linn

    Tegevusala: majutus- ja ujumisteenuste pakkumine ning konverentside, seminaride ja vastuvõttude korraldamine 

    Omanikud: Raivo Tamm, Toomas Tamm ja Roman Kusma

    Töötajaid: 126

    Käibe kasv: 1,43 korda, millega on Lääne-Virumaa ettevõtete seas 6. kohal

    Koht TOPis: 2.

    Mitte nüüd ära tasunud, selleks läheb ikka rohkem aega. Aga kui me maja 2008. aastal valmis saime, siis juba aasta jooksul saime aru, et see on liiga väike ja hakkasime mõtlema juurdeehitusest. 2010 alustasime projekteerimisega.
    Kui juurdeehitus valmis sai, kas täituvus kasvas kohe?
    Jah. Enne uue maja avamist oli meil täituvus 80-82%. Sellest oli raske paremaks minna. See näitas, et on huvi ja soovijaid, keda me paraku ei suutnud nädalavahetuseti ära majutada. Nädala sees oli jällegi puudu konverentsiruumidest, taheti konverentse pidada, aga meil oli ainult kaks ruumi pakkuda.
    Kas lisaks investeeringule oli veel midagi, mis aitas tulemust parandada?
    Andsime maksimumi, nagu alati. Kui oma maja avasime, siis masu just hakkas, nii et me ei saanudki mõista, millised on Eesti majanduse õitseajad. 2008. aasta kevadel me ta avasime ja 2009. aasta kevad oli täielik masu. Nendes tingimustes võtsime sellise suuna, et me teenuste kvaliteedis järeleandmisi ei tee ja hoiame seda taset, mida mõtlesime ja mida tahtsime inimestele pakkuda.
    Kuidas teil sel aastal on läinud?
    Ka kenasti, kuigi sellised hüppeid, nagu oli eelmisel aastal, tavaolukorras ei ole võimalik teha midagi juurde ehitamata või uusi asju tegemata. Läheb paremini, kui eelmisel aastal, aga see on ka loomulik, sest eelmine aasta oli sellises mahus meie jaoks esimene. Seadsime ca 10%-lise kasvu selleks aastaks ja sellises graafikus me ka liigume. Hotellinduses on suhteliselt võimatu igal aastal selliseid hüppeid teha.
    Kirjutasite oma viimases majandusaasta aruandes, et plaanite sel aastal kasvatada ööbimise kestvust ja välisturistide osakaalu. Kuidas need eesmärgid on täitunud?
    Ööbimise kestvust me ei ole kahjuks suutnud väga palju kasvatada, aga kui aasta on läbi, siis näeme tulemust.
    Välisturistide osakaalu suhtes peab vaatama, kes on meie kliendid. Meil on põhiliselt kaks turgu: Soome ja Venemaa. Kuigi Soome majandus ei ole ka edasiminev, vaid seal on ka raske majanduslik seis, siis me oleme suutnud säilitada soomlaste arvu. Üllatusliukult on ka meie venelaste arv sel aastal kasvanud ja mitte ainult aasta alguses, vaid ka pärast seda, kui hakkas Ukrainaga seonduv ja rubla langus. Meil oli näiteks septembris päris oluliselt venelasi rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
    Kuidas te välisturistide poolelt järgmist aastat näete, milline on trend?
    Trendi on väga raske öelda. See sõltub väga palju sellest, kuidas läheb ülemaailmne poliitika. Seda on raske ennustada, mis veel Venemaa ja Euroopa Liidu vahel juhtub. Kui ta püsib kas või sellisena nagu praegu, siis ma näen, et tuleb venelasi Eestisse. 
    Eesti on selles mõttes võib-olla heas seisus, et Soomes läheb üleriigiliselt mitte kõige paremini ja on näha, kuidas Soomes saab väga odavaid kauglende, kaugetesse riikidesse müüakse peamiselt viimase hetke pakkumisi. See tähendab, et inimesed ei osta enam kalleid ja pikki reise, vaid üks sobilik võimalus oleks ka lühem puhkus Eestimaal.
    Sama võib olla ka Venemaal. Mitmed turismifirmad, mis Peterburis pankrotti läksid, olid ka sellised, mis tegid kaugreise, kellel olid tšarterlennukid võetud. Kui rubla odavnes, ei tähendanud see, et nad siia ei tule. Meie oma klientuuri pealt näeme, et venelasi ei ole vähenenud ja tahaks loota, et samamoodi nagu soomlane käitub ka venelane ega sõida kuhugi kaugele riiki, vaid tuleb Eestisse. Eesti on juba suutnud Soome turult haarata Vene turiste.
    Millist käivet ja kasumit te järgmiseks aastaks prognoosite?
    Kui arvestada inflatsiooni ja tööjõu kallinemist, siis selleks, et säilitada sama tulemus, peame leidma võimalusi, et olla efektiivsem. See on keeruline. Kogu aeg räägitakse kasvamisest, aga kapitalism on kord selline, et kui sa 10 aastat kasvad, siis ühel päeval tuleb ka väikene tagasisamm teha, et jälle saaks kasvama hakata. Pigem peab vaatama, kuidas säilitada tulemusi ja mitte väga suuri tagasiastumisi teha.
    Kas teil sel ja järgmisel aastal on ka olulisi investeeringuid plaanis?
    Sellises mahus investeeringuid ei plaani, küll aga teeme väiksemahulisi parendusi oma majas pidevalt. Näiteks kui suurenes hotell, tekkis vajadus ka administraatorite töökohtade järele. Siis olime sunnitud ehitama uue administraatorileti ehk kiirendasime check-in'i ja check-out'i võimalust. Teise olulise asjana ehitasime sajaruutmeetrise lastetoa, mis seni puudu oli.
    Mis on teil praegu võtmeküsimus, millega peamiselt tegelete?
    Tegeleme konverentsipidamise võimaluste propageerimisega, sest kõik veel ei tea, et avasime oma konverentsikeskuse, kuhu on võimalik paigutada kuni 220 inimest. See võimaldab meil järgmisel aastal näiteks kasvada. Kuna konverentse peetakse nädala sees, siis loodame saada just majutusega konverentse. Lisaks Eestile tutvustame seda nii Venemaal kui ka Soomes, mõlematest riikidest on meil juba otsekliente.
    Kas on ka midagi, mis takistab teil praegu kasvamast?
    Takistavat otse ei ole. Nagu ütlesin, meil on väga raske kuskile kasvada, kui ka selle aasta keskmine täituvus tuleb 70% kanti. Ma leian, et see on suhteliselt hea tulemus ja nädalalõppudega ei ole meil võimalik enam midagi juurde müüa. Nüüd ongi jäänud ainult konverentside osa. Meil on väga head tingimused, head ruumid selleks, nii et ma usun, et suudame seda tulemust järgmisel aastal parandada.
    Millist maksureformi sooviksite?
    Eestis on suhteliselt hästi, aga alles hiljuti taheti hotellinduse käibemaks tõsta 20% peale ehk kaotada erisus. Minu meelest oleks see väga suur lollus olnud, sest siis tõuseksid kohe hinnad. Kui mitmeid välisriike jälgida, siis on nii hotellinduse kui ka toitlustuse käibemaks samas skaalas, näiteks Hispaanias on see kümme ehk paljudel on ka toitlustuse käibemaks madalam. Mina leian, et see soodustab toitlustuse arengut, kohvikute teket, väljas söömist. Ühte kohvikut on võrreldes tehase rajamisega lihtne teha. Need on kiired tekkima, paraku ka kiired kaduma, aga see soodustaks ettevõtlust. Mingit reformi ma ei oota, aga ootan, et ei tehtaks ka vastupidiseid reforme, ei tõstetaks näiteks makse.
    Leian, et riik peaks ka soodustama tervislike eluviiside harrastamist. Näiteks spordiklubid või ujulad peaksid olema ettevõtetele maksuvabad, kui nad maksavad oma töötajate eest neid teenuseid. Paljud ettevõtted tahaksid seda teha, aga ei saa, kuna see on maksude tõttu kallis. Võib-olla inimese tervisesse maksuvaba investeerimine on see, mida võiks riik lähitulevikus ellu viia.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.