Passiivmajade ehitus kogub tuure

Artikkel

- Uudised
- Väinu Rozental
- 30. oktoober 2014 kell 4:21
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Passiivmajade ehitus kogub tuure
Värske majaomanik Siim Peets sai passiivmaja sertifikaadi justkui boonuseks, sest algul passiivmaja eesmärgiks ei olnud. Foto: Väinu Rozental
Premia Foodsi eksjuhi Kuldar Leisi osalusega OÜ Sense on projekteerinud, valmistanud ja pannud püsti kaheksa energiatõhusat elamut, millest ühele on rahvusvaheline sertifitseerimisfirma andnud ka sellekohase sertifikaadi.
Passiivmaja meetod on hoonete tervikliku kvaliteedi tagamise süsteem, mille töötas välja Saksamaal Darmstadtis asuv passiivmaja instituut.
Passiivmaja on väga hea soojapidavusega hoonekarp, kus on suured aknad lõuna poole, külmasillavabad konstruktsioonid, kvaliteetsed aknad, väga tõhus ventilatsioon.
Küttevajadus ei tohi olla rohkem kui 15 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta aastas.
Sertifikaate väljastavad sõltumatud sertifitseerijad ehk akrediteeritud ettevõtted või teadusasutused Saksamaal, Austrias, Inglismaal jm.
Kuldar Leisi maja Põlvas oli Eestis esimene passiivmaja, millele anti 20.04.2013 rahvusvaheline sertifikaat.
Kuldar Leisi eramu Põlvas oli Eestis esimene, mis sai passiivmaja sertifikaadi 2013. aasta aprillis. Sense püstitatud maja Tartu lähedal Õssu külas Pihla teel on teine sertifitseeritud passiivmaja. Sertifikaadi väljastas augusti lõpus Austrias asuv Vorarlbergi energiainstituut.
Värske passiivmaja omanik Siim Peets tunnistas, et kui nad eelmisel aastal maja ehitamise võimalust otsisid, ei olnud neil üldse eesmärgiks omada passiivmaja. Peetside perele jäi silma ühes kinnisvaraportaalis ilmunud kuulutus, mis tõi neid uudistama Pihla teel viimistlusjärgus olnud maja. Neile meeldis ruumide lahendus 150 ruutmeetri suuruses majas.
“Sain teada, et ehitaja oli Sense ja et firmal on plaanis kõrvalkrundile püstitada sarnane passiivmaja,” rääkis Peets. “Energiasäästu pidasin ma maja juures oluliseks küll, aga otseselt passiivmajast algul ei unistanud. Passiivmaja sertifikaat on nüüd justkui boonuseks tehingu juures.”
Poole aastaga valmis. Peets lõi Sensega käed mullu oktoobri algul. Sügisel pandi majakarp püsti, tänavu kevadeks olid kõik sisetööd tehtud ja pere kolis mai lõpus majja. Siim Peets on olnud tegev põllumajandusalal ning lähiajal plaanib hakata tegelema kinnisvara valdkonnas.
Sense alustas passiivmajade tootmisega 2013. aasta kevadel, kui Pihla teele pandi püsti esimene energiatõhus elamu. Selles on küll aasta elatud, ent passiivmaja sertifikaati pole veel taotletud, sest maja pole täielikult valmis. Kokku on Sense püstitanud kaheksa maja, millest neljas elatakse sees. Passiivmaja valmidusega hoonekarpi pakub Sense alates 147 000 eurost. Võtmed kätte lahenduse korral maksab Sense kinni kolme aasta küttekulud.
Sense tootmistsehhis Tartumaal Nõos laiutas eelmisel nädalal tühjus, sest üle-eelmisel nädalal ehk 15. ja 16. oktoobril monteeriti Viljandis järjekordne passiivmaja. Majaelemendid valmivad tehases kolme nädalaga, objektil pannakse majakarp kokku kahe-kolme päevaga. Projekteerimisest kuni maja täieliku valmimiseni läheb umbes pool aastat, keerukamate hoonetega võib kauem minna.
Sense toodab puitkarkasselemente, mille kandev osa on puidust ja soojustuseks tselluvill. Tehases valmivad maja välisseinad, katuslagi, vahelaed ja siseseinad. Majakarbis kasutatakse puitkarkassi vahel tampsaviseina elemente, et anda hoone karkassile juurde massiivsust.
“Mõte on selles, et võimalikult palju majaelemente teha tehases, sest siin on kuiv ja siin saab kõike üle kontrollida,” rääkis Sense juhatuse liige Kristo Kalbe. “Objektil võib ehitustöid segada vihm, aga puitkonstruktsioonide suurim vaenlane on just niiskus. Meil on oma metoodika, kuidas teha seinad õhukindlaks ja konstruktsioonid külmasillavabaks.” Kalbe töötab osaliselt ka Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis energiatõhusa ehituse tuumiklaboris.
Asutatud aprillis 2011.
Omanikud: 33,33% OÜ Rododendron (Kuldar Leis), 33,33% Tõnu Mauring, 33,33% Tarmo Tamm.
Püstitatud kaheks energiatõhusat elamut: kaks Tartu lähedal Õssu külas ja Väike-Maarjas ning üks Rakveres, Sauel, Keilas ja Viljandis. Sees elatakse neljas majas.
majade suurus on 150–200 ruutmeetrit, ruutmeetri hinnaks tuleb keskmiselt 2000 eurot.
Allikas: OÜ Sense, Äripäev
Väike energiavajadus. Kalbe kinnitusel täiustab Sense majaelementide tootmistehnoloogiat kogu aeg. “Samad mehed, kes elemente valmistavad, panevad need krundil ka püsti,” seletas Kalbe.
“Montaaži tehes näevad mehed kohe ära, mida võiks elementide juures paremini teha.” Kalbe sõnul on passiivmaja väga heaks alus liginullenergiahoonete loomiseks. “Kuna passiivmaja energiavajadus on väike, on mõistlik vee soojendamiseks paigaldada päikesekollektorid,” sõnas Kalbe. “Passiivmaja puhul ei oma tähtsust, millega maja köetakse, oluline on, et küttevajadus oleks väike.”
Tartu lähedal Õssu külas on gaasiküte. Siim Peetsi naaberkrundil olevas passiivmajas kulus aastas ruumide küttele ja soojale tarbeveele kokku 250 eurot. “Kõige külmemal ajal ehk jaanuari kahel nädal, kui keskmine õhutemperatuur oli miinus 16 kraadi, kulus 150 ruutmeetri suuruse maja kütteks 26 eurot,” lisas Kalbe.
KOMMENTAAR
Tõestuseks kõlbab vaid sertifikaat OÜ Sense üks omanikest, Eesti passiivmajaliidu juhatuse esimees Kuldar Leis:
"Uue asjaga turule tulla on raske, ent nüüd meid juba teatakse. Inimeste teadlikkus ja huvi passiivmajade vastu on tunduvalt suurem kui paar aastat tagasi. Oleme mõelnud selle peale, et passiivmajade üks müügiargument võiks olla lubadus maksta kolme aasta jooksul maja küttekulud kinni. See annaks kliendile kindluse, et nii ongi, nagu me räägime. Turul on tegijaid, kes kinnitavad, et nemad ehitavad samuti passiivmaju. Siin saab aga olla ainult üks tõestus – kas majal on sertifikaat või ei ole. Kui ei ole, siis ei ole ka tõestatud, et tegu on passiivmajaga rahvusvaheliste standardite järgi. Selliseid maju on Eestis praegu kaks ja järgmise aasta kevadeks tuleb neid ilmselt juurde."
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum