Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sutter juhtis Gildi pankurite firmat

31. oktoober 2014, 00:01
Hando Sutter paar aastat tagasi Äripäeva konverentsil esinemas.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141031/NEWS/141039966/AR/0/AR-141039966.jpg

Eesti Energia tulevane juht Hando Sutter on juhtinud Gildi pankuritele kuulunud ettevõtet, millesse investeerides kaotas Urmas Sõõrumaa umbes 4 miljonit eurot.

Sutteri üldsusele tutvustamist on saatnud ühe pankrotistunud telekomiäri – Baltic Broadbandi – juhtimise taak. Ebaõnnestumisest vähem teatakse aga seda, et selle ettevõtte n-ö paberil omanikud olid skandaalsed Gildi pankurid ja et tegelik investor Sõõrumaa kaotas pea kogu investeeritud raha juba enne pankrotimenetlust.

2. oktoobril teatas Eesti Energia, et ettevõtte nõukogu valis Sandor Liive asemel Eesti tähtsaimat riigifirmat juhtima Hando Sutteri. Teates loetleti viis Sutteri varasemat töökohta, kuid mainimata jäeti ettevõte nimega Baltic Broadband AS, mille nõukogu esimees oli Sutter umbes kolm aastat. Üldse pole Sutteri karjäärist rääkides juttu olnud aga praeguseks sundlikvideeritud osaühingust Strolmint, mis oli Baltic Broadbandi omanikfirma ja mille ainus juhatuse liige oli Sutter samuti kolm aastat.

Strolmint kuulus Sutteri juhtimise ajal praegu investeerimiskelmuse süüdistusega kohtu all olevale aktsiaseltsile Gild Financial Advisory Services (GFAS). Samas oli kontroll ettevõtte üle tegelikult Sõõrumaa käes, kes investeeris läbi Strolminti Baltic Broadbandi u 4 miljonit eurot ja omas enda sõnul ka ostuoptsiooni Strolminti omandamiseks.

Gildi roll oli pigem formaalne

Sutter esindas Strolmintis ja Baltic Broadbandis seega Sõõrumaa ärihuve, oli ta ju samal ajal tööl ka Sõõrumaa investeerimisfirmas U.S. Investis. Segaseks jääb aga Gildi pankurite roll. Rain Tamm, kes Baltic Broadbandi investeeringu ajal GFASi juhatuses oli, ütles Äripäevale, et ei taha teemat kommenteerida. Sõõrumaa selgitas, et tema ettevõte oli esialgu üksnes rahastaja ja ei omanud mingit osalust, mis tundus lihtsalt tol hetkel kõige õigem.

Hando Sutter ütles, et Gildi inimesed andsid loomulikult nõu ja ka neil olid oma mõtted ja investorite kontaktid. Samas lisas ta, et Gild oli siiski omanikuna pigem paberite hoidja, kuivõrd investori rollis Gild ise ei olnud.

Vaatame aga ka lähemalt ärisse, mis Sõõrumaad ahvatles, ent mis paraku hävis. Baltic Broadbandi asutasid 2004. aasta lõpus viis meest eesotsas Anatoli Kopijevski ja Sergejs Millersiga. Mehed hakkasid arendama traadita interneti võrku ning nende eesmärk oli hakata pakkuma uue põlvkonna traadita võrguteenust WiMAX.

Üsna pea kaasasid Baltic Broadbandi omanikud ettevõttesse uue investori ning Sõõrumaa kontrolli all olnud Strolmint omandas 2007. aasta alguseks 95% Baltic Broadbandist. Ametlikult Gildi pankurite omanduses olnud Strolminti eesmärk oli aruandluse kohaselt teenida tulu investeerides väikese ja keskmise suurusega idufirmadesse. Baltic Broadbandi investeeris Strolmint aruande kohaselt lühiajalise investeeringuna ja plaaniga väljuda ärist 2008. aastal. Läks aga teisiti.

Raskused tekkisid 2008. aastal

Strolmint omandas Baltic Broadbandi aktsiad ligi miljoni euroga ning investeeris sinna aastatel 2006-2008 lisaks lühiajalist laenuraha umbes kolm miljonit eurot. 2008. aastal, mil Baltic Broadbandi süstiti omanikfirmast Strolmintist viimased ubes miljon eurot, sattus ettevõte raskustesse. Uue kaubamärgi ja teenuste lansseerimine lükati edasi, kuna tarnitud uued kliendiseadmed osutusid aruande kohaselt tehniliselt ebarahuldavaks. Tarvis oli nii uusi seadmeid, mille tarnimine võttis aega, kui ka tarkvara ja tehnoloogia vahetust. Läbi häda suudeti aruande kohaselt uuele tehnoloogiale üle minna, kuid uued kliendiseadmed 2008. aastal kohale ei jõudnudki.

2009. aastaks planeeriti ettevõtte tegevuse reorganiseerimist, kuid toonast majandusaasta aruannet ettevõte enam ei esitanud. Samas, veel 2009. aasta lõpus turundas Baltic Broadband oma BaltMAX-nimelist teenust aktiivselt, pakkudes „soodsaimat mobiilset traadita internetti aasta lõpuni tasuta“.

Järgnes kiire ja üllatav lõppmäng. Nimelt sai Baltic Broadband 2009. aastal uued omanikud, kuid juba 2010. aasta sügisel kuulutati välja ettevõtte pankrot. Üllatavaks muudab ettevõtte saatuse just uute omanike ilmumine, kuigi Baltic Broadband oli juba raskustes. „Meie müüsime toimiva ettevõtte,“ märkis Sutter, kes enda sõnul restruktureeris ettevõtte ja korraldas Strolminti väljumise projektist.  

Sõõrumaa loobus oma nõuetest

Ostu-müügi tehingu tulemusel kirjutas senine omanik Strolmint oma nõuded Baltic Broadbandi vastu „korstnasse“, nii et varatusse Strolmintil jäi pärast Baltic Broadbandi müümist alles vaid 3,6 miljonit eurot kohustusi. Pärast Baltic Broadbandi müümist ilmus Strolminti omanikuks GFASi asemel Sõõrumaa ettevõte U.S.Securities Holding ning sedasi tiksus ettevõte negatiivse omakapitaliga, kuni Strolmint mullu sundlikvideeriti.

„U.S. Investi kontsern omandas pärast projekti väljamüümist Strolminti, et veelkord üle kontrollida investeeringu käik ja leida võimalusi kahjumi vähendamiseks,“ selgitas Sõõrumaa. Ta lisas, et pankrotiavalduse esitamine polnud otstarbekas. Sõõrumaa sõnul said Baltic Broadbandile saatuslikuks ülemaailmne majanduslangus ja ühe peamise tarnija – Cisco Systemsi – poolt tugitegevuse lõpetamine. „Areng jäi seisma ja võrku tehtud investeeringuid ei õnnestunud katta. Samuti ei õnnestunud kaasata uusi investoreid,“ nentis Sõõrumaa. Baltic Broadband õnnestus lõpuks müüa oluliselt odavamalt, kui algselt sooviti. Strolmint müüs Baltic Broadbandi ligi 360 000 euro eest, samas kui ainuüksi Sõõrumaa oli sinna matnud neli miljonit eurot. 

Baltic Broadbandi ja Norby Telecomi äri põrus

Baltic Broadband pankrotistus uute omanike, Raigo Tammo, Herty Tammo jt, käe all 2010. aastal. Üles jäid võlad eelkõige töötajate ees, pankrotimenetlus lõppes raugemisega, kuigi omanikud püüdsid töötajatega kompromissini jõuda.

Baltic Broadbandi saatuse juures on paslik meenutada, et ka temaga konkureerinud Norby Telecom, kes samuti püüdis WiMAX võrguga läbi lüüa, pankrotistus makseraskuste tõttu. Kusjuures eraisiku pankroti pidi Norby tõttu läbi tegema ka Norby toonane suuromanik Guido Sammelselg.

Kronoloogia: AS Baltic Broadband

2004

Ettevõtte asutavad Anatoli Kopijevki, Andrei Filimonov, Andrei Hmelnitski, Eduard Ivanov ja Sergejs Millers eesmärgiga hakata rajama WiMAX-standardile vastavat traadita interneti võrku.

2006

Osa ettevõttest ostab OÜ Strolmint, mis kuulub Gild Financial Advisory Services ASile (GFAS) ehk Gildi pankuritele, kuid mida rahastab Urmas Sõõrumaa.

2007

Strolmint suurendab oma osalust Baltic Broadbandis 95 protsendile. Strolminti omanik on endiselt GFAS. Baltic Broadbandi nõukogu esimeheks ja Strolminti ainsaks juhatuse liikmeks saab Hando Sutter.

2008

Baltic Broadband satub seadmetega seotud probleemide tõttu raskustesse. Sõõrumaa süstib ettevõttesse viimase miljoni, kokku on ta Baltic Broadbandi rahastanud umbes 4 miljoni euroga.

2009

Raskustes, kuid Sutteri sõnul siiski toimiv Baltic Broadband müüakse maha aktsiaseltsile BB Holding, mis kuulus Raigo Tammole, Herty Tammole, Anti Tammole, Vaido Palmikule ja Marko Kutserile. Sõõrumaa loobub tehinguga oma nõuetest Baltic Broadbandi vastu – ta on kaotanud umbes 4 miljonit eurot.

2010

Baltic Broadband pankrotistub. Strolminti omanikuks ilmub GFASi asemel Urmas Sõõrumaa ettevõte, väidetavalt selleks, et uurida, kas midagi kaotatud rahast saaks veel päästa. Lõpuks Strolmint 2013. aastal sundlikvideeritakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. October 2014, 12:57
Otsi:

Ava täpsem otsing