Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlaste palgatipp Soomes

    Anne MereFoto: Veiko Tõkman

    Soomes on üle 150 000 eurot aastas teenivate eestlaste arv hüppeliselt kasvanud. Enamik neist töötavad meditsiini valdkonnas.

    Soome maksuamet avalikustas eile andmed läinud aasta maksustatavate sissetulekute kohta. Maakondade kaupa avaldatud nimekirjades oli varasemast märgatavalt rohkem eestimaalasi, kelle maksustatav tulu ületas 150 000 eurot. 
    Üks neist on ML Ilusalongi omanik Merle Laamanen, kes elas kaheksa aastat Soomes, ent müüs seal ilusalongi ära ja kolis Eestisse tagasi. „Olen väga õnnelik, et tagasi tulin. Siin on hinnad muidugi teised, aga ma olen kodus,“ rääkis Laamanen.
    Eestis ML ilusalongi omav ja kaheksa aastat Soomes Põhja-Karjalas elanud eestlanna palgatulu oli eelmisel aastal Soome maksuameti andmeil 150 418 eurot. Laamanen rääkis, et müüs oma Soome ilusalongi ära juba kaks aastat tagasi, ent käib aeg-ajalt ikkagi üle lahe.Ta meenutas, et alguses oli teda kui eestlast vaadatud pigem skeptiliselt - kas ta ikka oskab seda tööd, ent mõne aja pärast oli ta suutnud end tõestada. „Ikka vaadati, et kes ma olen ja kas ma üldse seda tööd oskan teha. Mul oli lõpetatud meditsiinikool ja rahvusvaheline kosmeetikakool ning 12 aastat kogemust,“ meenutas ta.
    Laamanen märkis, et kui soomlannad lõpetasid kella viiest-kuuest tööpäeva, siis tema tegi tööd kella üheksani. Ta oli aja osas paindlik ning see tasus ära, sest hilistel tundidel olid klientideks teised ettevõtjad, kes tööajal ilusalongi tulla ei saanud.Laamanen sõnul on hoolimata sellest, et Eestis saab ta oma töö eest vähem tasu küsida, kodus ikka kõige parem. „See Soome kogemus oli super, aga tahtsin koju. Mingi osa tahab ikka lähedasi ja sõpru tagasi,“ rääkis Laamanen.
    OY Mercus Software Ltd omanik ja juhatuse liige Valeri Tiik sattus Soome juba 1989. aastal, nõukogude ajal. „Kui sel ajal pakuti akent välja, ei olnud kombeks ei öelda, aga et sellest on tulnud nii pikk tee, ei oleks osanud ette arvatagi,“ rääkis Tiik, kelle aastatulu ulatus 236 693 euroni.
    Ta märkis, et tunneb, et teda on omaks võetud ning tema töösse ja tegemistesse on usku olnud. See on aga omakorda loonud mingi autoriteetsuse. Tiik meenutas, et kui ta Soome esimest korda tuli ja mõtles, et saab soome keelega hakkama küll, siis esimese päeva õhtuks oli küll tunne, et peaks asjad kokku pakkima ja tagasi minema.
    Küsimusele, kas ta mõtleb ka tagasi Eestisse tuleku peale, vastas Tiik, et ta ei ole veel otsustanud Soome jääda. „Kodu on seal kuhu me selle ehitame, piiridel ei ole tänapäeval tähtsust. Täna realiseerin igatsust Eesti järele sellega, et pumpan igakuiselt Eesti ettevõtetele oma know-how-d,“ rääkis ta.
    Tiik märkis, et Soomes on tööpuudus probleemiks ning numbrid näitavad tegelikkust tihtilugu kergemalt. Ta rääkis, et soomlased pürgivad oma õpitud erialade peale ning võõrtööjõud võtab vastu tihtilugu need tööd, mida kohalikud vastu ei võta.
    Eestlastest ehk tuntuim Soomes suure palgatulu teenija on HKScani turundusjuht Anne Mere, kes üle-eelmisel aastal teenis 249 489 eurot, tänavu aga 246 093 eurot. Kõige esimene nn eestlaste edetabelis oli mullu avaldatud andmete järgi isolatsioonitöödega tegelenud Ain Vardja. Tema aastaseks teenistuseks arvestasid sealsed maksukogujad ligi 1,6 miljonit eurot, aga mees ise kinnitas, et tegemist oli kummalise veaga.
     
    Eesti börsifirmade juhtide palk Soomega võrreldes imepisikeKui Soome enimteeniva börsifirma juhi palk küündis mullu 4,7 mln euroni aastas, siis Eesti börsifirmade juhtide tasud on selle kõrval mikroskoopilised.Soome börsifirmade juhtidest teenisid mullu suurima sissetuleku Kone endine juht Matti Juhani Alahuhta, kes oli kogu riigis suurima töise tulu saaja, ja Sampo kontserni juht Kari Henrik Stadigh. Teenistus oli vastavalt 4,7 miljonit eurot ja 3,7 miljonit eurot.Edasi tulid börsifirmade juhtidest Jukka Matias Moisio, pakendifirma Huhtamäki juht, 3,1 miljoni euroga, UPM-Kymmene tegevjuht Jussi Heikki Pesonen 2,1 miljoni euroga ja Kone tegevjuht Henrik Georg Fredrik Ehrnrooth 1,8 miljoni euroga.Eesti börsifirmade juhid võivad sellistest palkadest ainult und näha. Äripäeva poolt tänavu kevadel koostatud börsifirmade juhtide tasude topis on esikohal Tallink Grupp, mille juhatuse liikmetele maksti keskmiselt 27 667 eurot kuus. See teeb 332 000 eurot aastas.Sealjuures on Tallinki juhid veel hästi tasustatud. Teisele kohale jõudnud Silvano juhatuse liikmetele maksti keskmiselt 15 000 eurot kuus, mis tähendab 180 000 eurost aastapalka. Kolmandale kohale jäi kevadises edetabelis Ekspress Grupp, mille juhatuse liikmetele maksti keskmiselt 13 674 eurot kuus.Kahjuks ei saa Soome ja Eesti börsifirmade juhtide palku üks-ühele võrrelda, sest täpsemaid ja üksikasjalikke andmeid kui juhatuse liikme tasud börsifirmad reeglina ei esita ning juhatuse liikmete tasud on aruannetes esitatud koondnumbrina. Samuti pole tasu hulka loetud juhtidele pakutavaid optsioone.
    Soome suurimad palgatulu saajadSuurima palgatulu saaja on andmete järgi Kone endine tegevjuht Matti Juhani Alahuhta, kelle maksustatav palgatulu oli mullu 4,78 miljonit eurot.Teisel kohal oli mängutootja Supercell finantsjuht Janne Olavi Snellman 4,32 miljoni euroga.Järgnesid Sampo kontserni juht Kari Henrik Stadigh 3,73 miljonit euroga, Supercelli tootejuht Timur Haussila 3,61 miljoni euroga ning investeerimisfirma Nordic Capital tegevjuht Furuhjelm Nils Olof Robert Campbell 3,29 miljoni euroga.Esikümnesse mahtusid veel pakendifirma Huhtamäki tegevjuht Jukka Matias Moisio 3,15 miljoni euroga, Supercelli projekteerija Markus Juhani Aalto 2,70 miljoni euroga, Supercelli teenuste juht Sami Antero Yliharju 2,62 miljoni euroga, Navielektro KY tegevjuht Asser Joel Koivisto 2,44 miljoni euroga ning Navielektro KY omanik Rose-Marie Koivisto 2,44 miljoni euroga.Soome kolme suurima börsifirma Nordea, Nokia ja TeliaSonera juhid ei maksa makse Soomes.
    Alltoodud tabelisse on koondatud suurimad eestlastest palgatulusaajad Soomes. Tabel ei võta arvesse võimalikku dividenditulu.
     
    Soomes üle 150 000 euro aastas teenivad eestlased
      NimiTulu1.Peter Ingman812 6072. Hillar Luga329 1143.Hannes Amjärv316 5714.Maanus Raudsep309 3305.Ene Meister250 3776.Anne Mere246 0437.Piret Pirn245 9388.Peeter Alas244 7909.Maire Kask241 37610.Valeri Tiik236 69311.Juri Protsenko211 31212.Vahur Grünthal194 80913.Aare Mehik194 33914.Urmas Kohu185 84315.Kristi Savi178 06216.Indrek Song169 75817.Mart Lehepuu168 91918.Kristjan Väärt168 49919.Ahti Sillaste166 79520.Signe Linkoln-Kadak163 53521.Andres Kotsar 163 97022.Andrus Kõiv161 87523.Margus Tramberg158 91724.Jevgeni Aniskov154 05425.Tõnis Lont 154 00826.Heli Lusti153 30327.Oleg Tserkassov 150 79128.Heiko Atna150 43129.Merle Laamanen150 418   Allikas. Verotiedot 2013
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pinged Lähis-Idas: Iraan sattus rünnaku alla
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.
Reede varahommikul andis oli Iraanis kuulda plahvatusi ja õhutõrjet töötamas, vahendab välismeedia.