Tootjad kaitseta

03. november 2014, 16:00
78% toiduliidu liikmeist on kokku puutunud jaeketi poolse jõu kasutamisega, kuid enamus ei julge selle suhtes toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul midagi ette võtta.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141103/NEWS/141109954/AR/0/AR-141109954.jpg

Ehkki lõviosa tootjaist on kokku puutunud tarnijat ahistavate kaubandustavadega, ei julgeta nende vastu midagi ette võtta.

Tootja kardab suurketti

Toidumessil Food Fest 2014 toimunud Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu konverentsil "Koostöö või võimuvõitlus?" nentis Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, et liidu uuringu järgi on 78% vastanud ettevõtetest puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega, kirjutab Äripäeva 4. novembri toidumessi kokku võttev erileht FoodFest.

"Enamik nendest ei ole pärast läbirääkimistelaua tagant lahkumist midagi selles osas ette võtnud. Nii tootjad kui ka tööstused on põhimõtteliselt nurka surutud," ütles Potisepp. Kuna väiketootja ja suurketi jõuvahekorrad erinevad, siis peljatakse letilt maha võtmist.

Eestis kontrollivad 80% toidukaupade jaeturust viis suuremat jaeketti. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) liige Kaul Nurme sõnul võivad suured jaemüüjad oma ostujõuga dikteerida lepingutingimusi, mida saab käsitleda ebaausatena.

Muutunud on ka tootjate-müüjate vahelised suhted - kui varem leppisid pooled kokku tarnitavate kaupade koguses, hinnas ja tarne tingimustes, mis järel tootja tarnis kaubad ja ostja maksis nende eest, siis nüüd on tarnija sunnitud üha rohkem maksma vastutasuks ostja teenuste eest.

Rebimine toob ahistavad tingimused.

"Suured ketid konkureerivad küll tarbijate, kuid mitte tarnijate, eriti väikese- ja keskmise suurusega firmade pärast. Nii peavad tarnijad tegema suuri jõupingutusi ja järelandmisi, et kaupluse uksest üldse sisse saada," selgitas Nurm.

See on kaasa toonud uusi nähtusi - näiteks saavad tarnijad arveid näiteks stabiilse koostöö, kaupade turundamise, arvete väljastamise ja ettevõttepeo kulude osalise hüvitamise eest, tõi ta näiteid. Samuti kantakse tema sõnul tarnijale üle osa kaubanduskuludest - reklaami- ja turunduskulud, kaupluse inventarikulud, logistika ja üksikute kaupluste juhtimistega seotud kulud.

Tootjate ja jaemüüjate ebavõrdsed suhted on probleemiks kõikjal Euroopas. Viie aasta taguse uurimuse kohaselt kannatas 84% tarnijatest suurte jaemüügikettide lepingutingimuste rikkumise all - 77% tarnija tooteid ähvardati müügivalikust välja jätta, kui nad ei paku jaemüüjatele põhjendamatuid eeliseid, 63% olid sunnitud leppima arvel esitatud hinna alandamisega veenva põhjuseta ning 60% tarnijatest oli sunnitud tegema makseid, millel polnud tegelikult alust, tõi Nurm näiteid. "Suur jaekett on alati mõjukam kui väiketootja," selgitas Nurm.

Kaupmehed muutuste vastu.

Ehkki jõudude ebaühtlane vahekord on teemaks üle euroliidu, loobus Euroopa Komisjon ebavõrdsete suhete reguleerimisest, soovitades selle asemel osapooltel ise vabatahtlikult heades tavades kokku leppida. "Et Euroopa Komisjon reguleerimisest loobus, näitab seda, et kaupmehed on Brüsseli tasandil väga head lobimehed," kommenteeris Nurm. "Komisjon pakkus välja, et kaupmehed ja tootjad töötavad koos välja vabatahtlikud standardid ja kokkuleppeid, millega ettevõtted ja organisatsioonid ühendada saaksid."

Kaul Nurme sõnul on EMSK osalenud Euroopa tasandil mitmetes aruteludes, kus Euroopa Parlamendi tasandil püütakse probleemi lahendada, kuid senised EL-i poolt laekunud juhised on jäänud pigem üldsõnaliseks.

Üks vabatahlikest algatustest on Euroopa Komisjoni loodud toiduainete tarneahela parema toimimise liikumine ehk Supply Chain Initiative, kuhu kuuluvad tootjaid ja kauplejaid ühendavad organisatsioonid ning mida Eestis esindab Eesti Kaupmeeste Liit.

Mullu sügisel käivitunud aktsioon on tänaseks jõudnud saja liikmeni ning tegelenud peamiselt paberimajandusega ning paika saanud tegevuste raamistiku. "Liikumine on aeglane, rahulik," selgitas Eesti Kaupmeeste Liidu juht Marika Merilai. "Raamdokumentides on paika pandud eesmärgid, kui palju riigiti algatusega võiks liituda - näiteks Saksamaal kuus suurtfirmat-kontserni. Eesti ülesanne aga on häid tavasid reklaamida ning neid selgitada ja ettevõtjad nendega kurssi viia."

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. November 2014, 15:57
Otsi:

Ava täpsem otsing