Kes on Igor Bidilo?

Juba 1990ndate alguses ettevõtlusega alustanud Igor ja Jevgeni Bidilo ning nende äripartner Aleksandr Grigorjev rikastusid Baškiiria naftatehastega seotud vahendamisskeemides. Vahepeal kuulusid ka TEK-NN (Nižni Novgorodi soojatootja) direktorite nõukogusse. Bidilodele ja Grigorjevile kuulub Baškiiria pealinnas Ufaas resideeruv ATEK, mis asutati 2001. aastal.

Ettevõtte kodulehel on kirjas, et naftatöötlemise turul ollakse üks edukamaid ja stabiilsemaid ettevõtteid. Konkurendid rääkisid samal ajal Venemaa pressis, et vendade Bidilode äri sai kõva kiirenduse tänu sõprusele tollase Baškortostani Vabariigi (Baškiiria) presidendi Murtaza Rahimovi poja Ural Rahimoviga. Kohalikes nafta ümbertöötlemise tehastes oli vaja nafta ümbertöötlemiseks omada kvoote ning seda tutvused kõige kõrgemal tasemel ka tagasid. 2009. aastal küündis ATEKi naftatöötlemise maht kahe miljoni tonnini aastas.

Kuid see äri lõppes ära, kui 2009. aasta kevadel ostis Baškiiria naftatöötlemistehased Ural Rahimovi kontrollitud investeerimisfondidelt 2,5 miljardi USD eest Vladimir Jevtušenkovi suurosalusega finantskorporatsioon SISTEMA ning seniste vahendajatega sõlmitud lepingud lõpetati. Jevtušenkovi naine on mõningate allikate järgi Venemaa rikkaima naise Jelena Baturina õde. Jevtušenkovi enda vara väärtuseks hinnati 2011. aastal 7,7 miljardit USD. Bidilod keskendusid seejärel nafta ja naftasaadustega kauplemisele. Koostööd tehakse paljude tuntud naftakompaniidega.

Teine suur Bidilode ja Grigorjevi ärisuund on kinnisvaraarendus. ATEK gruppi kuuluv Kesco plaanib 2015. aastaks ehitada viis hotelli, enam kui 700 toaga, Krasnodaris, Novorossiiskis, Peterburis ja Ufaas. Selleks kulub 216,6 miljonit USD. Lisaks ehitab ettevõte Venemaa suuremates linnades kortereid ja ärikeskusi.

Kõik kolm ettevõtjat on viimased aastad istunud ka Alexela Oili nõukogus. 2012. aasta märtsis võttis Igor Bidilo Heiti Hääle asemel koha sisse ka Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ning OÜ Kiviõli Keemiatööstuse Varad nõukogus. Igor Bidilo on koos Heiti Häälega ka BaltKaz Holdings OÜ juhatuse liikmed ja omanikud.

Bidilod on kätt proovinud veel nii sigarettide kui ka akrüülhappe tootmises. 2007. aastal ostis ATEK osaluse Peterburi tubakavabrikus Nevo Tabak, kolme aasta pärast müüdi see aga maha ettevõtte peadirektorile ja aktsionärile Oleg Amiranovile. Samuti oli neil SRÜ ainuke akrüülhapet tootnud tehas Akrilat. Selle ostis neilt Sibur Holding, tehingu suuruseks hinnati 100 miljonit USD.Eelmisel aastal jäi ATEK-il maaklerfirma MF Global pankrotipessa 7,5 miljonit USD.

Alexelasse investeerisid nad 2009. aastal ning on üldiselt avalikkuse eest varju hoidnud. 2012. aasta mais tegi Äripäev Igor Bidiloga intervjuu. 

Küprose registritest selgus, et BIT omanik on Cind Holding ja sellel on omakorda veel kaks omanikku - Totalserve Consultants Ltd. ja Potassa Holdings Ltd. Kellele kuulub BIT, mille omanikud on registreeritud Küprosel?Otsekohene vastus teie küsimusele on, et suurem osa BIT-st kuulub mulle, väiksemad osad minu vennale Jevgeni Bidilole ja Aleksandr Grigorjevile. Aja jooksul me kindlasti formeerime ettevõtete struktuuri ümber. Küprose kaudu osaluse omamine on küllaltki mugav, kuna Küprose ja Venemaa ning Küprose ja Kasahstani vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud. See võimaldab üsna avatult maksta dividende ning palju operatiivsemalt ning etteaimatava poliitikaga asutada ettevõtteid. Loomulikult me loodame, et varem või hiljem tuleb topeltmaksustamise vältimise kokkulepe ka Eesti ja Venemaa vahel, nagu see on olemas Eesti ja Kasahstani vahel. Faktilist tähendust selle leppe puudumine küll ei oma, aga see raskendab tööd. Juba kümme aastat auditeerib meid audiitorfirma KPMG, me teeme koostööd praktiliselt kõikide suuremate Euroopa ja Venemaa pankadega ning meie raamatupidamine on täielikult avatud. Vastasel juhul ei saaks me neilt finantse.

Mingeid sidemeid teil Gazpromiga ei ole?Bidilo: Gazpromiga me loomulikult teeksime hea meelega koostööd. Tohutu organisatsioon. Kõik tahaksid (hakkab naerma)…, leidke inimene, kes loobuks nende hangetest. Gazpromiga meil kahjuks suhteid ei ole.Heiti Hääl Bidilole: Eesti meedias on küsitud, kes on see Alexela partner. Avalikult pole see teada, sest otsad viivad Küprosele. Ajakirjanikel on eksklusiivne võimalus näha elavat Igor Viktorovitši (naeravad), ta on siin tavaliselt igal neljapäeval ja reedel. Kas sul pass on kaasas?Bidilo: Jah. (Võtab passi välja ja näitab)Heiti Hääl: Tegemist on Kasahstani kodanikuga, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel.

Kuidas te tutvusite Häälega?Kohtusime kümme aastat tagasi, 2002.a kevadel, kuna meil oli vaja naftasaadusi eksportida. Oleme ettevõtlusega tegelenud 20 aastat. Alustasime täiesti nullist. 1992. aastal müüsime tünni bensiini, teenisime sellega raha. Siis ostsime juba kaks tünni bensiini ja müüsime maha.

Firma oli siis Evrokontrakt?Evrokontrakt oli suurem ettevõte, ega enne seda oli meil ettevõte nimega Aasia-Euroopa Liit. Müüsime diisliõli, masuuti, mida tollal hästi ei ostetud. Erinevalt bensiinist, millel oli tarbimine taga. Naftatehase juht ütles mitmele firmale, kes müüb halvasti mineva kauba maha, siis neile anname ka kauba, millega saab teenida. Pool puhaskasumist tuli tehasele anda. Kuna ülejäänud keeldusid tehasega kasumit jagamast, siis sõlmisime meie tehasega koostöölepingu. Edasi saime kõiki lepinguid sõlmida juba tehase nimel. Ehk me esindasime tehast, aga kaupa müüsime palju kõrgema hinnaga, turuhinnaga. Juba esimesel aastal teenisime hulga raha. Seejärel hakkasime eksportima. Koostöö oli Leedus, Lätis. Eestisse jõudsime viimases järjekorras.

Te olete ise Kasahstanist pärit?Ma sündisin Karagandas.

Vend elab Moskvas?Ta elab Moskvas, aga on ka Karagandast pärit. Venemaa ja Kasahstani kodakondsust jagati 1991. aastal nii, et kuhu keegi oli sisse kirjutatud, selle said. Ma ei ole sellest praegu sugugi kaotanud. Kasahstanis on dividendidele viie-protsendiline tulumaks. Kujutate ette, viis protsenti! Kuidas saab mitte maksta makse! Käibemaks on 12 protsenti. Fantastika!

Mis plaanid teil Eestis on?Me ei taha olla märkamatud, tahame teha midagi positiivset, investeerida Eestis. Tahame jätta siia majandusse reaalselt nähtava jälje. Projektid on meil üsna ambitsioonikad. LNG-terminali puhul on tähtis, et seda ei politiseeritaks. Tõepoolest, teatud turuolukorras võib terminal ka seisma jääda, aga kui seda ei tule, maksavad kõik üle. On rida asju, mida me mõistame paremini kui mõned inimesed siin. Me teame, millised on turutingimused Kasahstanis ning kui palju gaasi lendab seal korstnasse. Piisab, kui 100 km torujuhet ehitada ja saab terve Eesti gaasiga ära varustada.

Kas teie arvates alandab LNG-terminal gaasi hinda?Sellele küsimusele tuleb läheneda etapiviisiliselt. Kui midagi ei tee, siis hind ka ei alane. Mis on alla miljardi m3 Gazpromi jaoks? Mitte midagi. NordStreami valmimisega ja kuna transiidimaad on vahelt kadunud, on gaasi hind muutunud selliseks, et Ukraina on huvitatud juba gaasi saamisest Saksamaalt. Kujutate ette, millised mahud seal on! Kõik väikesed riigid hakkasid nafta- ja gaasihinna tõusu juures sõlmima Gazpromiga 30-35 aastaseid lepinguid. Aga see ei ole partnerlus, kui juba aasta pärast lepingut muudetakse. Gazpromil on strateegilised partnerid ja partnerid, kes täna on ja homme enam ei ole partnerid. Sellest tulebki hinnakujundus.

Mis plaanid on teil keemiatehasega Kiviõlis?Keemiatehas…seda on küll palju öeldud. Kui seal keegi midagi kokku keerab (himitšit), siis …. (kõik naeravad)

Te olete seal käinud?Jah. Tehas avaldab muljet, aga selles plaanis, mis seal tehti kuni 1940ndate aastateni. Hilisem ei avalda eriti muljet. Me oleme tegelenud üsna sügavuti nafta ümbertöötlemisega ning meil on projekt, mis on seotud nafta ümbertöötlemisest tekkiva naftakoksiga. Loodame, et meie partnerlus Heitiga annab võimaluse laiendada meie projekte USAs. USA on suurim naftakoksi tootja. Kui Venemaal toodetakse kaks mln tonni, siis USAs 70 miljonit tonni. Küsitakse, miks Eesti impordib naftatooteid, kui endal on olemas põlevkiviõli. Et miks ei võiks seda ümber töödelda ja saada tooteid. Küsimust ei saa aga nii püstitada, et olgu kasvõi halb toode, peaasi, et oma. Küsimus tuleb püstitada nii, et mitte lollilt müüa seda toodet, vaid kuidas sellele lisada väärtust.

Näete selles potentsiaali?Me näeme, õpime seda praegu tundma. Arvan, et poole aasta pärast anname ka konkreetsetest asjadest teada. Põlevkiviõli on hinnaline toode ja temas on palju aromaatseid süsivesinikke.

Samas on tehnoloogia seal üsna vana?See on vana. Meie eesmärk on, et õlis oleks üha vähem ja vähem orgaanikat. Seepärast tuleb tehnoloogiat vahetada. Küsimus on ka, kuidas põlevkiviõlist teha palju suurema väärtusega toodet. Standartne lähenemine naftatoodete tagaajamiseks siin ei kõlba. Seesama naftakoks, millest me rääkisime. On koksi, mis maksab 30 USD tonn ja on koksi, mis maksab 2000 USD tonn. Viimast teevad jaapanlased ja Venemaa ostab seda sisse. Ei suudeta ise teha, kuigi selleks on valitsuse ülesanna.

Teil on ka kogemus akrüülhappe tootmisel?See oli investeerimisprojekt. Oli tänapäevane Jaapani tehnoloogiaga tehas, mis vaevu-vaevu töötas, ta polnud efektiivne. Samas oli tehas SRÜs monopoolses seisus ja ei maksnud palju. Miks mitte see osta, kui nagunii ilmub lõpuks omanik, kellele seda on vaja. Huvitav äri oli, müüsime selle eelmisel suvel Siburile.

Olete kursis keskkonnaprobleemidega Kiviõli tehases?Olen neist teadlik, küll mitte detailides. Nende küsimustega tegeleme kompromissitult. Arvatavasti on seal tegematajätmised aastatega kogunenud. Selles osas ootame valitsuselt mõistmist, et meid kohe ära ei lämmatataks.

Kui palju sinna on vaja investeerida?Sellele tuleb vaadata komplekselt. Meie huvides on tootmise suurendamine ja efektiivsus ning keskkonnale tehtava kahju vähendamine. Teate sõiduautot Žaporozets? See on odav, maksab vähem kui talle külge pandav katalüsaator. Siin ongi vastus teie küsimusele, investeering peab olema tasakaalus. Kui välja töötada tehase arenguplaan võimsuse ja efektiivsuse kohta, siis see on seotud keskkonnaalaste nõuetega.

Kas teil on huvi ka Leningradi oblastis olevale põlevkivivarule?Huvi meil selle vastu on. Midagi vormistatud ei ole. Kui me hakkasime selle teemaga tegelema, saime negatiivse tagasiside, et see on väga keeruline. Kiviõli tehasega saime aga spetsialistid, kes teavad, kuidas käib töö põlevkiviga. See info, mis meid varem hirmutas, on praegu arusaadavam. Esialgu me ei lähe seal kohaliku võimuga kohtuma, sest meie ettevõtte maine on selline, et kui me milleski juba läbi räägime, siis me selle ka ära teeme. Aga enne seda tuleb endale asjad selgeks teha, muidu on pärast raske taganeda.

Kas seal tehas praegu töötab? Tehas on Rosnefti patronaaži all, kaks korda on seda püütud müüa. Me ei taha seda kui tehast, see ei huvita meid. Tehas ei ole mitte midagi väärt. See tuleb investeerimisprogrammiga üles töötada.

Aga maavarud?Varud on suured, aga küsimus on, kuidas teha nii, et põlevkivi hind ei oleks kõrgem kui diislikütusel. Kiviõli spetsialistidega on võimalik meil seda sügavamalt tundma õppida.

Teil on veel kinnisvaraarenduse äri Venemaal. Kas on ka Eestis selles osas huvi?Bidilo: Huvi on. Loodan, et midagi ka teeme. Praegu on sellest veel vara rääkida. Heiti Hääl: Lihtsalt tulukus on siin ja Venemaal erinev.Bidilo: Ma arvan, et kusagil ei ole praegu võimalik tulukust ennustada. Näiteks Moskvas maksab korteri keskmine m2 30 000 USD. Kuid, kui palju maksab maa, kui palju maksavad kommunikatsioonidega ühinemised ja ehitamine. Keeruline on. Novorossiiskis on pooleli kinnisvaraarendus, millelt loodame 100 miljonit USD teenida. Peterburis on meil paar krunti.

Mida äri ajamiseks on vaja?Ideed on vaja. Kõige hullem, kui enamus rahast tuleb maa seest võetud ressursist. Inimeste sissetulekud peavad kasvama tootlikkuse kasvust, aga mitte naftamüügi suurenenud tuludest. Need ei ole reaalsed tulud ja inimesed muutuvad laisaks. Aga kui oled näljane, siis ka mõtled, kuidas midagi teha. Üks mu Ameerika tuttav pakkus 1990ndate alguses, et Igor, hakkame joogivett pudelisse panema. Teate, mis ma talle ütlesin? Kas sa oled loll, vesi tuleb tasuta kraanist, kes seda ostab?! (hakkab naerma) Aga tema teenib sellist raha praegu! Siin ongi vaja kreatiivsust.

Mis teile Eestis olles on silma jäänud?Restorane on teil palju, hinnad on odavad (naer). Kuu Moskvas elamise raha eest saaks teil siin aasta aega elada. Hotelliäris on teil suur konkurents. Swisshotell talvel, 80 eurot koos hommikusöögiga… kuhu veel! Moskvas maksab ööpäev sellises Swisshotellis 1000 USD. Kui me puutusime Eestis ettevõtete asutamisega kokku, oli meie jaoks hämmastav, et ettevõtte saab registreerida poole tunniga ja juba oledki ärimees. 1990. aastal registreerisime oma esimese ettevõtte Venemaal ning selleks, et saaks lasta pitsati välja lõigata, tuli kõigepealt minna miilitsasse, kust anti luba pitsati saamiseks. Kõik see võttis aega kolm kuud.