Balcerowicz: keskpanga rahatrükk ei aita

05. november 2014, 10:37
Leszek Balcerowicz
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141105/NEWS/141109871/AR/0/AR-141109871.jpg

Poolas 25 aastat tagasi majanduses radikaalsed reformid käivitanud Leszek Balcerowicz on oma põhiveendumustes jäänud samaks - reformidest ei ole pääsu.

Üksteise järel kõmmutab ta auguliseks väited, mis pakuvad tänases Euroopas justkui vähem valusaid alternatiive.

See on naiivne, see on fantaasia, see ei tööta, laitis ta eile Eesti Pangas Mart Laari kabinetis kollasel diivanil istudes maha nii maailma keskpankade lõdva rahapoliitika kui ka Euroopa Komisjoni uue presidendi 300 miljardi euro suuruse investeerimiskava majanduse ergutamiseks.

"Tuleb lõpetada selle lubamine, mis ei tööta, mis ei asenda reforme," ütles ta.

Balcerowicz hoiatab nõiaringi eest, kus keskpanga raha laseb poliitikutel reforme edasi lükata, mis viib majanduse stagneerumiseni, mis on siis omakorda argument uue rahapoliitilise stiimuli nõutamiseks. "Öeldakse, et keskpank võidab reformideks aega. Tegelikult on see mahavisatud aeg, sest nõrgestab käitumisajendeid," ütles ta.

"Mina olen nende hulgas, kes arvab, et ülilõdva rahapoliitikaga jätkamine, mis tähendab madalaid intressimäärasid ja rahatrükki ning sekkumist finantsturgudele, toob rohkem probleeme kui lahendab." Turud hakkavad liigselt sõltuma keskpankade tegevusest ega käitu enam erasektori turgudena, keskpank seab sekkudes ohtu oma apoliitilisuse ja sõltumatuse, tekib uute mullistuste risk, sest raha ei investeerita reaalmajandusse, loetleb Balcerowicz taolise poliitika miinuseid.

Inflatsiooni aeglustumist ta ei karda. Jutud deflatsioonist on tema sõnul üle võimendatud ja nende huvides, kes ootavad keskpangalt täiendavat stiimulit. Tavainimene pigem rõõmustab toiduainete ja kütuse hinna langusest. Muuks tarbimiseks jääb rohkem raha kätte.

Pealegi pole Euroopa ühesugune - probleemid on eelkõige riikidel, mis tegid läbi suure laenubuumi ja siis majanduse järsu languse. Poola pääses globaalsest finantskriisist ilma SKP languseta just tänu sellele, et laenubuumi õnnestus vastumeetmetega vältida. Balcerowicz oli toona Poola keskpanga juht.

Vastates küsimusele, kuidas Euroopas nõudlust ergutada, jõuab Balcerowicz ikka ringiga reformide juurde. Ta ei näe võimalust, et Saksamaa võlga juurde võttes midagi ära saaks teha. Ka Jean-Claude Junckeri investeerimiskava ei asenda erasektori investeeringuid. Pigem on vaja panustada investeerimiskliima parandamisse. "Riikide probleemidele ei ole lahendused Euroopa tasandil," märgib ta.

Itaalia ja Prantsusmaa soovi euroala eelarvereegleid jälle lõdvemaks lasta kommenteerib Balcerowicz, et mida muud arvata oligi. Ka uued karmistunud reeglid on liiga politiseeritud, mis tähendab, et need on sama ebaefektiivsed kui eelmised. Distsipliini peavad tagama turud ja kodanike surve. Balcerowicz nimetab viimaseid "vabadusvõitlejateks", kes seisavad valvel õigusriigi, eelarvedistsipliini ja majandusvabaduse eest.

Väljarännet, mida on tunda saanud nii Poola kui Balti riigid, nimetab Balcerowicz absoluutselt normaalseks, mida saab takistada vaid riigipiiri sulgemine. Või elujärje tõstmine, mis taas eeldab reforme. Ka nn keskmise sissetuleku lõks, mis teatud arengutasemel jõudes väidetavalt riikide arenguhoo kinni võtab, on Balcerowiczi sõnul järjekordne sõnamaagia. Sest edukas olla on raskem - läbikukkujaid on alati rohkem igal tulutasandil.

Jutuga Ukraina väljavaadeteni jõudes ütleb Balcerowicz, et reformipotentsiaal on suur ja valijatelt saadud selge mandaat. Euroopa riigid võiksid aga Venemaa presidendile Vladimir Putinile tugevamalt vastu seista. "Sanktsioonid peaksid olema karmimad, et Putinit taganema sundida. See on oluline Ukrainale ning samuti Balti riikidele ja Poolale."

Venemaa enda majandus praeguse režiimiga aga kasvada ei saa. Muuhulgas peletab investeeringuid Balcerowiczi määratluses "ajutine eraomand", ehk eraomandi nõrk kaitse.

Poolal on Balcerowicz sõnul praegu vaja reforme jätkata, et majanduskasv jätkuks. Euroga liitumist niipea plaanis ei ole. Selleks pole ei rahva toetust ega paista kuskilt ka 2/3 suurust parlamendienamust, et põhiseaduses vajalikud muudatused teha.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. November 2014, 10:55
Otsi:

Ava täpsem otsing