Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tamro vaidlustab apteegi avamise keelu

    Ravimimüüja Tamro kaubik.Foto: Erik Prozes

    Ravimite jae- ja hulgimüüja Tamro alustab kohtulahingut ravimiametiga, kes kevadisele nn apteekide seadusele tuginedes keelas Tamrol uue apteegi avamise.

    Täpsemalt, Tamro Balticsile kuuluv Benu Apteek Eesti OÜ vaidlustab kohtus ravimiameti otsuse, millega amet keeldus andmast Benule luba Viljandimaal Abja-Paluojal apteegi avamiseks.
    "Vaidlustame ravimiameti otsuse kohtus, sest näeme nimetatud seaduses vastuolu nii Eesti põhiseaduse kui Euroopa Liidu õigusaktidega," rääkis Tamro Baltics juhatuse liige Max Schwesig ettevõtte pressiteates. "Lisaks asjaolule, et 2017. aasta juuniks tuleb meil seaduse kohaselt võõrandada kõik apteegid, kehtib meile seaduse jõustumise hetkest ka piirang uute apteekide avamiseks, ostmiseks ning olemasolevate apteekide kolimiseks," nentis Schwesig. Ta lisas, et see on vastuolus nii ettevõtlusvabaduse kui investeeringute kaitsega.
    Benu Eesti OÜ juht Kaidi Kelt ütles, et riigikogus vastu võetud seadus, mille järgi tuleb ravimite hulgi- ja jaeäri 2017. aasta suveks lahutada, nõrgendab oluliselt apteekide jätkusuutlikkust. Ta lisas, et seadusemuudatus toob kaasa apteekide ebaseaduslikud sundvõõrandamised, vähendab apteegivaldkonna läbipaistvust, kuna annab konkurentsieelise ettevõtetele, mille omandistruktuur on ebaselge või varjatud, ning võib päädida hinnatõusuga turul.
    Tamro kontserni suuromanik on Phoenix Group. Tamrole kuuluva Benu kaubamärgi all tegutseb üle Eesti 105 apteeki. 
    TAUST
    Maikuus võttis riigikogu vastu nn apteekide seaduse, mis on aga ajutine seadus ja külmutab sisuliselt aastaks ajaks praeguse olukorra, kus apteekide asutamine suuremates asulates on piiratud.
    Piirangud aastaks. 4000 ja enama elanikuga asulates (näiteks liigituvad siia ka mitmed Tallinna lähivallad) saab ajutise seaduse järgi aasta aja jooksul apteeke avada üksnes kohaliku omavalitsuse ettepanekul ja ravimiameti nõusolekul. Kui apteegi avamise võimalust soovib kasutada mitu isikut, toimub konkurss. Sisuliselt säilib aasta jooksul senine absurdne liisuheitmise kord, kus apteegi asutamise loa saamiseks võidakse apteegikettide poolt üles seada kümneid riiulifirmasid.
    Alla 4000 elanikuga asulates apteekide asutamise piiranguid vaheaasta jooksul olema ei saa, kuid arusaadavalt pole väiksemad asulad ka sedavõrd ahvatlevad.
    Aastase lisaaja võtmist on põhjendatud sellega, et eelnõuga läks liiga kiireks.
    Tulevikus hulgi- ja jaemüük lahku. Samas on ajutises seaduses siiski mitmeid punkte, mis jäävad suure tõenäosusega kehtima, kui vaheaasta läbi saab ja uus eelnõu valmib. Nn ajutises apteegiseaduses on näiteks kirjas, et kolme aasta jooksul tuleb Eesti ravimiäris lahutada hulgi- ja jaemüük – sama omanik ei tohi korraga tegutseda ravimite hulgi- ja jaeäris. See tähendab, et praegused ravimite hulgi- ja jaemüügis paralleelselt tegutsejad peavad loobuma kas hulgimüügiärist või jaemüügiärist. Võimalikke varjatud huve peaks edaspidi hakkama kontrollima konkurentsiamet. Selline seadusepügal puudutab Eestis eelkõige kahte ravimihiidu, Margus Linnamäele kuuluvat Magnumi kontserni ja Saksa omanikega Tamrot – mõlemad on Eestis ühtaegu tegevad ravimite jae- ja hulgiäris.
    Veel on seaduses kirjas, et proviisoritest ja farmatseutidest saavad tervishoiutöötajad, kuid milliseid tervishoiuteenuseid nad osutama hakkavad, otsustatakse hiljem. Otsustatud on ka maal tööle asuvate apteekrite lähtetoetus ja apteegibussid – mõlemad otsused peaksid toetama ravimite kättesaadavust maapiirkondades. Veel ütleb täna vastu võetud seadus, et 4000 ja enama elanikuga asulatesse saab asutada ainult üldapteeke, millele kehtivad karmimad nõuded kui haruapteekidele – nii peaks paranema apteegiteenuse kvaliteet.
    Uus eelnõu enne riigikogu valimisi. Kokkuvõttes on mitmed asjad nn ajutises seaduses otsustatud pikemaks ajaks kui aastaks, kuid selle aasta jooksul võib siiski paljugi muutuda, kuna koostatakse uus eelnõu. Näiteks arutatakse jätkuvalt, kas apteekidele peaks seadma omandipiirangu, nii et apteekide enamusomanikud tohiksid olla ainult proviisorid. Praegu jäi selline radikaalne muudatus seadusest välja, kuigi oli kirjas eelnõu esimese versioonis. Arutatakse ka selle üle, kas „magusamates“ asukohtades tegutsevatele apteekidele peaks kehtestama maksu, mis võiks olla täiendav maa-apteekide toetamise viis. Apteekritele on soovitatud apteekrite koja asutamist.
    Poliitikud on osapooltele lubanud, et uus nn apteekide seadus võetakse vastu veel selle riigikogu koosseisuga. Teatavasti toimuvad riigikogu valimised järgmise aasta 1. märtsil.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.