Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaevandajad müüvad oma kulda kahjumiga

    Randgold Resources'i töötaja Kongos asuvas kullakaevanduses.Foto: Bloomberg

    Kulla hinna kiire langus on survestamas kõrgete kuludega tootjaid, kes teenivad iga kaevandatud untsiga nüüd juba kahjumit. Hinna langedes selliste ettevõtete hulk aga suureneb, kirjutab Bloomberg.

    Kuld langes 5. novembril 1137 dollarini untsist, mis on nelja aasta madalaim tase. See tähendab, et Bloombergi jälgitud 19 kaevandusettevõttest koguni seitse kaevandavad kulda nüüd juba kahjumiga. Nende seas on näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigi suuruselt kolmas tootja Harmony Gold Mining Co ning Primero Mining Corp. Kui hind peaks 50 dollarit veel langema, lisandub nimekirja veel kaks ettevõtet.
    „Turul on arenemas välja olukord, kus ettevõtted jagatakse kaheks,“ ütles Maison Placements Canada maakler John Ing. „Ühel pool on ettevõtted, kelle kaevandamiskulud on madalad ning kellel on piisavalt varasid. Teisel pool on aga need, kellel on palju võlga ning tootmine kallis.“
    „Investorid jälgivad praegu pingsalt olukorda ning loobuvad kõrgete kuludega firmadest,“ ütles maakler.
    Investeerimisfirma Old Mutual Investment Group analüütiku Mike Schroderi sõnul mängib suurt rolli kulla kiire tõus enne 2011. aastat. „Kulla tõusmine 2011. aastal 1923 dollarini untsist tähendas seda, et mitmed ettevõtted hakkasid ka rohkem kulutusi tegema,“ selgitas Schroder. „Ettevõtted ehitati üles eeldusel, et hinnad jätkavad tõusu.“
    Schroder lisas, et headel aegadel suunasid enamus oma energia käibe suurendamisele ja efektiivsusest jäi vajaka. „Nüüd nad maksavad selle eest kõrget hinda,“ sõnas Schroder.
    Umbes kolmandik maailma kullast toodetakse kahjumiga. Selleks, et kolmandik tootjatest omaks negatiivset rahavoogu, peab kulla hind püsima allpool 1250 dollarit, selgub analüütik Joe Wickwire'i andmetest.
    On ka tootjaid, kes teenivad praeguse hinna juures kasumit. Kolmandas kvartalis olid tootmiskulud ühe untsi kohta Torontos asuval ettevõttel Barrickil 834 dollarit ja Colorado ettevõttel Englewoodil 711 dollarit. Tootmiskulude mõõtmisel arvestatakse kaevandamiskulusid ja –uuringuid, samuti korporatiivseid kulusid. Küll aga ei arvuta kõik ettevõtted tootmiskulusid sama moodi ning paljud isegi ei avalikusta seda.
    Suure kohanemisvõimega tootjad
    Hea kohanemisvõimega tootjad on näiteks Goldcorp, Radgold Resources Ltd ja Eldorado Gold Corp. Nende äriplaan on paindlik ning nende bilansi seis on tugev, selgub RBC Capital Markets analüütiku Stephen D. Walkeri andmetest.
    Suuremad probleemid algasid juba 2012. aastal, mil vallandati näiteks Barricki ja Kinross Gold Corp tegevjuhid. 2013. aasta hinnalanguse järel kadus kaevandusettevõtete tuludest rohkem kui 26 miljardit dollarit.
    See ei ole investoritele meelt mööda olnud ning 40 kaevandusettevõtet jälgiv S&P/TSX indeks on kaotanud kolme aasta jooksul kaks kolmandikku oma väärtusest.
    Kullakaevandajate aktsiad on kõvasti langenudFoto: Bloomberg
    Kaevandajad on olnud hinnalanguste ajal optimistlikud ning lootnud, et kõrgemad hinnad tõstavad lõppude lõpuks ka kasumeid. Nad on pidanud vastu võtma aga tugevaid tagasilööke – 2011. aasta tipust on kuld langenud 40 protsenti. Eelmisel nädalal tegi kuld suurima languse alates 2013. aasta detsembrist.
    Kaitse riskide vastu
    „Kulla hind on olnud investorite jaoks kaitse riskide jaoks ning nende meelest on risk vähenemas. Neil võib õigus olla ja võib ka mitte õigus olla,“ ütles Ethenea Independent Investors investeeringute juht Guido Barthels.
    Tootjad proovivad küll vähendada kulusid, kuid kullaturgu nad kontrollida ei saa. „Kulla puhul on olnud palju vastutuult. Me muudame oma strateegiat ning hoiame turult kõrvale ning ei võitle enam langustega,“ kommenteeris BB&T Capital Markets analüütik Garret Nelson kullakaevandaja Newmont Mining Corp reitingu alandamist. Tema sõnul on ettevõte teinud head tööd kulude kärpimisel ning varade müümisel, kuid turujõudude vastu on raske saada.
    Kulude kärpimine
    „Me ei saa iga nädal oma strateegiat kulla hinna tõttu muuta,“ ütles Harmony Gold tegevjuht Graham Briggs. Ettevõtte kulutab praegu iga untsi maa seest väljasaamiseks 1245 dollarit. „Kui kuld püsib praegusel tasemel, peame kärpeid veelgi laiendama,“ selgitas Briggs.
    Vancouveris asuv Primero teatas teises kvartalis, et neil kulub ühe untsi tootmiseks 1228 dollarit. Nad on enesekindlad, et suudavad tootmiskulusid järgmisel aastal vähendada, ütles ettevõtte pressiesindaja.
    Kõige värskemate andmete põhjal kaevandavad kulda negatiivse rahavooga veel Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv DRDGold Ltd, AuRico Gold Inc ja Golden Star Resources Ltd. Samuti on kulud praegustest hindadest kõrgemal Alamos Goldil. Kõige raskem on toime tulla kulda kaevandavatel väikeettevõtetel.
     
    Kulda kaevandavate väikefirmade indeks on kaotanud üle 80 protsendi väärtusestFoto: Bloomberg
    Rahavoogude parandamine
    Golden Stari pressiesindaja Angela Parr ütles, et ettevõtte juhatus on orienteeritud kulude kärpimisele, pikaajaliselt tahetakse seda teha märkimisväärses mahus. Alamos Goldi sõnul olid nende kulud kolmandas kvartalis suuremad hoopis ebatavaliselt raske vihmaperioodi tõttu, mis tõi kaasa tootmise edasilükkamise.
    Kulla langus 1100 dollarini tähendaks, et mitmed ettevõtted ei saaks enam krediiti, paljud peaksid tegevuse lõpetama või riske eelnevalt kõvasti maandama, ütles Stephen D. Walker oma nädala alguses tehtud avalduses. „Uued arendusprojektid ei lähe tõenäoliselt enam läbi.“
    AuRico pressiesindaja nentis, et tugevnev USA dollar mõjub välismaal kulda tootvatele ettevõtetele hästi. AuRico tegeleb veel näiteks Mehhikos ja ka Kanadas.
    Joe Wickwire'i sõnul on viga kõik tootjad ühte patta panna. „Turg on muutunud kaevandussektori puhul väga skeptiliseks ning pessimism on nii mõnegi ettevõtte puhul liialdatud,“ seletas analüütik.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Suur spikker: kuidas leida vähemalt kümme korda kallinevaid aktsiaid
Iga investor unistab võimalusest leida mõni aktsia, mis toodaks kümne aastaga 1000% ehk kallineks kümme korda. Kahjuks ei leidu selliseid palju, kuid nende otsimiseks võib õige raja kätte juhatada varasemate kümnekordsete uurimine.
Iga investor unistab võimalusest leida mõni aktsia, mis toodaks kümne aastaga 1000% ehk kallineks kümme korda. Kahjuks ei leidu selliseid palju, kuid nende otsimiseks võib õige raja kätte juhatada varasemate kümnekordsete uurimine.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Peterburi eestlane teeb Sillamäele tipprestorani
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.
“Lihtsast söögikohast pole juttugi,” ütleb Irina Vengerveld söögikoha kohta, mis tuleb aastaid tühjana seisnud majja Sillamäel, kus kunagi oli sõjaväe pagarikoda.