Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Linnaosapiirid tekitavad kinnisvaraturul segadust
Vaade Tallinna tänavale.Foto: Andres Haabu, Äripäev
Kinnisvaraturul on pikemat aega olnud probleemiks, et portaalides on hulgaliselt eksitavaid kuulutusi, kus linnapiire meelevaldselt ringi tõstetakse. Ehkki tänu ilusale valele loodetakse saada suuremat tähelepanu, võib see omanikule hoopis kätte maksta.
Mida tähele panna, kui endale korterit või maja osta?
Soovitused ostjale:
Loe kuulutusi ja süvene kuulutuse teksti. See hoiab ära hilisemad võimalikud segadused.
Probleemide korral tasub müüjaga ühendust võtta ning pidevas suhtluses olla.
Tasub silmas pidada, et kinnisvaraportaalides on sageli piirkondade jaotused erinevad.
Soovitused müüjale:
Nõua kindlasti maaklerilt kuulutuses õige piirkonna kajastamist, sest siis jõuab objekt sihtgrupini.
Varusta kuulutus võimalikult põhjaliku lisainfoga.
Korterit müües ei tohiks omanik lähtuda emotsioonidest, mis sageli valesid valikuid tegema suunavad. Soovi korral võib ühendust võtta maakleriga, kes asja nii-öelda kaine pilguga näeb.
Allikad: Ardo Lepp ja Kristi Väljaots
Kinnisvaramaaklerid tõdevad, et tavaliselt on põhjuseks soov koht atraktiivsemaks muuta ning varale tähelepanu saada. Teisalt võivad sellised eksimused tekkida ka teadmatusest, sest linnapiirid ongi sageli hägused ning inimesed tunnetavad neid teisiti, kui need juriidiliselt tegelikult on, kirjutab 10. novembri Äripäev kinnisvara rubriigis.
Tallinnas on parim näide Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse esimehe ja DTZ Kinnisvaraeksperdi elamispindade maakleriteenuse juhi Ardo Lepa sõnul Majaka piirkond, mida sageli presenteeritakse kui Tallinna kesklinna. “Tegelikult on tegu Lasnamäe linnaosasse kuuluva piirkonnaga,” selgitas ta.
Tartus võib Uus Maa Tartu büroo müügijuhi Kristi Väljaotsa sõnul tuua näiteks Ülejõe ja Annelinna “õhukese” piiri. Väljaots nentis, et ei saa väita, et nimetatud probleem oleks kinnisvaraturul massiline. Asja teeb sageli keerukaks just see, et piirid ise on üsna hägused – näiteks läheb Tartus mitmel juhul linnaosa piir keset tänavat.
Lepp lausus, et inimese jaoks on tähtis asukoht, mitte administratiivne piir. Samuti on linnaosa piirid sageli üsna kummalised. Tallinnas kuuluvad näiteks nii Mõigu kui ka Aegna saar kesklinna alla.
Alevikust saab linn. Enim teeb maakleritele muret aga see, et linnapiiridest väljas asuvad asumid on “vägisi tõstetud” linna. See tähendab, et peale kliendi eksitamise tekib probleeme ka sotsiaalsete hüvedega.
Lepp lausus, et üheks näiteks võib tuua Laagri aleviku Tallinna ligidal. “Sageli kirjutatakse, et koht asub Tallinnas, kuigi tegelikult asub see juriidiliselt võttes Laagris. See omakorda tähendab, et sealsetele elanikele ei kehti näiteks Tallinna tasuta ühistransport,” selgitas ta.
Sama tõi oma kogemustest välja ka Väljaots. Mitu objekti, mis asuvad mitme kilomeetri kaugusel Tartu linna piirist, märgitakse kui Tartu linna omi. See on Väljaotsa sõnul väga suur probleem. “Inimene, kes Tartut ei tunne, võib niimoodi väga kõvasti petta saada,” nentis ta. Ta tõi näite, et objekt, mis asub Märja alevikus, on kuulutuses märgitud hoopistükkis Veeriku linnaossa kuuluvaks. “See on tarbija eksitamine ning sellesse tuleb suhtuda tõsiselt,” lausus ta. “Kui inimene tahab ikkagi linna elama minna ja otsib objekti hoopis sealt, võib kõvasti orki lennata. See kulutab nii inimese aega kui ka energiat,” lisas ta.
Mainitud vigu tehakse ka linna sees, ent nii Lepp kui ka Väljaots möönavad, et sel juhul pole probleem eriti suur ning tegelikult teeb müüja hoopis endale karuteene.
Lepa hinnangul on inimestel elukohta otsides kindlad eelistused. “Näiteks on inimesed, kes tahavad elada Lasnamäel, ja need, kes tahavad elada kesklinnas,” selgitas ta. Inimene, kes soovib korterit osta Lasnamäe Majaka piirkonda ning kasutab seetõttu otsingumootoris Lasnamäe valikut asukohana, ei leia pakkumist üles, sest korter on avaldatud “Kesklinna” rubriigis ning seetõttu ei jõua korteri pakkumine sihtgrupini. “Nii võib tehing ka ära jääda,” lisas Lepp, kes soovitab nii maakleritel kui ka müüjatel alati aus olla.
Piir läheb läbi maja. Mida aga teha, kui objekt asub linnaosa piirile või linna piirile väga lähedal? Sageli võib ka juhtuda, et üks osa majast jääb juriidilises mõttes ühte linnaossa, teine pool aga teise.
Väljaots märgib, et sellistel puhkudel võib kuulutusse märkida küll enda valitud linnaosa, ent kirjelduses tuleks ära mainida, et tegu on kahe linnaosa piiril paikneva objektiga.
Sageli kasutatakse tema sõnul ka kahe kuulutuse meetodit ehk kuulutus ilmub kaks korda. Ühel puhul on kuulutus pandud ühte linnaosasse, teisel puhul teise. Selline võte on aga õigustatud üksnes siis, kui objekt asub tõesti kahe linnaosa piiril või linna ja valla või aleviku piiril. Heade mõtete linnast võib neil puhkudel näiteks tuua kesklinna ja Ülejõe piiri või Tartu linna ja Tartu valla piiri.
Segadust tekitavad nii müüjad kui ka maaklerid. Selgub, et selline probleem on kinnisvaraturul juba pikemat aega ning patustavad nii maaklerid kui ka müüjad.
Väljaots märkis, et maaklerite selline tegevus on taunitav ning sellest peaks hoiduma. Portaalides oma kinnisvara müüvate isikute suhtes on ta leebem. “Müüjate puhul mängib kindlasti oma rolli ka inimese emotsionaalne seos objektiga, mida müüakse,” lausus ta. Nii olevat maakleritel sageli kogemusi, kus inimene võtab maakleriga ühendust ja hakkab temale põhjalikku müügitööd tegema. Sellisel juhul peab maakler Väljaotsa sõnul müüja nii-öelda maa peale tagasi tooma ning selgitama, missugune olukord tegelikult on.
Lepa sõnul ei tohiks selline tegevus kindlasti aga kajastuda hinnaanalüüsis ning ta ei usugi, et maaklerid seda teeksid. “Kui eraisik aga vara müüb, siis nemad võivad seda teha küll,” selgitas ta.
Mis puudutab aga klientide teadlikkust sellest, kus asuvad linnapiirid, võib öelda, et teadlikkus pole suur. “Minu teada pole tulnud küll ühtegi kaebust, et portaali on üles pandud eksitav kuulutus,” lausus Väljaots ning märkis, et kindlasti peaks selliste segaduste puhul pöörduma kas Eesti Kinnisvaramaaklerite Kotta või tarbijakaitseametisse.
Üks küsimus
Kui oluline on tulevasele töötajale see, missugusesse linnaossa on töö asukoht märgitud või kus töökoht asub?
Mari Sarjas, Omniva personaliosakonna juhataja
Esmatasandi töötajad on tihti sõltuvad ühistranspordist ja nende jaoks on kindlasti oluline, et töökuulutuses oleks märgitud töökoha asukoht.
Näiteks postitöötlejate puhul oleme töökuulutustes maininud, et töö asukoht on Pallasti tänaval meie peamajas, kuna selle ametikoha sihtrühma jaoks on oluline kodu ja töökoha lähedus, hea ühistranspordi ühendus ja öösiti pärast tööpäeva kiiresti koju jõudmine. Juhtide ja spetsialistide puhul me töökuulutustes ei kajasta, et töökoht asub Lasnamäel, kuna kandideerimise otsus sõltub pigem pakutava töö sisust ja tööülesannetest, eneseteostusvõimalusest, organisatsiooni ja enda väärtuste kokkulangevusest kui töökoha füüsilisest asukohast.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.