Vene suunal jäävad ellu kohanejad

Kaur Maran, kaasautor 10. november 2014, 15:32
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141110/NEWS/141119964/AR/0/AR-141119964.jpg

Venemaa impordikeeld lööb lisaks tööstustele ka suurt osa vedajaist, kannatavad just Lõuna-Eesti vedajad. Tööta jäänud vedajad otsivad uusi turge.

“Kui aasta tagasi oli mõnel hea meel, et sõltume Venemaast vähe, olin skeptiline. Naaberriigi suur turg tundus olevat võimalus, mille jätsime kasutamata. Nüüd paistab see tõesti pigem trumbina,” sõnas üks anonüümseks jääda sooviv Lääne-Virumaa transpordiettevõtte logistik. Samas tunnistab ta, et võrreldes üldise turuolukorraga on ettevõttel võrdlemisi valutult läinud.

Nimelt oli veel aasta alguses nende veetavatest kaubaartiklitest märkimisväärne osa sealihal. Liha oli aga esimene kaubaklass, mis juba jaanuaris sisseveopiirangute alla langes. Nii sai ettevõte võrreldes konkurentidega küllaltki vara esimese hoiatuse kätte. Seetõttu nähti tulevasi probleeme ette ning suudeti üsna kiiresti oma tegevus ümber korraldada.

Seetõttu vedajal seisvaid masinaid ei ole ja hetkeolukord on märksa parem kui paljudel teistel sektori ettevõtetel.

Venemaale minevad veod on varasemalt 80–90 protsendilt vähenenud 30-le. Kui aasta alguses oli külmhaagisega vedusid ligi 98%, siis praeguseks on nende osakaal kahanenud umbes kolmandikuni.

Lõuna-Eesti vedajatel masinad tööta. Võrus paikneb Äripäeva Autotranspordifirmade TOPis 41. kohal olev OÜ Võru Trans. Ettevõtte omanik Tõnis-Koit Pihu rääkis, et just Lõuna-Eesti vedajate olukord on eriti kehv. Suur osa sealseid transpordiettevõtteid on oma ärimudeli Venemaa-sõitude peale üles ehitanud. Kui Põhja-Eesti vedajatel on alternatiivina olemas Skandinaavia turg, siis Lõuna-Eestis on Venemaa määrava tähtsusega.

Peamiselt on Võru Trans vedanud just piimatooteid, mistõttu on praeguseks firma aastakäive ligikaudu 5% kannatanud. Nüüd saadetakse iga kuu Euroopasse mõni kaubik võid, mitte rohkem. Ettevõtte külmhaagised seisavad tööta ja elatakse käibevahendite reservist.

“Kui uusi vedusid lähiajal ei tule, siis on olukord juba päris kurb,” märkis Pihu. “Haagiseid ei saa ka maha müüa. Seoses sanktsioonidega on probleemid kõikjal lähipiirkonnas samad ja ostjaid ei leidu. Võiks mõelda haagiste näiteks Kasahstani müümise peale, kuid veel ei ole selles suunas samme astutud,” käis ta välja võimaliku tulevikustsenaariumi.

Külmikhaagiste omanikel põhjust ärevuseks. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretäri Toivo Kuldkepi sõnul ei ole olukord statistiliselt kõige hullem ja katastroofist on asi veel kaugel. ERAA esindatavast ligi 500 transpordiettevõttest sõidab Venemaa vahet hinnanguliselt 70 vedajat ligi 1000 autoga.

Samas ei näe Kuldkepp olukorras ka midagi rõõmustavat – enamik nendest ettevõtetest otsib üsnagi ärevalt päästvat õlekõrt. “Kõige hullem on olukord vedajatel, kes tegelesid piimatoodete või kala veoga. Neil, kelle masinapargist moodustavad suurema osa liisitud külmikhaagised, tähendab iga masina tööta jäämise päev kahjusid,” tõi ta välja.

Nii üritab suurem osa Venemaale toiduaineid vedanuid praegu oma tegevust ümber suunata. Potentsiaalse lahendusena mainis Kuldkepp näiteks konteinerivedu, mis juba praegu mingil määral külmikhaagiseid asendab. Kindlat tegevusliini sanktsioonidest kannatada saanud vedajatele ei oska siiski keegi välja pakkuda.

ERAA info ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolaineni sõnul küsiti aasta lõpuks Venemaalt hoopis täiendavaid veolube juurde. Sama tehti ka eelmise aasta lõpupoole ja üldiselt on veolubade hulk samal tasemel. Küll on aga suurenenud konteinervedude osakaal.

Varasematest aastatest väiksem võib olla veolubade efektiivsus. On võimalik, et kaupa Venemaalt Eestisse transportivad veokid ületavad teistpidi piiri varasemast sagedamini tühja lastiga.

Riik ja pangad soovivad näha vedajate varuplaane

Võru Transi omanik Tõnis-Koit Pihu avaldas lootust, et väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullingu uute turgude otsingud viivad sihile.

Samas oli ta selgelt nördinud Taavi Rõivase 7. augusti sõnavõtu peale, kus peaminister ütles, et ta usub, et sanktsioonid ei ole sugugi suureks üllatuseks ka konkreetse sektori ettevõtjatele, ja loodab samas väga, et neil on olemas alternatiivsed plaanid.

Pihu kinnitas, et ettevõtjatele tulid sanktsioonide tagajärjel kehtestatud impordipiirangud suure šokina, ja küsis omakorda vastu, kas valitsusel on vastavad varuplaanid olemas.

Näiteks pakub Venemaaga märksa tihedamates kaubandussuhetes olnud Läti valitsus piirangute tõttu kannatada saanud ettevõtetele väidetavalt rahalist toetust.

Riik ei torma abiraha pakkuma. Põllumajandusminister Ivari Padari üleskutsele vastates on Eestis pangad põllumajandusettevõtetele sanktsioonide ajaks maksepuhkust pakkunud. Kas see peaks laienema ka transpordifirmadele, ei ole selge.

Ükski selle loo jaoks usutletud ettevõtetest seda veel taotlenud ei ole.

Majandusministeeriumi hinnangul ei ole otstarbekas, et iga tagasilöögi korral peaks riik kohe rahaga appi tormama – see ei ole jätkusuutlik ei ettevõtetele endile ega ka riigi majandusele tervikuna.

Maksepuhkus kuigi populaarne pole. Nii Swedbank, SEB kui ka LHV pank kinnitasid, et ei ole täheldanud märgatavat maksepuhkuste taotluste esitamise kasvu ega tavapärasest rohkem makseprobleeme transpordisektoris.

Swedbankist öeldi, et kui klient nende poole pöördub, siis vaadatakse taotlus üle ning reageeritakse vastavalt olukorrale. Pank soovitab ettevõtjal sellisel juhul kindlasti läbi mõelda, kas neil on olemas varuplaan ja mis saab juhul, kui maksepuhkuse periood lõpeb, kuid piirangud endiselt kehtivad.

SEB Liisingu juhi Ainar Leppäneni sõnul pärsivad piirangud ja keelud äritegevust, seega kui Venemaale teatud kaupu vedada ei saa, siis tiheneb uute turgude otsingul konkurents Läti ja Leedu vedajatega.

Toidukaupade veo keeld Venemaale mõjutab eriti Leedu vedajaid, kuivõrd transpordisektori, eriti rahvusvaheliste autovedude osakaal on Leedu majanduses suurem.

Samuti ei saa välistada lõunanaabrite veoettevõtete ajutist aktiveerumist meie turul.

Ettevõtja riigi abile ei looda. Äripäeva Autotranspordiettevõtete TOPis esikahekümnesse kuuluva ettevõtte Transmix omanik ja tegevjuht Valdeko Sõõro ütles, et tema riigi abile selles küsimuses ei looda, samuti pole ta veel maksepuhkust taotlenud.

“Kui seni ei ole riik toetusi pakkunud, siis ei ole ka alust arvata, et ta nüüd seda teha võiks,” ütles Sõõro. Lisaks tuleb tema sõnul silmas pidada, et vedajad on ennekõike teenusepakkujad, mitte tootjad, mistõttu ei oleks riigi sekkumine ka kuigi loogiline.

Kuigi tema firma tegevusest on kahjustatud ligi 70%, ei näe Sõõro olukorda veel päris lootusetuna. Kõik kliendid veel kadunud ei ole ja nii Transmix kui teisedki firmad tegutsevad edasi ja kavatsevad kriisi üle elada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2014, 15:32
Otsi:

Ava täpsem otsing