Ökoehitus liigub ka kontoritesse

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 11. november 2014 kell 11:54
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ökoehitus liigub ka kontoritesse
Foto: Natuurehitus
Eestis on praeguseks tekkinud mitu ehitusfirmat, mis on keskendunud ökoehituslahendustele.
Ökoehitus
Energiat ja loodust säästev. Eesmärk on keskkonda võimalikult vähe koormata.
Ehitiste asukohad valitakse sobivad juba planeerimise faasis, hoone kavandatakse energiatõhusana ning looduslikest materjalidest.
rahvusvaheline koostöö:
Keskkonnasäästlikkusele pühendunud ehitusfirmade koostöö ja teabevahetus toimub riikide üleselt.
Säästliku arenduse rahvusvaheline juhtivorganisatsioon ja peamine jätkusuutlikkuse arendaja kinnisvara- ning taastuvenergiatööstuses on Green Council Building.
Ühing on tegev 100 riigis, ka Eestis. Siinne koostöö toimub peamiselt Läti ja Leedu ühinguga.
Üldjuhul on ökoehituse ettevõtete klientideks eraisikud, kuid ka mõned ettevõtjad on oma büroopindade renoveerimisel või väljaehitamisel kasutanud keskkonnasõbralikke lahendusi, kirjutab 12. novembri Äripäev ehituse rubriigis.
Natuurehitus OÜ on oma töös ühendanud keskkonnasõbralikkuse, energiasäästlikkuse ja bioenergeetilised hüved.
“Üldjuhul on ökoehituse ettevõtete klientuuriks eraisikud, kuid leidub ka erandeid, ning mõnikord kasutab meie teenuseid ka mõni ettevõtja oma büroopindade renoveerimisel või väljaehitamisel,” rääkis väikeettevõtte juht Allan Kokkota.
Siiani on äripindade näol olnud tegemist siiski kodukontoritega. Suurim büroopind, kus Natuurehituse kuni kaheksaliikmeline meeskond tegev on, on 100ruutmeetrine arhitektuuribüroo, mis praegu veel on alles visandamisfaasis.
Valmiva töö tellijad arhitektid Indrek Peil ja Siiri Vallner kasutavad usaldusväärseks saanud ettevõtte teenust juba teist korda. Peili sõnul on Natuurehituse teenus ainulaadne seetõttu, et standardsete töövõtete asemel püüab firma oma töödes säilitada võimalikult palju algupärast.
Vanad huvitavad detailid püütakse alles jätta. “Kui renoveerimise käigus peaks välja ilmuma mõni vana detail, olgu siis põrandaliist või seinapind, siis nende allesjätmine ja kaasamine renoveerimisprotsessi jätab majale alles selle hinge,” rääkis Peil.
Keskkonnasõbralikkuse mõõdupuuks on ettevõte endale Kokkota sõnul seadnud materjalide primaarenergia sisalduse. “Primaarenergia tähendab energiakulu, mis on võtnud enda alla materjali elutsükkel – valmistamine, paigaldamine, transport ehitusplatsile ning töötlus,” selgitas Kokkota.
Asjale lisab keerulisust see, et materjalide puhul pole arvestatud tootmisel või prügimäele viimisel tekkinud energia hulka. Samas on Kokkota sõnul aja jooksul mingid mõistlikumad valikud selles suhtes välja kujunenud.
Maja kulutab vähem kui poolsada eurot kuus. Lisaks on Natuurehitusel praegu käsil neljaboksilise ridaelamu renoveerimine Sakus, mis osteti Kokkota sõnul paari aasta eest ning mille pinnad sobivad nii eluasemeks kui ka kodukontoriks.
Hoone teeb eriliseks Eestis teadaolevalt ainulaadne kolmikküttesüsteem. Kokkota sõnul tuleb hoonest liginullenergiamaja, mille koguenergiasäästlikkus on kaks korda etem kui keskmisel A-klassi hoonel tavaliselt. Seda tänu hoone moodsatele tehnosüsteemidele ja nii vee soojendamiseks kui ka elektri tootmiseks mõeldud päikseküttele. Lisaks on talvise külma ilma ajaks hoonel puitkütte võimalus.
“Hoone aastane kütte ja tarbeelektri maksumus tuleb kokku alla 500 euro majaosa kohta ehk vaid 43 eurot kuus,” rääkis Kokkota.
Kallim, aga kestab. Ökomaterjalide vastupidavuse teemal rõhutas Kokkota, et alati tuleb arvestada objekti otstarbe ja kasutusega, sest loodussõbralikkuse kõrval on võrdselt oluline ka kasutajasõbralikkus ning need kaks peavad olema tasakaalus. Näiteks võib siinkohal tuua paljukäidavad põrandapinnad, mille puhul tuleks puitlahenduste asemel eelistada kindlasti kivipõrandat. Sama kehtib ka seinapindade puhul, kus tuleb arvestada nende pesemissagedusega.
Küüritavaks pinnaks ökokrohv ei passi. “Tihedat küürimist nõudvate pindade valmistamisel tuleks ökokrohvist loobuda ning kasutada keraamilist plaati või looduskivi,” soovitas Kokkota. Maksumuse kohta on Kokkota sõnul praktika näidanud, et võrreldes tavapärastega kujuneb ökomaterjalide hinnaklass tavaliselt kõrgemaks. “Kuigi keskkonnasõbralike materjalide hinnad on tihtipeale soodsamad kui tavapärastel, siis töö maht on see, mis tõstab hinna kõrgeks,” sõnas ta.
Suurim trend – põhk
Kui büroopindade puhul on peamised tööd kas põranda paigaldus või seinte renoveerimine, siis eramajade populaarseim trend on põhuehitus.
Säästvad Ehituslahendused OÜ tegevjuhi Kermo Jürmanni sõnul jääb suurim põhumajade buum mõne aasta taha, kuid tugevalt kokkupressitud põhuplokke kasutatakse ka praegu meeleldi nii kandvateks seinteks kui ka soojustuseks.
Ohutuse ja ilmastiku koha pealt on põhk lollikindel materjal. Oma tiheduse tõttu on põhuplokid tulekindlad ja nagu tihedalt kokkupressitud pabergi ei võta sellest ehitatud majad tuld. Jürmanni sõnul kasutab nende ettevõte põhumajade krohvimisel looduslikel sideainetel põhinevaid lubi- ja savikrohve, mis suurendavad hoone tulekindlust veelgi. Küttekulud määrab lõplikult siiski konkreetse maja eripära, eeskätt avatäited ja sõlmede soojapidavus.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ehitus
Hetkel kuum