Ehitajad loodavad murepilvede hajumisele

18. november 2014, 16:45
AS Maru Ehitus juhatuse esimees Tõnu Kull
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141118/NEWS/141119718/AR/0/Tõnu-Kull.jpg

Ehkki ehitusfirmade käive kasvas Äripäeva ehitusettevõtete TOPis parimale tasemele pärast kriisi, on meeleolu sektoris siiski äraootav.

2013. aasta oli äratuskellaks neile, kes lootsid vaid riigihangetele – nende mahud hakkasid kahanema, paljud keskendusid pigem eratellijatele ning edukamad lõikasid sellest ka kasu, kirjutab 20. novembri erileht Ehitus.

Edetabeli tipus seisab Riverside OÜ, kes on aktiivset majandustegevust arendanud muu hulgas ka Ukrainas. Ettevõte, mis on varem ajakirjanduses negatiivset tähelepanu pälvinud alltöövõtjate tasustamisega, oma edu tabelis ei kommenteerinud. Mitmete järgmiste tabelis kõrgel kohal paiknevate ettevõttejuhtide kommentaaridest saab välja lugeda mitut tendentsi.

Esmalt ei ole üllatus, et avaliku sektori tellimuste kahanemine EL-eelarveperioodi lõppedes valmistas raskusi ka neile, edukamatele. Kuidas sellest jagu saadi? Esmalt usaldusväärsus. Vana tõde, et pikaajaline tegevus ning kliendi vajadustele keskendumine peab lõpuks edu tooma. Konkreetsemalt rõhutati üsna palju ka eratellija kosumisele ning tema olulisusele nn vaheaastate, 2013. – 2014. normaalses üleelamises. Kolmandaks, suund välisturgudele. Tundub, et hakkab kätte jõudma aeg, kus ka Eestis on keskmise suurusega üldehitusega tegeleva ettevõtte jaoks paratamatu tegutseda ka piiri taga.

Kasuminumbrid jäävad väiksemaks

Käibe üldmahu poolest on tabelis ootuspäraselt esimesed „kaks suurt” AS Merko Ehitus Eesti ning Nordecon AS. Üldtabelis on mõlemad seekord ka veidi tõusnud, Merko on oma 17. koha vahetanud 12. vastu ning Nordecon tõusis 41. kohalt 24. Suurimad käibekasvatajad olid vesiehitajad Terramare Eesti ning Veralux Ehitus, kellele järgnes Mitt&Perlebach OÜ. Käibe üldmahu poolest jõudis kahele suurele üsna lähedale ka üleilmsesse Alstomi kontsern kuuluv Alstom Estonia AS, kes on seotud Eesti Energia Auvere elektrijaama ehitusega. Alstomi puhul hakkab silma, et võrdlemisi suure käibe juures näitas suurettevõte tagasihoidlikku ärikasumit.

Kokkuvõttes iseloomustab sarnane tendents ka mitmeid teisi ehitusettevõtteid. Käive kasvas paljudel, ent kasumit teenitakse vähe. Kui vaadata tabelis aastaid järjest osalenud 104 ehitusettevõttete käibe ja kasuminumbrite kogusumma dünaamikat läbi aastate, hakkab silma, et kui käibe osas on 2013. aastaks jõutud pea buumiaegsele tasemele, siis kasuminumber jääb sellele märgatavalt alla – kui 2013. aastal oli 104 ettevõttete kogukäive 1,97 miljardit eurot ja kasum kõigest 98 miljonit, siis 2007. aastal näitasid ettevõtted summerituna 2,23 miljardilise käibe juures 195 miljonit eurot kasumit.

Oluline põhjus on kindlasti sisendhindade tõus – jälgides statistikaameti ehitushinnaindeksi muutust läbi aastate, on näha, et ehituse sisendhinnad, nagu tööjõu- materjali ja ehitusmasinate omad, mis majanduslanguse ajal vaid veidi langesid, on alates 2012. aastast pigem ühtlaselt kasvanud. Teine põhjus on kindlasti palju kirutud teema – vähempakkumised, mis on viinud sektorist normaalse konkurentsi ning solkinud turgu juba aastaid.

Ka Konjunktuuriinstituudi koostatav igakuine Eesti ehitusettevõtete kindlustunde indikaator on (Euroopa Komisjoni poolt kasutatav baromeetri sünteesindikaator, mis näitab ehitusettevõtete tellimuste arvu seisu ja töötajate arvu prognoosi saldode aritmeetilist keskmist), mis peale kriisi taastumist oli 2011 ja 2012 valdavalt positiivne, on 2013. ja ka käesoleval aastal kaldunud pigem negatiivseemaks. Eesti ehitusettevõtjad ei tunne ennast sugugi kindlalt.

Konkurents tihenes avaliku sektori hangetel

AS Maru Ehitus on üks neist, kelle kasuminäitajaid 2013. aastal olid lausa negatiivse märgiga. Ettevõtte juhatuse esimees Tõnu Kull märgib, et ettevõtte eelmise aasta kahjumi põhjustas ühe suure projekti kahjumlikkus, aga ta selgitab ka üldisemalt, et terav konkurents ja tasapisi kasvavad püsikulud on viinud kasuminumbrid alla.

Hetkeolukord on kehvem kui aasta tagasi, enamike ehitusettevõtete tellimuste portfell on kõhnem. Samas erahankeid, sealhulgas suhteliselt suuri, ikka on, aga terav konkurents on viinud niigi madalaid ehitushindasid veelgi alla. Jääb loota, et järgmise aasta jooksul olukord pisut paraneb.”

Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar kinnitab samuti, et avaliku sektori hangete kokkukuivamine avaldub ehitusturule hetkel rolli. „Käesoleval aastal on võrreldes eelmisega avaliku sektori hankeid oluliselt vähem. Üks oluline põhjus selleks on kindlasti ELi toetusega projektide lõppemine ning uue eelarveperioodi ootus.”

Ta märgib siiski küllalt optimistlikult, et masuajast rääkimiseks siiski põhjust pole, sest eratellijad on praegu küll kaalutletult, kuid siiski suhteliselt aktiivselt ja julgelt oma ettevõtteid laiendamas ning betooni investeerimas. “2015. aastasse siseneme suhteliselt hea lepingute portfelliga, tugevalt üle poole planeeritud mahust on lepingutega kaetud. Kogu lepingute mahu moodustavad erinevate hoonete projekteerimis-ehitustööd.”

Samas rõhutab ka Kolsar, et ehitajate poolt vaadatuna on 2014. aasta teisele poolele iseloomulikuks väga tihe konkurents avaliku sektori hangetel. “Võrreldes aastatega 2012-2013, kus meie huviorbiidis olevatel hangetel osales keskmiselt 3-5 ettevõtet, on nüüd see arv 6-12. Samas on pakkumuste hinnakäärid suured, mis annab põhjust arvata, et mõned pakkujad on rohkem "näljased" ja seetõttu valmis ka rohkem riske võtma.”

Ka eurovahendites oma oht

On selge, et ka ehitussektori edasise käekäigu juures saab oluliseks Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendite saabumine. Avaliku sektori hangetest uut impulssi ootavad ettevõtted on kannatamatud, ent eurorahade liigkiirel rakendamisel võib samuti peituda oma oht.

Kaupo Kolsar nõustub, et eurorahad mängivad ehitusturul väga olulist rolli, ent lisab, et väga rumal oleks kiiresti suure ehitusmahu üheaegne avamine, sest arvestades Eesti suhteliselt väikest kvalifitseeritud tööjõu mahtu, tõstaks see väga äkiliselt tööjõuhinda. “Näiteks võib tuua möödunud perioodi CO2 toetusrahade suhteliselt lühikesele perioodile jagamine. Sel perioodil oli ilmselge töö ülepakkumine fassaadi, katuse ning kliimasüsteemide ehitajatele, mil nimetatud tööde hinnad tõusid lühikeseks perioodiks üle 20%.” 

Ka Tõnu Kull märgib oma vastuses sarnaselt, et kuigi eurorahad mängivad ehitusturul „märkimisväärset, võiks öelda,et isegi elulist osa, pole see pikas perspektiivis hea, kuna on nagu rändlindude toitmine talvel, mida ei tohi hiljem ootamatult lõpetada.” 

Olukord sarnaneb kriisiajale

Kaido Fridolin, AS Oma Ehitaja juhatuse esimees märgib, et ehitusmahud on kahanenud, ent lootus olukorra paranemisele on olemas.

Milliseks hindate ehitusturu olukorda hetkel, 2014 lõpus? Paljud kõnelevad uuest masuajast, ka Konjunktuuriinstituudi koostatav Eesti ehitusettevõtete kindlustunde indikaator on 2013. ja 2014. aastal kaldunud pigem negatiivsele poolele. Jagate pigem negatiivsemat hinnangut?

Jah, ehitusturu mahud on 2014 ja ka 2013 olnud langustrendis. Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahenditest kavandatavad võimalikke investeeringuid ei ole käivitatud, mis on ka peamiseks põhjuseks ka turumahtude langusel. Erasektori investeeringud ei ole sama perioodi jooksul nii palju suurenenud katmaks ära riigitellimuste mahulangust. Vähenenud turumaht on põhjustanud ka väga suure hinnasurve peatöövõtuturul. Peatöövõtjad on sunnitud lepingute saamiseks võtma kohati põhjendamatuid riske. Samas ehituse sisendhinnad (alltöövõtud, materjalid, tööjõud, mehhanismide kulud) ei toeta hinnalangust, pigem vastupidi. Tekkinud olukord on üsna sarnane 2009. - 2010. aasta ehitusturu situatsiooniga.

Jälgides ehitusturul tegutsevate ettevõttete majandustulemusi viimastel aastatel, võib märgata ettevõtete käivete kasvu, ent ärikasumid jäävad järjest väiksemaks. Jagate seda tähelepanekut ja mis seda põhjustab?

Tõsi, ehitusettevõtete ärikasumid vähenevad ning on kohati olematud, käibemahtude suurt kasvu kahjuks ei ole täheldanud. Olukord on muidugi erinev ka erinevates ehitusturu sektorites. 2013 - 2014 on mahud kasvanud elukondliku kinnisvara arenduses ning vastavate hoonete ehituses. Samas on oluliselt vähenenud taristuehituse mahud. Mahud muudes sektorites on jäänud kas samaks või pigem veidi vähenenud. Vähenenud on ka ekspordituru maht.

Palju on kõneldud vajadusest võimalikult kiirelt avada EL uue eelarveperioodi vahendid, vastasel korral võivat ehitusturg saabuval, 2015. aastal päris hanguda. Kuivõrd suurt osa mängivad eurorahad ehitusturu uuele tõusule aitamises teie hinnangul?

Kindlasti elavdab ja soodustab ehitusturu normaliseerumist oluliselt eurorahadest finantseeritavate projektide kiire käivitamine, need projektid võiksid kasvatada oluliselt turu mahtu. Lisaks kaasneb riiklike ja/või eurorahadega tehtavate investeeringutega ka emotsionaalne aspekt. Eurorahadega käivitatavad projektid tekitavad ilmselt ka välisinvestoritesse suuremat kindlustunnet Eesti kui investeerimiskeskkonna suhtes.

Tänasel päeval peab kahjuks tõdema, et välisinvestorid suhtuvad Baltimaade investeerimiskeskkonda oluliselt ettevaatlikumalt kui mõned aastad tagasi. Põhjuseks on ilmselt meie naaberriigi käitumine Ukrainas ja sellest tingitud keskmisest ärevam olukord. Eelnev ei puuduta vene kapitali, mis otsib tänasel päeval aktiivselt kohta investeerimiseks.

 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. November 2014, 16:39
Otsi:

Ava täpsem otsing