Maris Lauri: aastas tuleb kärpida 500 riigipalgalist

13. november 2014, 17:29
Rahandusminister Maris Lauri lubab ametnike armeed piirata.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141113/NEWS/141119790/AR/0/Maris-Lauri.jpg

Rahandusminister Maris Lauri ütles eile riigikogus, et kahaneva rahvastikuga Eestis peaks igal aastal kärpima vähemalt 500 riigipalgalist.

„Eesti tööealine elanikkond väheneb ning loomulik on eeldada, et ka valitsussektoris liigub töötajate arv enam-vähem sünkroonis sellega. Oluline on, et valitsussektori töötajate osakaal ei tõuseks hõivatute seas. See tähendab, et valitsussektori töötajate arv peaks igal aastal vähenema ligikaudu 500 inimese võrra, võib-olla isegi kiiremini,“ rääkis värske rahandusminister Maris Lauri eile riigikogus.

Tema hinnangul on selline dünaamika võimalik, kui teha selle kallal pidevalt tööd. „Töötajate arvu vähendamine ei tohi olla selline, et me liigutame avaliku võimu olulisi funktsioone lihtsalt teistesse valitsussektori osadesse. Asju tuleb vaadata kompleksselt ja üldisi eesmärke silmas pidades. Oluline on tagada, et avaliku võimu funktsioonid jääksid sinna, kus on nende õige koht,“ selgitas Lauri.

Samas rõhutas ta, et professionaalsed ja pühendunud ametnikud on üks riigi alustaladest. „Seetõttu on oluline, et sellised töötajad leiaksid endale väljakutseid avaliku teenistuse sees, mitte ei lahkuks avalikust teenistusest. Siin on mitmesuguseid arenguid. Üks arengutest on kindlasti seotud tasustamisega. Eelmisel aastal oli ametnike keskmine kuupalk 1181 eurot, mis on 25% kõrgem riigi keskmisest. Selline kõrgem tase on põhjendatud sellega, et ametnike kvalifikatsioon on oluliselt kõrgem kui keskmiselt. Ka on ametnike vastutus tihtipeale oluliselt kõrgem. Kõrgharidusega töötajate osakaal ametnike seas oli eelmisel aastal 71%, samas kui majanduses tervikuna oli kõrgharidusega töötajate osakaal 39%,“ rääkis Lauri.

Tema sõnul ametnike arv vähenes eelmisel aastal, kuid keskvalitsuse töötajate arv suurenes 1% võrra, kuna erinevates sihtasutustes ja avalik-õiguslikes asutustes töötajate arv kasvas 6,4%. „Samas riigieelarvelistes asutustes töötajate arv vähenes 2%. See tähendab seda, et riik on suutnud kontrollida n-ö keskvalitsusele lähemal asuvaid asutusi, kuid need, mis jäävad kaugemale, on paisunud. Tulevikus tuleb kindlasti sellele protsessile tähelepanu oluliselt rohkem pöörata,“ lausus Lauri.

Samuti kasvas eelmisel aastal ametnike palk keskmisest kiiremini. „Kui vaatame reaalpalka, siis kasvas see riigiametnikel 10% , kuid riigis keskmiselt 4%. Samas me ei tohi süüdistada, et ametnike palgakasv on liiga kiire. Nimelt tähendas majanduskriis valitsussektoris oluliselt sügavamat reaalpalga langust kui majanduses. 2009.–2012. aastani vähenes valitsussektoris reaalpalk 16%, kuid majanduses tervikuna 4%. Peale sellist tugevat kasvu eelmisel aastal tuleb tulevikus jälgida seda, et palgakasv ei osutuks liialt tugevaks,“ rääkis Lauri.

Avalik teenistus hõlmab riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutusi, see on oluliselt väiksem kui valitsussektor või avalik sektor. 2013. aastal töötas avalikus teenistuses 29 950 inimest, st 22% kõikidest avaliku sektori töötajatest. Võrreldes 2008. aastaga, mil riigiteenistujate arv oli tipus, on avalikus teenistuses töötavate inimeste arv vähenenud ligi 6%.

Avalikus teenistuses olijaist töötas riigiasutustes üle 24 000 ja kohaliku omavalitsuse asutustes 5733 inimest. Avalikus teenistuses olijatest ametnikud olid 21 500 ja töölepinguga töötajaid oli alla 8500. Uue seaduse jõustumine tõi kaasa ametnike arvu vähenemise 21%, kuna oluliselt kitsenes ametniku mõiste. Üldist tähelepanu saavad tavaliselt siiski avaliku sektori keskvalitsuse töötajad ja ka valisussektor, kuid siin tuleb teha väga selget vahet nende erinevate sektorite puhul. Ametnike hulka kuuluvad nt ka politseinikud ja valitsussektori hulka kuuluvad õpetajad ja arstid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. November 2014, 17:29
Otsi:

Ava täpsem otsing