Kartellide ja monopolide ohvritel lihtsam hüvitist nõuda

„Uue direktiivi eesmärk on luua Euroopa Liidus ühtsed tingimused, mille abil oleks konkurentsiõiguse rikkumise läbi kahju kannatanud isikutel võimalik tõhusamalt saada rikkumistega tekitatud kahjude hüvitist,“ lausus konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits. „Ehkki selline võimalus on üldiselt liikmesriikides ka käesoleval ajal tsiviilõiguslikult olemas olnud, on tulenevalt konkurentsirikkumiste tõendamise keerukusest kahjunõuete esitamine nii Eestis kui ka mujal Euroopas võrdlemisi vähelevinud olnud. Direktiivi eesmärgiks ongi selliste hagide esitamise soodustamine.“

Uulits selgitas, et selleks on direktiivis ette nähtud mitmed meetmed, mis on suunatud kohtusse pöördumise lihtsustamiseks ja kahju hüvitamise nõuete rahuldamise tõhustamiseks. Direktiivi ülevõtmiseks on ette nähtud 2aastane tähtaeg, arvestades selle jõustumisest, mille jooksul peavad liikmesriigid oma õigusaktidesse kooskõlas direktiiviga vastavad meetmed sisse viima.

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co vandeadvokaadi Risto Rüütli sõnul lisandub avaliku võimu konkurentsijärelevalvele nüüd direktiivi ülevõtmisel võimalus ka konkurentsialase rikkumise tõttu kannatanutel - näiteks klientidel, lõpptarbijatel - tõhusalt reageerida konkurentsi kahjustavale tegevusele. „Selleks peavad kannatanud saama esitada seaduserikkuja vastu kahju hüvitamise nõudeid,“ märkis ta. Direktiivis on ette nähtud kahju täieliku hüvitamise põhimõte, mis tähendab, et hüvitamisega tuleb taastada olukord, milles kahju kannatanud isik oleks ilma rikkumise toimumiseta olnud, ja mis hõlmab õigust otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamisele ning lisaks intressidele.  

Advokaadibüroo Varul vandeadvokaadi Triinu Järviste sõnul lihtsustab uus direktiiv oluliselt konkurentsiõiguse rikkujatelt - näiteks turgu valitseva seisundi kuritarvitajalt või kartelli liikmelt - kahju hüvitamise nõudmist. „Näiteks võimaldab direktiiv kergemalt nõuda turgu valitsevalt ettevõtjalt kahju hüvitamist ebaõiglaselt kõrgete hindade eest,“ märkis Järviste.  

Järviste sõnul peaks Eesti direktiivist tulenevalt vaatama üle oma õiguskorra ning viima oma seadused kahe aasta jooksul direktiivi nõuetega kooskõlla – eelkõige eeldab see kohtumenetlusseaduste ja nõuete aegumise regulatsiooni muutmist.  

Direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Praeguseks ei ole direktiivi veel avaldatud.

Hetkel ei ole veel täpselt teada, kui palju muudatusi õigusaktidesse direktiivi rakendamine kaasa toob ning meetmete kohta tuleb teha analüüs.

 

 

Direktiiv näeb ette järgmised põhimõtted kahjude hüvitamise reeglites, mille osas tuleb Eestis menetlusreegleid täiendada: 

Kohtud saavad nõuda nii konkurentsiametilt, kahjunõude adressaatideks olevatelt ettevõtjatelt kui ka kolmandatelt isikutelt dokumentide ja muude tõendite esitamist, mis on kannatanule vajalikud kahjunõude tõendamiseks, arvestades teatud piiranguid. Kohus hoolitseb aga selle eest, et ei kaasneks ebaproportsionaalne dokumentide avalikustamist, sh tagavad kohtud konfidentsiaalse ärialase teabe kaitse.Konkurentsiameti ja kohtute jõustunud otsused, millega on tuvastatud õiguserikkumise toimepanemine, on siseriiklikult tsiviilkohtumenetluses siduvad. Teiste liikmesriikide konkurentsiasutuste ja kohtute otsuseid saab kasutada tõendina.Kannatanutel on kahjunõude esitamiseks aega vähemalt 1 aasta, arvates konkurentsiameti otsuse jõustumisest. Aegumistähtaja kulgemine peatatakse või katkestatakse, kui konkurentsiasutus alustab vastava rikkumise suhtes menetlust, ning peatamine kestab seega vähemalt üks aasta pärast seda, kui otsus rikkumise kohta on jõustunud või kui menetlus on muul viisil lõpetatud.Konkurentsiõigust ühiselt rikkunud ettevõtjatel on solidaarne vastutus tekitatud kahju eest, mis tähendab, et iga rikkumise toime pannud ettevõtja peab kahju täies ulatuses hüvitama ja kahju kannatanud isikul on õigus nõuda neist igaühelt kahju täielikku hüvitamist. Piirangud solidaarvastutusele võivad siiski tuleneda seadusest väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, samuti ettevõtjate suhtes, kes leebuse kohaldamise raames vabastatakse karistusest.Juhul kui konkurentsi kahjustav tegevus on toonud kaasa hinnatõusu ja see on mööda turustusahelat  „edasi kantud“, on kahjunõude esitamise õigus lõplikul kahjusaanul (nt lõpptarbijal, kui hinnatõus on jõudnud jaehindadeni).Kahju suuruse kindlakstegemiseks nõutav tõendamiskoormis ja -standard ei tohi muuta kahju hüvitamise taotlemist ülemäära keeruliseks, seejuures kehtib eeldus, et kartellikokkulepped tekitavad alati kahju.Menetlusreeglid soodustavad kannatanute ja õiguserikkujate vahelisi kompromisse.

Allikas: Varul vandeadvokaat Triinu Järviste, Eversheds Ots & Co vandeadvokaat Risto Rüütel