Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keemiatööstuses võib oma niši leida igaüks

17. november 2014, 08:30
Hallar Meybaum - Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141117/NEWS/141119730/AR/0/AR-141119730.jpg

Keematööstuse turg on killustunud, on kümneid ettevõtteid, mis pakuvad sarnaseid tooteid. Edukad on paindlikud tootjad, kes on leidnud oma turuniši ja oskavad klientide soove täita.

“Sarnaselt teiste Euroopa riikidega on hakanud Eestis tõusma märgatavalt väiketootjate osakaal,” tõi välja Green Nature OÜ juhatuse liige Reelika Rink. “Kui kümme aastat tagasi oli vaid mõni Eesti kosmeetikatootja, siis nüüd on neid turul kümneid. Seda on näha ka laiast valikust poeriiulitel. Tänapäeva ettevõtja peab olema paindliku ja loomingulise mõtlemisega. Tavaliste seepide ja kreemidega sellises konkurentsis on keeruline hakkama saada ja ellu jääda. Toode, mida tänapäeval pakkuda, peab olema unikaalne ja kindlasti lisandväärtusega.” Kuid isegi siis, kui unikaalne toode on leitud, on seda ainult Eesti turul müües väga keeruline arendada.

Vastavalt toote nõudluse kasvule tuleb juba üle vaadata ka tootmine: tingimused ja seadmed ning personali vajadused. Kõik see nõuab aga jälle Ringi sõnul lisainvesteeringuid. “Välisturgudele liikumine on meie väikese siseturu kõrval hädavajalikud,” ütleb Rink, kuid siiski veel hetkel on Green Nature'i suuremateks klientideks enamik Eesti jaemüügikette.

“Viimasel aastal on keemiatööstuse sektor muutunud stabiilsemaks nii hindade kui tarnekindluse osas. Võrreldes varasemaga on see teretulnud muutus, kuna on tekkinud võimalus sõlmida pikemaajalisi lepinguid,” toob Molycorp Silmeti juhatuse esimees David O'Brock välja. “Täna on suurimaks väljakutseks otsustada, mis on ettevõttes just see õige koht, kuhu investeerida, et saada maksimaalselt tulemusi,” räägib ta.

“Turgudel on pidev areng ja selleks, et oma klientide nõudmistest ees olla, peame me kogu aeg investeerima. Kiire areng toimub praegu lennundussektoris, kuid samas kütuste töötlemise sektoris on areng aeglustunud.” O'Brocki sõnul on kvalifitseeritud keevitajate puudus jätkuvalt probleem. Molycorp Silmet on paindlik väiketarnija nii peavoolu- kui ka nišiklientidele. “Me ei suudaks konkureerida Hiina masskogustega, küll aga saame konkureerida klienditeeninduse ja paindlikkusega. Planeerime kasvada turgudel, kus saame pakkuda tootele lisaväärtust ning kus klient seda väärtust soovib,” lisas O'Brock.

“Kui turg annab märku vajadusest midagi meie tootmises muuta, siis seda ka teeme.” Molycorp Silmeti tooted lähevad Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika turule autotööstus-, kütuse-, elektroonika-, lennundus-, energeetika- ja kõrgteaduse sektorisse.

Tagasilöögid Venemaal.

Henkel Balti OÜ tegevjuht Siiri Odrats-Koni: “Meie ettevõte tegeleb põhiliselt ehituskeemia vallas. Sellel turul on 2014. aasta senini kulgenud väga hästi, kui vaadata müügimahtude ja nõudluse kasvu Eestis ja Baltikumis. Mõningaid tagasilööke on olnud Henkeli ehitusvahtude ekspordis Venemaale ja Ukrainasse.”

Estko ASi juhataja Liina Kikas toob välja, et keemiatööstuse turu üldised tendentsid tarbekeemia puhul on suurel määral seotud seadusest tulevate muudatustega – piirangud, mis tulenevad lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemise määrusest, biotsiidiseadusest tulenev toimikute koostamine koos sellega seotud tasude maksmisega, CLP määrusest tingitud toodete ringiklassifitseerimine koos etikettide ja ohutuskaartide muutmisega.

“Muudatuste läbiviimine on ajamahukas ja võib tähendada ettevõtjatele suuri rahalisi kulutusi ning mõningatel juhtudel viia konkreetse toote osas tootmise lõpetamiseni. Näiteks võib tuua biotsiidid, mille suuri registreerimiskulusid hilisem toodete müük ei pruugi katta,” ütleb Kikas. “Tõusust või langusest rääkida ei ole õige, Eestis olemasolevad tarbe- ja professionaalse keemiatööstuse tootmisettevõtted jätkavad igapäevast tegevust ning samal ajal konkureerivad omas valdkonnas nii suurte kui ka väikeste maaletoojatega,” lisab ta. “Ohuna näen, et seadusest tulenevate muudatuste tegemine kulutab ressurssi, mis võiks minna hoopis toodete sisulise arendamise ja ettevõtte konkurentsivõime tõstmise peale – Eesti ettevõtete ressurss on siiski piiratum võrreldes ülemaailmsete kontsernidega.”

AS Estko on üks suurimaid puhastusainete tootjaid Eestis. “Tootjate osas osakaalu võrrelda on keeruline, võrreldes konkurentidega meie tooteid jaekauplustest ei leidu, kuna oleme keskendunud professionaalsetele klientidele. Professionaalse puhastuskeemia müügivaldkonnas on turg väga killustunud, konkurente on palju, samas enamasti on tegemist ainult kaupu vahendavate müügiorganisatsioonidega,” selgitab Kikas.

ASi Estko tugevuseks on kindlasti oma labor, kus toimub uute toodete väljatöötamine ja olemasolevate toodete arendus lähtuvalt Eesti omapärast – kare vesi, talvel sool tänavatel jne.   2014. aasta on sujunud Estkol plaanipäraselt, märkimisväärseid takistusi ei ole ette tulnud. Ettevõtte jaoks suurimaks muudatuseks oli käesoleval suvel toimunud aktsiate müügitehing , mille tulemusena AS Estko kuulub 100% Eesti kapitalile. Tehing oli oluline samm tootmisvaldkonna laiendamisel, see annab head võimalused kasvuks ja väärtuse loomiseks Eesti turul ning loob aluse professionaalse puhastuskeemia valdkonna laiendamiseks Balti piirkonnas ja Skandinaavias.

ASi Estko 2013. aasta konsolideerimata müügikäive oli 3,4 milonit eurot. “Nii 2014. aasta osas kui ka 2015. aastal planeerime müügikäivet tõsta, töötades välja uusi tooteid ja leides uusi kliente; rohkem tähelepanu planeerime järgmisel aastal pöörata Soome turule,” lisab Kikas. ASi Estko tooteid tarbivad professionaalsed kliendid – suurköögid, koristusfirmad, autopesulad, toiduainetetööstused, farmid jne. Ligikaudu 75% kogukäibest jääb Eestisse, ülejäänud osa moodustab eksport järgnevatesse riikidesse: Soome, Läti, Leedu, Valgevene.

Euroopa keemiatööstus hakkab hääbuma

Hallar Meybaum

Keemiatööstuse Liidu tegevjuht

Üldine trend turul on tootmise languses Euroopas. Küll see hakkab mõjutama Eestit, kuid seda just konkreetsete keemiasektorite põhiselt. Üldistades võib aga rääkida hetkel ja täna üsna stabiilsest olukorrast.

Kel sidemed Venemaaga, siis rubla langus ja poliitiline olukord rõõmu ei tee, mis ei jää kajastumata ka äris. Küll on Venemaa keemiaettevõtted huvitatud siia ettevõtteid rajama. Hetkel käib kahe tehase rajamine.

Tootearendus ja inseneritöö esialgu Venemaalt, tooraine EList  ja tooted ELi turule. Vaatame trende sektoripõhiselt. Põlevkiviõli- ja keemiasektoril on hästi läinud, samas selle sektori tulevik võib riigi valede otsuste tagajärjel hakata tasapisi hääbuma. 2014 on ehituskeemiatootjatel paremini läinud kui eelneval, 2013. aastal.

Tarbekeemiasektori on stabiilne. Üks ettevõte on laiendanud tootmist naaberriiki. Kosmeetikasektorisse on tulnud väga palju juure loodusliku päritolu toorainet kasutavad ettevõtjad. Kuid arvestades ELi nõudeid, mis käivad neile ülejõu, siis näen,  et mikroettevõtted pole kahjuks elujõulised. See ongi probleem. Väike- ja keskmise suurusega Eesti ettevõtte, kes tegeleb rangelt reguleeritud tootmisega – mida keemia kahtlemata on – nõuete täitmine jääb tihti võimekuse taha. Napib nii raha keskkonnanõuete täitmiseks kui ka ressursse ehk teadmisi kemikaaliohutusest.

Negatiivne on, et  järjekordselt on seiskunud ca 500 töötajaga suur keemiatehas Nitrofert Kohtla-Järvel karbamiidi madalate turuhindade tõttu. Arenguruumi on nendel ettevõttele, kes tegelevad turunišis ja kes oskavad oskuslikult ära kasutada teaduspotentsiaali, mis Eestis olemas avaneva EL HORIZON 2020 fondi kaudu. Näiteks biotehnoloogiate kasutamine kemikaalide tootmiseks ja täiesti uus ning põnev kiiresti arenev teema nagu bioloogilised sünteesid biokemikaalide saamiseks. Osalemine energiaefektiivsuse programmides on väljakutse keemiatööstusele. Ühelt poolt suure energiatarbijana, teisalt pakkudes uusi materjale energiasäästu saavutamiseks.

Eestis on kaks ELi mõistes erandlikku keemiasektorit, kes on suured tööstused ka  Eesti mõistes, need on haruldaste muldmetallide ja -oksiidide tootmine ning põlevkiviõli ja -keemia. Tegevust soosib nišš ja olemasolev meie oma mujal ehk puuduv teaduspotentsiaal.

Ei julge prognoosida. Kõige olulisem peale välismõjude, mida me muuta ei saa, on meie Eesti maksupoliitika stabiilsus. Täna on ta ebakindel, mis tähendab, et rakendab väga palju kaudseid makse, millede kasvav hulk koos ei rõõmusta ettevõtjaid. Ei usu, et paremaks läheb,  pealegi on Eestis valimiste aasta käimas. Eesti keskkonnapoliitika õigusloomesse soovin rohkem asjatundlikku suhtumist.   

Kui te mõtlete keemiaturgu, siis nõudlust kemikaalide järele on. Pigem nihkub kemikaalide tootmine Hiinasse, USAsse; Lõuna-Ameerikasse. Põhjuseks on Euroopa Liidu range kliimapoliitika ja kõrged energiahinnad. Euroopa Liidu keemiatööstuse organisatsioon CEFIC viib sel teemal Euroopa Parlamendis läbi kampaaniat Jobs & Growth. Kemikaalid tagavad lõpp­astmes inimestele elu kvaliteedi.

Üle 84% Eesti keemiatööstuse  toodangus eksporditakse.

Konkurentsivõimelise hinnaga energia on tänane keemiatööstuste põhiprobleem. USA kildagaas on nii atraktiivne, et isegi suured ELi keemiakontsernid hakkavad sinna tehaseid rajama. USAs kasvavad kemikaalide tootmise mahud. Mis globaalses mõttes polegi nii halb, kuna erinevalt Hiinast toimib USAs kõrgetasemeline inimtervise ja keskkonnakaitse.

Küll on selline trend halb Euroopa mõttes, sest siin pikaajalise traditsioonidega keemiatööstus kaotab järjest oma konkurentsivõimet, hakkab hääbuma, mis teeb väga murelikuks.

Tasub teada Eesti keemiatööstusel eeliseid rohkem kui puudusi

+ Haritud ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud

+ Koostöö ülikoolidega

+ Väga hea teaduse ja ülikooli struktuur

+ Hea füüsiline ja sotsiaalne infra­struktuur tegevuse tõhusus- ja ohutusvõime täita keerukamaid tarbijate nõudmisi

+ Tugev spetsialiseerumine ja potentsiaal mäetööstuses

+ Asukoht Venemaa turgude kõrval ja teadmised Venemaast

+ Asukoht Arktika mereteede lähedal ja teadmised Arktikast

+ Väike ja kompaktne turumaht testimiseks

+ Avalikkuse suhtumine tööstusesse on positiivne

- Kõrged energia ja logistika hinnad

- Asukoht Põhja-Euroopa serval

- Vähesed ühendused Kesk-Euroo­paga

- Sõltuvus laevaliiklusest

- Tugev sõltuvus tooraine impordist

- Surve suurendada makse, kuna avalikus sektoris on raha­line puudujääk

Allikas: Landscape of the European Chemical Industry

Keemiatööstuse ettevõtete TOP koos valdkonna ülevaatega ilmub 19. novembril kuukirjas Tööstus. Lisaks keemiatööstuses toimuvale saad teada, kas kalad kardavad tuult, millised peavad olema innovaatilised pakendid ja miks väiketootjate toodangut suurkettidest ei leia.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. November 2014, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing