Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kreeka majanduse ootamatu pööre

15. november 2014, 10:30
Ühe euroga müügiks olevad Kreeka lipud Ateenas
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141115/NEWS/141119724/AR/0/Kreeka-lipp.jpg

Pärast aastatepikkust heitlemist majanduse taastamiseks on Kreeka leidnud ennast ühtäkki ootamatult positsioonilt – nende majanduskasv on euroala kiireim, kirjutab Financial Times.

Reedel teatas riik eurotsooni kõrgeimast majanduskasvust kolmandas kvartalis. Peamiselt seostati majanduskasvu suure kasvuga suvises turismis. See tõstatab lootusi, et riik liigub pärast kuueaastast majandussurutist jätkusuutliku kasvu suunas.

Ajaperioodil juulist kuni septembrini kasvas kreeklaste majandus kokku 0,7 protsenti. Teises kvartalis oli vastav majanduskasv 0,4 protsenti, selgub riigi statistikaameti Elstati andmetest.

 

Kreeka kvartaalne majanduskasv

Kreeka eesmärk on sellel aastal saavutada 0,6protsendiline majanduskasv, mis tõenäoliselt ka ületatakse, ütles Eurobanki ökonomist Platon Monokroussos Ateenas.

„Oleme veendunud, et kogu aasta majanduskasv ületab meie seatud eesmärke ning võib ulatuda isegi ühe protsendini,“ ütles Monorkoussos. „Kindlustunne majanduses on taastumas.“

Eurostati uutest kvartaalsetest andmetest selgub, et Kreeka tuli majanduslangusest välja selle aasta märtsis. See on kolm kuud oodatust varem ning majandus on kasvanud 0,8 protsenti.

Kreeka uus positsioon euroalas iseloomustab ka nõrkust mujal eurotsoonis – Saksamaa ja Prantsusmaa saavutasid vaevu majanduskasvu ning Itaalia majandus on kahanemas.

Ateenas numbrite saabudes tähistama ei rutatud, pigem ollakse ettevaatlikud. Väljavaade on endiselt ebakindel ning kreeklased on jätkuvalt vapustatud pikimast majandussurutisest alates II maailmasõjast. Turismile, laevandusele ning teistele teenustele toetuv ning piiratud eksporti omav majandus on tugevalt kahjustada saanud.

Kuue aastaga on Kreeka kaotanud 25 protsenti oma kogutoodangust, mis on surunud 35 protsenti kreeklastest allapoole vaesuspiiri. Samal ajal on valitsus kehtestanud vastutasuks 230 miljardi eurosele IMFi ja Euroliidu päästepaketile lämmatavad kärpemeetmed.

Vaatamata sellele, et riigi töötus on jätkuvalt kõrge, vähenes see tänavu aprillist augustini 27,3protsendilt 25,9protsendini. Seda tänu hooajaliste töökohtade lisandumisele turismis ning taristu ehitusele, mida rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Ateenas asuva Alpha panga ökonomisti Michael Masourakise sõnul aitas turistide arvu suurenemine kaasa ka turismi-investeeringutele ning jaemüügi kasvule.

„Kolmandas kvartalis toimus eratarbimises tugev kasv ning kapitaliinvesteeringud on terve aasta jooksul näidanud stabiilset kasvu. Näiteks on turisminduses hakatud rohkem investeerima rendiautodesse ning bussidesse,“ ütles Masourakis.

Kreeka abiprogramm lõpeb selle aasta detsembris ning see asendatakse ennetava krediidiliiniga, mille osas käivad rahvusvaheliste krediitoritega ka tihedad läbirääkimised. 2015. aastaks oodatakse Kreekas juba 2,9protsendilist majanduskasvu.

 

Vaatamata majanduse mõningale taastumisele on Ateena börs langenud sel aastal 24 protsenti

Kasvuprognoosi aga vähendatakse tõenäoliselt 2,5protsendini, et kajastada selles ka suurenevat poliitilist ebakindlust. Võimalus on, et riigis toimuvad järgmise aasta märtsis erakorralised üldvalimised, kui parlament ei suuda häälteenamusega valida uut riigipead.

Arvamusküsitlused annavad radikaalsele Syriza parteile tugeva eduseisu. Samas ei ole see piisav, et saavutada parlamendis enamust, mis viitab koalitsioonivalitsuse moodustamisele. See võib takistada aga hädavajalike majandusreformide vastuvõtmist.

„Majanduse põhinäitajad on üsna jõulised – positiivne kasvutrend, esmane eelarve ülejääk [enne laenumaksete tasumist] ning praegune kaubandusbilanss on positiivne. Poliitiline olukord on aga muutunud probleemiks,“ ütles Masourakis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. November 2014, 10:55
Otsi:

Ava täpsem otsing