Otsus sündis: suure LNG terminali saab Soome

17. november 2014, 20:43
Peaminister Taavi Rõivas ja Soome peaminister Alexander Stubb esmaspäevaõhtusel kohtumisel.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141117/NEWS/141119679/AR/0/AR-141119679.jpg

Esmaspäeva õhtul toimunud ühisel pressikonverentsil teatasid Eesti ja Soome peaministrid Taavi Rõivas ja Alexander Stubb, et LNG suur terminal tuleb Soome ja väike Eestisse.

Veeldatud maagaasi ehk LNG terminalide rajamine Eestisse ja Soome tähendab, et kahe riigi gaasiturud ühendatakse ja selleks vajalik taristu rajatakse hiljemalt 2019. aastaks.

“On oluline, et saaksime nii Balticconnectori ehituse kui ka LNG terminali rahastuse taotlustega edasi minna võimalikult kiiresti ning Balti riikide ja Soome gaasiturud ühendada,” ütles Rõivas.

Selleks, et tagada regiooni energiajulgeolek, minnakse Balticconnectori investeeringutaotlustega Euroopa Liidu kaasrahastust taotlema juba järgmisel aastal ning alustatakse projekti realiseerimisega Eesti maapealsel osal. See võimaldab Eestil edasi liikuda vajadusel oma väikesemahulise LNG terminali projektiga.

“Eesti sõltuvus energiavarustuse osas on küll Euroopa Liidu üks madalamaid, aga gaasi osas oleme äärmiselt haavatavad. Tänane kokkulepe tähendab seda, et 2019. aastaks on meie energiasõltuvus gaasi osas lahenenud ja saame endale gaasi vajadusel üle terve maailma tarnida,” sõnas Rõivas.

Balticconnectori valmimistähtajaks on hiljemalt 2019, samas ajaraamistikus peab valmima ka regionaalne LNG terminal, mille osas peab olema tööde rahastustaotlus Soome poolelt esitatud 2016. aastaks. Juhul kui Soome ei täida kokku lepitud tingimusi, on Eestil võimalik regionaalse terminali rajamine ise ette võtta.

LNG terminali rajamises osalemisest huvitatud olnud Alexela Energia juht Marti Hääl polnud täna õhtul veel valmis otsust kommenteerima, kuna ei tea veel selle täpseid tagamaid.

Oktoobri alguses kirjutas Soome ajakirjandus, et kui Soome oli nõus sellega, et suurem terminal tuleb Soome ja väiksem Eestisse ehk Muuga sadamasse, siis Eesti riik selle kompromissiga siis veel nõus ei olnud. 

“Tõsi, Eesti ja Soome arendajad ühisprojektis kokkuleppele ei saanud ja eelkõige oli põhjuseks asjaolu, et Eesti ja Soome on oma tegevustes erinevatel tasemetel – Eesti ettevõtja on oma terminaliga oluliselt kaugemale jõudnud,” märkis toona majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. November 2014, 20:43
Otsi:

Ava täpsem otsing