Aaviksoo: ma ei ole kaotaja tüüp

21. november 2014, 00:01
Peep Aaviksoo
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141121/NEWS/141129962/AR/0/Peep-Aaviksoo.jpg

Ligi 4,5 miljoni euro eest Rumeenias enda ja teiste investorite rahadega maid kokku ostnud Peep Aaviksoo on praegu sisuliselt pankrotis, kuid nendib, et ei ole kaotanud mõtlemisvõimet ning on kogemuse võrra rikkam.

Ta on nõus rääkima kõikidele, kes tahaksid täna Rumeeniasse investeerida, millega tuleb seal arvestada, ja jagab oma sealset kogemust ka EBSi üliõpilastele.

Enne kohtumist märgib ta telefonis, et tema ärid Rumeenias ja tema ettevõtte pankrot ei ole põnev teema. Aaviksoo on kohtumisel väsinud ilmega, ta on kurb. "Iseendale ütlemine, ma ei ole sellega hakkama saanud, on valus ja kui süüdistatakse asjades, mida sa teinud ei ole…" jätab ta lause poolikuks.

Aaviksoo võrdleb Rumeeniat Venemaaga, kus on võimalik nii võita kui ka kaotada. "Marginaalid on suuremad seal, kus riskid on suuremad. Küsimus on, kas inimene on sellega rahul ja kui suurt riski on valmis võtma," on tal majandusõpikute tekst peas.

Järgneb intervjuu Aaviksooga:

Mis tüüpi investor olete?

Ma ei arva, et ma olen väga rahamees. Kui me järgmisi investeeringuid tegime, siis investeeringu tasuvust arvutasid BIG4 analüütikud. Need arvutused näitasid, et on mõistlik investeerida. Inimesi, kes arvasid, et tuleb kuus aastat seisakut kogu maailmas ja markantsemalt Rumeenias, väga palju ei olnud.

Esimesed investeeringud kuni kriisini olid väga head, siis me laiendasime infrastruktuuri ja soetasime killustikutootmiseks sobivaid maid, selle perspektiiviga, et väga suured projektid olid siis tulekul, 2008. aastal.

Just sel ajal meelitasite uusi investoreid oma tutvusringkonnast Rumeeniasse?

Ma ei ole pidanud kedagi meelitama. Need, kel huvi ärkas, kes vaatasid läbi äriplaanid ja otsustasid investeerida, need seda tegid. Ajalehekuulutusega ei ole kedagi otsinud.

Kui Rumeenias puhkes majanduskriis, siis hakkasid teil ja teiega seotud ettevõtetel raskused?

Kriis algas 2008. aastal, sealt ta on rullunud. Probleemid kohe ei alanud. Me arvestasime, et ühel hetkel läheb teedeehitus lahti ja valmistasime end selleks ajaks ette, et oleksime võimelised piisavalt tootma killustiku. Valmistasime objekte ette tootmiseks, saime kaevandusload - see on pikk protsess.

Te saite kaevandusload, aga 2011. aastal selgus, et need maad siiski ei sobi kaevandamiseks?

Ei vasta tõele, need sobivad kaevandamiseks. On kaevandatud ja on müüdud killustikku, need on endiselt killustikutootmiseks sobivad maad. Seal on ressurssi killustikutootmiseks 13 miljonit tonni, kolme objekti peale kokku. Selle kohta on ka tehtud uuringuid ja investorid on neid näinud.

Miks need maatükid praegu niisama seisavad?

Täna ei ole turg selles staadiumis. Selleks, et investeeringu tasuvus oleks võimalikult hea, on vaja sinna panna püsti tootmine. Oleme müünud jooksvate kulude katteks kruusa, mis läheb tee alla, aga mille hind on madal. See on ressursi raiskamine.

Miks investorid väidavad, et need maad ei sobi killustiku kaevandamiseks?

Seda peab nende käest küsima, miks nad seda arvavad. Kui taotlesime Rumeenias 50 hektarile Eruoopa Liidu rahastamist, siis me ka saime selle. Meil on olemas rahaeraldus, et panna sinna püsti tootmine, meile on eraldatud 1,2 miljonit eurot. Euroopa Liit ei oleks andnud seda raha, kui ei oleks võimalik seal toota. Mõistlik on tugineda faktidele. Meile kuuluvate maade lähedal on teedehitus lahti minemas, nende projektide maksumus on 1,6 miljardit eurot. See on toorainemahukas ja kui see lahti läheb, siis peaks olema tööd ja leiba kõikidele.

Kui analüütikud plaani tegid, siis oli killustiku keskmine hind Rumeenias 12 eur/t, meie tegime analüüsi 8 eur/t, täna on hind 6 eur/t.

Kes iganes selle projekti kunagi lõpuni viib, usun, et sealt on võimalik endiselt raha teenida.

Kas teie olete loobumas?

Küsimus on võimalustest. Rom Invest on täna pankrotis, sellega tegeleb pankrotihaldur. Mulle tundub, et ta saab aru, et raha saab siis, kui seda maad mõistlikult realiseeritakse: kas müüakse ühes tükis, või kuidagi teistmoodi. Hädatapmine ei ole ühelegi võlausaldaja mõistlik lahendus.

Killustikku müüdi, aga raha ei saadud?

Müüsime kellelegi, kes alguses maksis ja lõpuks ei kavatsenudki maksta, siis anti firma tankisti kätte ja meie käest nõuti käibemaksu. Selliseid kelme leidub kõikides riikides, ka Rumeenias.

Miks algatasite Rom Investi pankrotimenteluse?

Suutmatusest teenindada võlakohustusi, laenud olid kallid. Üks nüanss, millest Eestis on raske aru saada, on see, et Rumeenias ei saa ettevõte teisele ettevõttele laenu anda, saab anda emaettevõte. Kui annab keegi teine, siis selleks peab olema finantsinstitutsiooni litsents, ehk toimid nagu pank. Laenu saab anda sellele ettevõttele, mis on sinu omanduses. Ehk kõik Nordic Stone'i osanikud on andnud sinna laenu. Ka Rom Invest on sinna laenu andnud.

Pankrotimenetluses ütlete, et võlausaldaja Baltronic, kes on ka teie ettevõtte suhtes alustanud pankrotimenetluse, on kärsitu.

Jah, väga selgelt. Usun, et ta ise saab ka sellest aru, et raha on võimalik sealt saada. Meie plaan oli soetada 10 hektarit maad ja liita see 50 hektariga, et tootmisvõimus oleks suurem. Baltronic on 10 hektari jaoks andnud laenu, see oli investeering, mille me koos tegime. Täna on Baltronicul pretensioon 10 hektari suhtes. Kuna sel hetkel ei olnud välismaalastel ja välisfirmadel võimalik omada Rumeenias maad, siis mul oli Rumeenias keha, mille alla me selle 10 hektarit ostsime ja tuginedes seadusele, anti laenu sellesse kehasse. Vastavalt laenule pidi jagunema ka osalus. Kui aga asjad seisma jäid, siis Baltronic ütles, et teda ei huvita rohkem ja küsis raha tagasi. Juriidiliselt on tal õigus, aga äriliselt las igaüks mõtleb oma mõtteid.

Kas teie ise olete ka sinna oma raha pannud?

Jah, loomulikult, oma raha olen ma sinna panustanud.

Teil on seal ka teisi investoreid, millised on praegu suhted nendega?

Me oleme kõik osanikud.

Kas nad nõuavad raha tagasi?

Ma tahaks ise ka raha tagasi saada.

Olete nimetanud oma Rumeenia ärisid oma pensionisambaks. Mis sellest sambast nüüd saab?

Ilmselt on pensioni jaoks ka paremaid investeeringuid. Äri paraku nii on. Nagu äriõpikutest võib lugeda, et 80% äridest ei õnnestu. Ju siis see investeering Rumeeniasse kuulub nende hulka. Tagantjärgi tarkus väga palju ei maksa. Need, kes investeerisid Eestisse 2008. aastal, ei ole ka väga head tootlust kõikidest investeeringutest saanud. Rahal on see omadus, et kui teda kellelgi on ja kui seda kuskile paigutatakse paremas usus investeerimise hetkel, siis alles hiljem selgub, kas see oli tasuv investeering või mitte.

Palju olete Rumeenia äris kaotanud?

Palju…palju (ohkab - toim). Ma loodan, et ei ole kõike kaotanud, osa saan tagasi. Kui palju, see on minu mure, las igaüks loeb enda raha.

Kui Rom Invest on täna pankrotis, siis käivitab see nüüd omakorda nn pankrotilaine?

Rom Invest on investeerinud kolme maatükki, kui need investeeringud ühel hetkel realiseeritakse, siis kõik võlausaldajad, kes on samal ajal osanikud, saavad sealt mingi aeg raha tagasi. Mina loodan ka sealt raha tagasi saada. Maavara juurde ei tule, ressurss on olemas ja sellel on mingi hind. Küsimus on selles, kes ja kui palju on nõus selle eest maksma. Olukord muutub, kui läheb lahti Rumeenia kõige tähtsama maantee ehitus. Kolm korda on väljavalitud võitja ning president on lubanud, et läheb käima, aga siis ei ole kas ehitajal või riigil raha. Ma loodan, et kui Rumeenias saab uus president ametisse, siis vahetatakse välja mitte ainult ministrid, vaid ka külaesimehed.

Ühe maatüki omanik Valga Business SRL pankrotistus eelmisel aastal. Miks?

Ta on pankrotiprotsessis, käib kohtumenetlus. Samas on seal ka kohalikke ostuhuvilisi, kes tunnevad selle vara vastu huvi. Valga Business SRL läks pankrotti sellepärast, et jäime riigile võlgu käibemaksu, riik on hästi maias ettevõtete käest raha koguma, nii ta tegi ja nii see paraku läks.

Rom Investi suurim võlausaldaja on KredEx SA. Miks ja mis tingimustel te võtsite laenu Kredexilt?

Pidasime palju läbirääkimisi. Pangad ei laenud sellepärast, et see on võõras turg ja kohalikud pangad ei laenanud sellepärast, et me ei ole kohalikud. KredEx toetab ekspordiinvesteeringuid. Kui olime niikaugel, et oli vaja tehas püsti panna, siis oli vaja lisakrediiti. Võtsime KredExist laenu tehase ehitamise ettevalmistamiseks. Tehase ehitamiseks küsisime raha Euroopa Liidu fondidelt.

See ei ole ju ekspordiga seotud.

Kuidas ei ole, see on Eesti investeering mujale ja me oleksime raha Eestisse toonud.

Kuidas tunnete rumeenlasi Alev Cupredini (end Alev Balgi) ja Ridvan Cupredini? Mis rolli mängis kogu projektis see perekond?

Nemad ostsid kokku maid, suhtlesid kohalikega.

Kas nad teenisid selle vahendusega?

Usun, et ikka teenisid. Inimesed teevad ikka tööd selleks, et raha teenida.

Kuidas teie nendega tuttavaks saite?

See oli nii ammu. Algselt me ostsime ka muudesse fondidesse maid, ju nad kuskil kellegi kaudu tulid.

Tekkis teil kahtlus, et nad müüvad teile maid kallimalt, kui need tegelikult väärt on?

Me ostsime maid, tuginedes arvutusele, kui palju on seal maavara. Need numbrid näitasid head tootlust. Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et võib-olla oleks saanud neid odavamalt. See oli selle aja hind, sel hetkel maksid ka teised maad kordades rohkem.

Olete suhelnud hiljem selle perekonnaga?

Ei ole suhelnud viimased 1,5 aastat. Nad on meile raha veel võlgu, mingid siilud jäid ostmata.

Täna väidate, et olete samasugune kaotaja, nagu kõik teised võlausaldajad.

Minu raha on samamoodi seal nagu kõigi teiste investorite oma. Kõik investeerisid vabatahtlikult, tuginedes arvutustele, millist tootlust see investeering lubas. Investeeringu tasuvust analüüsiti tollases asjas ja ruumis. Täna on teistsugune situatsioon, aga see on tagantjärgi tarkus. Oleks tahtnud olla ise ka targem.

Mis ärisid teile peale Rumeenia oma veel on?

Praeguse seisuga ei ole rohkem.

Põhisissetulek tuleb teil EBS Juhtimiskeskuse juhatajana?

Jah. Ma ei ole kaotanud mõtlemisvõimet ja olen kogemuse võrra rikkam. Maailm ei ole roosa ja roheline. Tuleb arvestada, et kõik investeeringud ei õnnestu, sõpradena lähed investeeringusse ja vaenlastena tuled välja. See on kahjuks äri osa. Tähtis on see, mida sa sellest õpid.

Teid ähvardab isiklik pankrot.

Võlausaldajatel on see õigus. Miks nad seda teevad ja mida loodavad saada, see on nende öelda. Igaüks tegutseb oma maailmanägemuse järgi.

Enne pankrotimenetlust kirjutasite pool oma majast poja nimele. Miks, sest teil on raskused?

Ma ei ole kirjutanud tema nimele, vaid ta on üle võtnud minu kohustused ja maksab neid.

Olete oma vennalt Jaak Aaviskoolt laenanud 130 000 eurot. Miks?

See raha läks Rumeenia projekti.

Kadestamisväärt on teie rahulik olek kogu selle asja peale.

See on reaalsus ja faktidega tuleb nõus olla. Ühel hetkel leidub sealsele projektile ostja, kas siis hea või halva hinnaga, ja siis saavad ka investorid midagi tagasi.

Kes on kes

Peep Aaviksoo

Üks esimesi EBSi magistrikraadiga lõpetajaid 1993. aastal.

Ta on EBSi Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja, EBSi nõukoja liige ja EBS Group juhatuse liige.

On juhtinud ettevõtteid Norma, EMT, olnud Tallinna abilinnapea, kuulunud Eesti Energia, Tallinna Sadama, Liviko, Elektriraudtee ja paljude teiste ettevõtete nõukogudesse ning olnud Eesti Loto arendus- ja turundusdirektor.

Aaviksoo on Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige ja Rumeenia aukonsul.

Ta on olnud lisaks Eesti Korvpalliliidu president ja pikaaegne Reformierakonna liige.

Ettevõtted, millega Peep Aaviksoo on seotud

Rom Invest OÜ (end A.P. & P CONSULT OÜ) 100% omanik.

Rom Invest OÜga ja Peep Aaviksooga seotud olnud firmad Rumeenias:

SC Paldiski Services SRL - Rumeenia äriühing, kellele kuulub 10 ha maad Rumeenias.

SC Nordic Stone SRL - Rumeenia äriühing, kus Rom Invest OÜ osalus 23%. Ettevõttele kuulub ca 50 ha maad Rumeenias.

SC Valga Business SRL - Rumeenia äriühing, mis on pankrotis. Kuulub 20ha maad Ruumeenias. Seoses võlgadega mängiti väidetavalt hiljem firma kontrollpakk ümber ja Aaviksoo ettevõtte asemel sai suurimaks omanikuks Jaan Pillesaarega seotud valdusfirmad. Väidetavalt on omanike ringis ka ML Viimistlus OÜ (Margus Laur) ning Aaviksoo firmale Eastham OÜ-le kuulub 20% suurune osalus.

Kronoloogia:

2007-2009 aasta soetasid Peep Aaviksooga seotud Rumeenia ettevõtted Nordic Stone SRL ja Valga Business SRL Rumeenias Prahova maakonnas vastavalt ca 50ha ja ca 20ha väidetavalt killustiku tootmiseks sobilikku maad

2008. aasta detsembris soetas Aaviksoole 100% kuulunud Rumeenia ettevõte Paldiski Services SRL samas piirkonnas ca 10 ha maad.

2008. aasta detsembris Aaviksoo antud lubaduste põhjal pidi mõne kuu kuni poole aasta jooksul Nordic Stone ja Paldiski Services investeeritud raha refinantseeritama pangast saadava laenuga. Seda ei ole juhtunud tänaseni.

2009. aastal pidi äriplaani ja Peep Aaviksoo lubaduste põhjal Nordic Stone kaevandustegevus käivituma, mis oleks hakanud raha tagasi tootma, kuid seda ei juhtunud. Kaevandamiseni kulus üle 2 aasta, kuid kogu selle aja vältel tuli Nordic Stone'i elushoidmiseks täiendavalt investoritel laenudena investeerida.

2009. aastal sai Nordic Stone kaevandamisloa, kuid selle alusel ei saanud hakata veel kaevandama, sest tuli lisaks taotleda ehitusluba, mille Nordic Stone sai 2010. a jaanuari lõpus.

29.06.2009 sõlmisid KredEx SA ja Rom Invest OÜ laenulepingu, mille alusel laenas KredEx Rom Investile 1 022 586 eurot.

2010. aasta mais teatas Nordic Stone'i tegevjuht, et esimene klient on leitud ning mai teises pooles käivitus kaevandustegevus.

2011. aastal aga selgus, et Nordic Stone'i ja Paldiski Servicesi maad asuvad kaevandamiskeelu vööndis põhjavee kaitsealal, kus igasugune kaevandamine on seadusega rangelt keelatud.

02.10.2014 kuulutas Harju maakohus välja Aaviksoo Rumeenia äridega seotud holdingfirma Rom Invest OÜ (endise ärinimega A.P & P Consult OÜ) pankroti.

Täna ehk 21. novembril lõpeb tähtaeg, mille KredEx on andnud oma võla tasumiseks. KredExi võlanõue vahepeal pankrotistunud Rom Investi vastu on koos intressidega kasvanud 1,5 miljonile eurole. KredExi jurist Indrek Puhm keeldus kommentaaridest. "See asi on suhteliselt toores ja ma ei tahaks anda ühtegi kommentaari," sõnas Puhm.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. November 2014, 07:03
Otsi:

Ava täpsem otsing