Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa ja Venemaa nägelevad Kagu-Euroopa pärast

    Vasakult: Venemaa president Vladimir Putin, Serbia president Tomislav Nikolic ning Serbia peaminister Aleksander VucicFoto: Bloomberg

    Saksamaa soovib suurendada oma tegevust Balkanil, kuna Venemaa on üles näidanud soovi laiendada oma tegevust Ukrainast ka kaugemale Kagu-Euroopasse, kirjutab Financial Times.

    Viimase vastava sammuna külastas Saksamaa president Joachim Gauck sel nädalal Sloveeniat. Erinevalt aga Vladimir Putinist, kes käis hiljuti Serbias ning veetis enamuse ajast sõjaväeparaadi vaadates, külastas endine pastor Gauck kloostrit, lennukitehast ning kutseõppekeskusi.
    Saksa parlamendi välissuhete osakonna liige Roderich Kiesewetter lausus, et Saksamaa kõrgeima ametniku visiit piirkonda näitab „pühendumust piirkonda“.
    „Me peame selliseid visiite tegema. Me peame sinna saatma rohkem eksperte, kes aitaksid läbi viia majanduslikke ja poliitilisi muudatusi. Me nõustume, et see maksab rohkem, kuid me peame vastama. Venemaa tuleb piirkonda kui võistleja,“ rääkis ta.
    Ukraina kriis on tekitanud Euroopa riikides hirmu, et kriis võib laieneda Ida-Euroopasse, kaasa arvatud Balkanimaadesse. Taolist muret väljendas Angela Merkel sel kuul toimunud G20 kohtumisel, kus ta märkis, et ei taha pöörduda tagasi neisse aegadesse, kui Moskva sai otsustada Ida-Euroopa eest. 
    Haavatavad riigid
    Saksamaa ametnikud tunnevad muret, et Putin, kes on Nõukogude Liidu lagunemist kirjeldanud kui 20. sajandi suurimat katastroofi, on oma fookuse sättinud ka teistele poliitiliselt või majanduslikult haavatavatele riikidele. Viimase näiteks võib tuua endise Jugoslaavia. Sloveenia ja Horvaatia on küll Euroopa Liidu liikmed, kuid ülejäänud Lääne-Balkani riigid alles teevad jõupingutusi, et liitu astuda.
    Samuti kardab Berliin, et ka Euroopa Liidu liikmesriigid on haavatavad, tuues näitena Bulgaaria, kellel on Venemaaga tugevad ajaloolised ja majanduslikud sidemed. Teised Moskva „sihtmärgid“ on riigid, kes on väga sõltuvad Vene gaasist, näiteks Slovakkia või Ungari. Lisaks eelnevatele tuuakse välja ka suure vene vähemusega riigid, nende seas ka Eesti.
    Eriti tundliku riigina märgitakse ära Serbia. Pärast 90ndatel toimunud Balkani sõdu on Serbias jätkuvalt probleeme omavahelise vimmaga. Belgrad keeldub Kosovot tunnustamast. Kui enamik Euroopa Liidu riike tunnustab Kosovot, siis Venemaa toetab antud küsimuses Serbiat.
    Kuigi Serbia peaminister Aleksander Vucic toetab riigi Euroopa Liidu suunalist poliitikat, väidavad sealsed rahvuslased, et Serbia ei tohiks iial alluda Euroopa Liidu survele tunnustada Kosovot.
    Venemaa on juba pikka aega näinud õigeusklikku Serbiat oma kultuurilise väikevennana ning on laiendanud majanduslikke sidemeid riigiga. Gazprom on näiteks kontrolli võtnud Serbia gaasikompanii üle.
    Siiski pole eelpool toodud stsenaarium ainuke, millest Berliinis kõneldud on. Saksamaa Rahvusvahelise Poliitika ja Julgeoleku Instituudi esindaja Dusan Reljic on öelnud, et tegelik probleem on hoopis Euroopa Liidu nõrkus. „Balkani rahvas tahab liituda Euroopa Liiduga ning nad pole huvitatud sellest, mida Venemaa pakub. Venemaa mõju ei ole kasvav. Euroopa Liidu enda mõjukus on alates 2009. aasta majanduskriisist halvenenud,“ kommenteeris ta. 
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.