Ülemiste tuhat ja üks detaili

Artikkel

- Uudised
- Elen Luht
- 3. detsember 2014 kell 10:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ülemiste tuhat ja üks detaili
Suur keskus on jagatud teemaaladeks värvide ja motiivide järgi. Pildil "Päike".Foto: Meeli Küttim
Uuendatud Ülemiste on nii suur, et asukoha kergemaks mõistmiseks tegid sisearhitektid keskusse erinevate värvidega teemaalad.
“Et kui helistad kellelegi, siis saad öelda: ma olen praegu siin sinises vees või lilles, mis on lilla, näiteks,” ütleb Priit Põldme Joonprojektist. Kahekesi koos sisearhitekt Reet Sepaga töötasid nad selle projekti kallal poolteist aastat jutti. Iganädalased koosolekud keskuse omanikega on lõpuks mahtunud viide projektikausta ning interjööri ruumiline tööfail on hõivanud arvutis ruumi 3 GB jagu, kirjutab 4. detsembril ilmuv Äripäeva ajakiri Sisustaja.
Hoone projektikontseptsiooni ja maja srtuktuuri tegi Norra arhitektuuriettevõte AMB Arkitekter AS, kogu sisemus, välja arvatud rendipinnad, jäi Priit Põldme ja Reet Sepa lahendada. Märksõnaks oli voolav ruum. Esimese asjana valmis põrandaplaan ning viimasena infolett, mille sarnasus Pärnu rannahoone trepiga muide on juhuslik, sõnab Põldme. Eesmärgiks oli omavahel siduda ümar element laes ning ringikujuline infolett. Kogu keskuse moodullagi on autorite originaallahendus.
“Enamik asju valmis tegelikult töö käigus justkui üksteise sees. See oli nagu ristsõna, et kui muudad ühte asja, siis pead ka teist muutma,” räägib Sepp töö suurusest. “Siin olid meil igapäevaselt kasutusel mõõtkavad 1 : 500 ja 1 : 1000, samas kui tavaliselt on interjööride puhul kasutusel mõõtkavad 1 : 50 või 1 : 100. Pidime tellijatele ikka meelde tuletama aeg-ajalt, et joonisele koosolekul vildikaga tõmmatud joone paksus ongi reaalses elus enam-vähem üks meeter,” muheleb Põldme.
Ülemiste arvudes
92 000 m2 üldpinda
210 kauplust
1350 parkimiskohta
3 korruse kõrgune fuajee
3 km poodide fassaadi
5 köidet projektikaustu
3 GB suurune projekti tööfail
Ringimotiiv
Keskus on kasvanud juurdeehitise võrra, kuid täielikult renoveeritud on ka vana osa ning sisearhitektide sõnul oli nende soov, et külastaja ei saaks aru, kui ta siseneb uuest osast vanasse. Vana keskuse funktsionaalsest loogikast sai aga uue loomisel omamoodi inspiratsiooniallikas. Nimelt puudusid juba vanas keskuses teravad nurgad ja sirged koridorid. Nii on voolujoonelisust ja avarat joont uues kujunduses lihtsalt veelgi võimendatud. Läbivaks motiiviks on fassaadilt interjööri kolinud ringid-augud ja logost tulenevad värvid.
Uued komposiitmaterjalist istumispingid on suured ja ümmargused. “Nägin ükspäev siin juba inimesi koosolekut pidamas,” rõõmustab Sepp funktsionaalse istumisaluse üle ja märgib, et iga pingi juures on ka pistikupesad tehnika laadimiseks. Pinkide ümmargustes aukudes on lilled, et istujaile veidi privaatsust pakkuda.
Koostöös akustik Linda Madalikuga on kogu keskus teaduslikult ja teadlikult helisummutavaks planeeritud. Nimelt on paljude perforeeritud seinte, pindade ja disainielementide taha paigutatud spetsiaalset villa, ning kõik perfoaugud on samuti välja arvutatud. Samal ajal on keskuse loogelised ja lainetavad pinnad, nagu näiteks puhkealade seinad ja koridoride ripplaed juba iseenesest teatud määral heli summutava efektiga.
Nutivalgustus
Keskusse paigaldati valguse värvustemperatuuri muutvad valgustid, tänu millele muutub keskuse valgus valgusavade ja katuseakende ümbruses koos päevavalgusega.
Näiteks hommikul ja õhtul on soojem valgus.
Valgustuses tegi Joonprojekt koostööd Hamburgi firmaga Licht 01.
Värvisümbolid
Keskuse värvivalikud on koridorides ja kaupluste ees tagasihoidlikud, jäädes must-valge piirimaile. Nii jääb koridor tagasihoidlikuks taustaks rendipindade isikupärastele lahendustele. Poodide fassaadid on klaasist ning nurgadki läbipaistvad, et näha ka n-ö nurga taha. Kõik klaasid algavad põrandast. Nii peasissekäigu suured klaasaknad kui ka puhkealade katuseaknad loovad avara ruumi. Seda võimendavad omakorda nende ümber paiknevad suured ümarad valgustid.
Erksate värvide järgi on tsoneeritud keskuse puhkealad, samuti on iga puhkeala juures põrandal vastavad märgid – päike, vesi, kivi, lill, leht –, mis on vuugilaiuselt vesilõikusega plaadi sisse lõigatud.
Puhkeala Kivi perforeeritud metallist halli kaljuseina on sisearhitektide idee ja skitside järgi käsitööna valmistanud skulptor Kalle Pruuden. Laest ripuvad skulptor Terje Ojaveri loodud kivid, millele leiab erinevatest Eesti randadest identsed koopiad. “Need näevad nii tõepärased välja, et poole meetri kauguselt pole aru saada, et need pole päris kivid, isegi sammalt ja linnukakat on sinna peale kleebitud,” osutab Sepp.
Puhkeala Vesi eristub türkiissinise värvigamma ja valgete laineharjadena mõjuvate detailidega. Laes ripuvad tilgakujulised valgustid ning seinal on voolava vee pildiga LED-ekraanid.
Aatriumi laes olevatesse perforeeritud ringidesse on peidetud akustiline materjal ja valgustid.Foto: Meeli Küttim
Puhkeala Lille lilla värv, seintel olevad ligi kahemeetrise läbimõõduga 3D-lilled ning mõnusad istumispallid teevad selle ala iga lapsemeelse lemmikuks. Selle ala hitiks on esimest ja teist korrust ühendav pealt läbipaistva kattega roostevabast terasest liutoru, kust võivad alla lasta igas vanuses külastajad.
Puhkealas Mets kinnitasid sisearhitektid varasemast olemas olnud postidele 24 teraslehtedest valmistatud rohelist lehte. Kalle Pruudeni valmistatud lehtedele on alt üles suunatud ka eraldi valgustus, mis rõhutab varjumänguna metsatunnetust. Siia osasse on kokku kogutud ka kõik vana keskuse istumispingid, mis värvitakse peagi roheliseks.
Puhkeala Päike on suur aatrium, kuhu läbi kolme korruse kõrguse klaasfassaadi jõuab palju loomulikku valgust. Kolmanda korruse söögikohast ja rõdult, mis soojal ajal on külalistele avatud, avaneb vaade ka Ülemiste järvele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Arhitektuur
Hetkel kuum