Ehitushariduse kvaliteet langeb

02. detsember 2014, 17:04
Kutsekoolide seis on parem võrreldes kõrgharidust pakkuvate õppeasutustega.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141202/NEWS/141209916/AR/0/AR-141209916.jpg

Ehitusvaldkonna tegijad näevad oma sektori ühe põhilise murena tarkade inimeste puudust, mida süvendab vales suunas jätkav kutseharidussüsteem. Muuta tuleks nii ehituserialade mainet kui ka sisu.

Äripäeva teemaveebi Ehitusuudised.ee konverentsil esinenud majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmeti sõnul jääb märgatavalt vähemaks insenere vanuses 34-51. Need insenerid teevad põhitöö, neil on piisavalt palju koolist möödas, praktiline kogemus ja nad ei ole pensionile suundumas.

Sarmeti sõnul kasvab pensionäride trend. Ehituses ei minda pensionile 65aastaselt, vaid keskmiselt nii töölise kui inseneri tasandil umbes 63aastaselt. "Karm töö ja välitingimused lihtsalt murravad mehi. Tuleb äärmise tähelepanuga suhtuda oma personali, neid hoida, poputada, palka maksta, koolitada. Teil ei ole turult võtta juurde sel hetkel, kui on tahtmist ja tarvis," ütles Sarmet ehitusettevõtjatele.

Ta märkis, et ehitusinseneeriast kui keerulisest ja kuivast teadusest rääkimine ei müü ning sellise strateegiaga jätkamine ei ole otstarbekas. "Me peame kuidagi selle teema seksikamaks muutma, see on ainus võimalus. Vastasel juhul surevad ehitajad lihtsalt välja," ütles ta.

Sarmet võrdles innovatiivsust patentidega, mida mõnes Aasia riigis on aastas 2500-3000 ühe inimese kohta. USAs jääb näitaja 700 kanti ja Euroopa tugevamates riikides 300 juurde. Eestis on 96. "Milles asi? Tõenäoliselt ikka inimestes. Nendes, kellest me piisavalt ei hooli ega motiveeri," selgitas Sarmet. Tema sõnul võivad madala motivatsiooni peamised tunnused olla rahapuudus, ajanappus, madal kindlustunne ja ebapädev tellija.

Sarmet tõi Eestile eeskujuks Singapuri, mis maavarade puudusele vaatamata on suutnud kasvada maailma kolmandaks majanduseks, arvestades SKPd inimese kohta. Kõik tulenevat toredatest ja tarkadest inimestest.

Hariduse langus

Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et kõrghariduse kvaliteet on pigem langustrendis. Temaga nõustus Telora-E juht Tiit Kerem, kelle hinnangul ei ole Eesti hariduse omandamine mitmes õppeasutuses jätkusuutlik, kui arvestada demograafilist olukorda.

Kutsehariduse viimast 5-7 aastat hindab Kerem igati positiivselt. "Kui noortele õigesti sisendada, et ehitus on n-ö seksikas, siis me suudame tagada järjepideva õppe ja inimesed, kes sealt võiks välja tulla, on piisava kvalifikatsiooniga, et siseneda tööjõuturule," ütles ta.

Vingi sõnul peavad ehitusettevõttesse tulijad suutma ohjata protsessi, järgida ehitustehnoloogiat ja korraldada organisatoorset ehituskulgu. "Tehnikakõrgkooli inimesed on selgelt paremas positsioonis kui TTÜ lõpetajad, kelles on liiga palju teooriat, projekteerimise ja konstruktori oskust ning tunduvalt vähem praktilist ja ehituse korralduslikku poolt," selgitas ta.

Keremi hinnangul on taotluslik, et tehnikakõrgkool on n-ö mõeldud platsile. Sealt edasi tekivad probleemid, sest kutsesüsteemis ei ole TTK inimestel lihtne edasi minna. "See on kindlasti asi, mis haridusmaailmas, aga ka Margus Sarmeti abiga tuleks lähitulevikus klaarida. Et nendel inimestel tekiks arenguruum ja võimalus edasi liikuda," lausus Kerem.

Kõrghariduse kuristik

Keremi hinnangul on Eesti kõrgharidus demograafiliselt kui kuristiku serval: lapsi, kes võiks tulla potentsiaalselt tehnikaülikooli õppima, on kaks korda vähem kui viis aastat tagasi. Selline olukord peaks aga jätkuma järgnevad 15-20 aastat. "Ei ole oodata mingit hüpet. Meie kõrghariduse süsteem peab hakkama seda arvestama," ütles ta.

Kerem jääb skeptiliseks, et riik oleks võimeline tegema kihutustööd kuskil varasemates kooliklassides. Pigem on see erialaliitude missioonitöö. Ta toob hea näitena Rakett69-taolised saated, mis selgelt ületavad uudiskünnise ning jõuavad vaatajateni. Selliseid projekte vajaksid ehituserialad.

Vingi sõnul on Eestis kihutustööd ja propagandat küllaga. "Tegelikult on võimalik läbi mõelda süsteemselt toimivaid mehhanisme, mis aitavad inimesel sellises arenguetapis ka enne gümnaasiumi viimast lõppu hakata neid valikuid tegema," selgitas Vink. "Täna on riik otsustanud, et ülikoolid ise otsustavad, kutsekoole natukene abistatakse, aga kes on tugevam, jääb ellu," lisas ta.

Vink ütles, et ehitusettevõtjate liidus on eraldi hariduse töögrupp, kus paari aastaga on püütud mõista erinevaid õppekavu ja kuidas tudengeid nende järgi õpetatakse. Vingi sõnul on rusikareegel, et 2/3 ehituskõrgkoolide lõpetajatest läheb tööle ehitusfirmadesse. Tavalise Eesti keskmise ehitusettevõtte mõistes on nende töö edasine sisu 10-15 aasta jooksul seotud selliste ehitusprotsessi ja tehnoloogia järgimisega ning kvaliteedinõuete täitmisega ehk nad peavad korraldama tööd, organiseerima ja tundma ehitustehnoloogiat.

Vink märkis, et ehitusettevõtjad saavad riigi kõrval aidata näiteks stipendiumite jagamisega tublidele, kes tahavad teadustööd teha. Samuti on variant näiteks aidata ülikoole rahaliselt. "Oleme umbes kümme aastat maksnud liisingut TTÜ laborite seadmete eest. Mõelge välja omale sobiva suurusega nišš," ütles Vink. "Ärme räägi ainult, et tahame saada. Panustagem ka!"

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    02. December 2014, 17:04
    Otsi:

    Ava täpsem otsing